hea lugu. hr Toomsalul ikka siukust on. jutt jookseb koos argumnetidega.

tüüpiline populism, nagu Velmanigi jutukesed. Härra Toomsalu, kas teil pole häbi väita, et ka NSVL-is eksisteeris toonasele võimule massiline toetus. Kas teil ei ole piinlik niimodi valetada ja vassida. Teie ja teiste teiesuguste populistide pärast ei olegi vasakpoolsusel Eestis toetajaid. Sellest on tuline kahju. Valgevenest - loomulikult on see igati OK riik, kus opositsioonijuhid kaovad ja välisvaatlejaid maalt välja saadetakse. Ja otse loomulikult on Valgevene majandus õitsval järjel ja äärmiselt jätkusuutlik, iga õel kapitalistlik riik ihub sellele hammast. Kindlasti ei ole Valgevene majandus seotud olematu hinnaga Venemaa energiatarnetega.

Ja jälle saan Toomsaluga ainult nõus olla!

No tule jumal appi, kui lolle saab olemas olla. Nagu tripp. Pretensioonikas iseteadlik idioot. Loomulikult oli NSVL-s võimule massiline toetus. Esiteks need, kellele see kord oli kasulik. Mass aga koosnes vähe ja ühekülgselt informeeritud tavalistest inimestest. Muidu toredad, abivalmid ja igati mõistlikud, isegi nõukogude võimu selle konkreetsetes ilmingutes suhtusid irooniliselt. Aga tarvitses kellelgi, näiteks baltlastel, asetuda võimu vastu ning nad häälestusid tuttava, harjumuspärase ja paljukirutu kaitsele. Zjuganovi populaarsus oli Venemaal kõrgem kui Jeltsinil, aga oli aeg, kus Lukashenko oli kõige populaarsem. Läks aega, enne kui jeltsinlik kaos mõneti korrastus ning mõlemad kaotasid oma populaarsuse. Lukashenko on kodus edasi populaarne, isegi need, kes temast tüdinud, ei asu vastaste poolele. Inimestel on, mida kaotada. Venemaa majanduskaos on meeles, Ukraina pideva hoiatusena silme ees. Sellele Lukashenko appelleerib. Kui täna saab keskmine inimene enam-vähem hakkama, siis minna udustele muutustele, millega võid kaotada kõik? "Parem varblane peos, kui tuvi katusel", ütleb eestigi vanasõna.

...ja Põhja Korea on samuti tubli. Ei lase rahvusvahelistel röövkonpaniidel oma rikkusi röövida. Kim Jong Il omab rahva suurt toetust. Aga vaadake L-Koread. Üliõpilaste mässud, streigid, võõrriigi sõjaväebaasid suveräänse riigi territooriumil. Ühesõnaga rahulolematus rahva hulgas suur. Loodame ikka, et Valgevene käib oma perspektiivikat teed. Siis ei ole ka P-Korea taseme saavutamine võimatu.

Ja tõesti oli Nõukogude ajas ja Lääne moodsates heaoluühiskondades palju rohkem ühist kui selles mingit arusaamatut anarhiat ning jesuiitliku - eesmärk pühendab abinõu- põhimõtetel eskaleerival juhusest kantud Eesti Vabariigil. see algab peale juba sellest kui võrrelda Eesti massimeediat mistahes arenenud lääne ühiskonna - olgu siis kasvõi meile kõige lähema, Soome Tv ühiskonnasaadetega. Niisugust hoidumist oma konkreetseid seisukohti ja mõtteid otse ning selgelt välja ütlemast kui teevad Eesti poliitikud ühiskonnategelased-poliitikud, pole naljalt kusagilt mujalt Euroopast leida. Lihtsa lauseehitusega selge mõtte väljaütlemine on Euroopas ausa ja julge poliitiku tunnus. Kaqnsseliitne vusserdamine ning "isehakanud prantsuse diplomaatia" moodi segane keerutamine on aha lihtsalt maitsetu ja halb toon ning kuulub Bütsantsliku taustaga lipitseva-valeliku poliitilise süsteemi juurde. Selles küsimuses kuulub Toomsalu ka siinse artikli taustal kindlasti ühtede Eesti Eurooplikus mõttes paremate poliitikute hulka Eestis!

Huvitav on, kui kaua võtab veel aega kuni Eesti areneb normaalseks kodanikuühiskonnaga riigiks, kus igal kodanikul võib tõesti olla oma isiklik arvamus nii, et iga kodanik söandab seda oma isiklikku seisukohta ka julgelt välja öelda? Ja millal toimub Euroopa ühiskondadele iseloomulik areng selleni, et vasak-parteid tulevad jõudsalt parlamenti ning ka valitsusse?

juhtu mitte kunagi. Eestis ei ole diskussiooni ega oskust diskuteerida. On ainult õige-vale, vasak-parem, kommu-mittekommu mustvalge mikihiirelik maailmapilt. Igaüks, kes üritab diskuteerida, satub madalalaubalise labase rünnaku alla. Vaadake praegust kampaaniat, kus ülistatakse Merit (no tõesti Schmuuli väärt) ja mustatakse Rüütlit. Tean inimesi, kes oleksid tahtnud diskuteerida Savisaare "Peaministris" väljendatud seisukohtadega. Aga loobusid. Võimalik on maha vaikida, võimalik on sõimata. Diskuteerida ei ole võimalik, siis saad ise sõimata. Selle eest, et ei sõima. Kui ajakirjanduses esineb vägagi vaieldava kirjatükiga Mikk Titma, aga vastavad talle Kaarel Tarand ja Juku Raid, mis diskussiooni me loodame. Kuidas saaksid diskuteerida teadlane ja lumpen?

Hehee, Kaarel Tarandit lumpeniks kutsuv inimene...Ah, tegelikult ükskõik. Aga seda ma ütlen küll: kuidas saab üldse jõuda selleni, et Eesti ühiskonnas, kes ise alles nii äsja sai oma vabaduse, tõstab pead arvamus, et Lukaðenko võim on seaduslik? Kui vastaskandidaatitele ei anta mitte mingit võimalust oma positsioone tutvustada ja nende poolehoidjaid kõrvaldatakse vägivaldsel teel, siis on ju juba täiesti ükskõik, kas valimisvõit tuli ilma otsese võltsimiseta või jämedate võltsingutega. Sellises õhustikus peetud valimised on samasugune farss, nagu seda olid NSVL-i valimised. Aga eks ta tõsi ole, et vabadus ei kõlba hamba alla panna ja suurem osa inimestest eelistab "leiba ja tsirkust" sellele abstraktsele vabadusele...Kurb.

Noh sellised Kesknädala-sarnased lehed on ka Valgevenes opositsioonil täitsa olemas. Ei ole siin Eestiski meediavabadsega väga hõisata midagi, võrdle kellega tahes. Lihtsalt diktatuuride eri vormid.

"Kui vastaskandidaatidele ei anta mitte mingit võimalust oma positsioone tutvustada..." ütleb Mark. Aga Toomsalu ju meenutab, kuidas Postimehe peatoimetaja kuulutas, et tema ajaleht "Parlamendivälistele" sõna ei anna. Ka valimistevahelisel ajal peavad suured ajalehed sellest kinni ega trüki põhimõttelist võimude kriitikat. Isegi kindral Einseln on juba kahel korral pidanud pöörduma Õpetajate Lehe poole oma arvamustega. Muide, ÕL ja osaliselt veel Maaleht on veel ainsad lugemisväärilised ajalehed, kui Kesknädalat mitte arvestada, kus samuti kohtab arvamusi laias spektris.

üks asi veel, härra Toomsalu. Imestate, et miks vaba meedia ei teie ega Baari-Sirje seisukohti ära ei taha trükkida, ja kahtlustate koguni salakavalat vandenõud. Aga samal ajal pääseb meediasse roheliste partei eelasutamiskongress.... kas siinkohal ei tule välja, et meedia pigem valib hoolega, kelle seisukohad on avaldamist väärt? Kas vasakpartei meediassepääsu pole võimatuks muutnud mitte Teie populismist nõretavad varasemad sõnavõtud teleris? Mõelge selle peale.

Üks eesti riik juba hukkus seepeale, et enamiku suu oli riigis kinni topitud. Teine riik läheb samas suunas. Toomsalul on sügav õigus.

saa eitada, et ajalehed valivad, kelle seisukohad on avaldamist väärt. See on koguni väga ja väga õige. Kriteeriumid on järgmised: 1.seisukohad peavad vastama ajalehe omanike majandushuvidele. 2.seisukohad peavad vastama ajalehe omanike või nende esindajate, reklaamiandjate ja poliitiliste sõprade huvidele ning olema kooskõlas nende vaadetega 3. poliitsõpradega manipuleerimiseks võib avaldada teistsuguseid seisukohti, tingimusel, et omanike ja reklaamiandja poliitilisi ja majandushuve ei kahjustata. 4. avaldamist mitteväärivad, eeltoodud tingimustele mittevastavad artiklid avaldatakse erandkorras, et mulje vabast ajakirjandusest säiliks. Seda tehakse sobivas kontekstis, vajadusel redigeerituna. Enamasti lisatakse ka vastulause. Viimane võib olla suurem ja esiplaanil. Roheliste partei asutamine ja kaasnev kampaania kandis selget sõnumit: tõstke või elektri hinda, aga andke meile palju pappi, et me saaksime arendada alternatiivenergeetikat. Uut tehnoloogiat veel ei ole, aga äkki tuleb. Senikaua andke pappi, et saaksime oma keskkonnasõbralikku äri kasumlikult ajada. Eelnesid mõned huvitavad investeeringud, need tingisidki jõulise rohelise mõtteviisi esiletõusu. Dollar on ka roheline.

Toomsalu pole sots, vaid bolshevik. Seda võib näha näiteks tema teravast vastuseisust kommunismi kuritegude alasele eelnõule. Toetusest NSVL-i rezhiimile võib rääkida ainult isik, kes ei ole näinud 300 000 inimest Lauluväljakul veel paar aastat tagasi keelatud laule laulmas. Ma täitsa usun, et Toomsalu istus siis kodus keldris, padi mõlema kõrva peal. Eesti sõnavabaduse kohta heaks näitajaks on seesama "Kesknädal" siin. Kui Eestis poleks sõnavabadust, siis peaks Toomsalu ööpimeduses lendlehti levitama, et pildile pääseda. Valgevene valimiste võltsimise kohta on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad piisavalt palju infot kogunud ja seda on ka Eesti keeles avaldatud. Tõsi küll, suurtes päevalehtedes, mida Toomsalu vist põhimõtte pärast ei loe. Aga Eestis ei tee praegu revolutsiooni ühegi rahaga. Eestis oli revolutsioon kaheksakümnendate lõpus ära, meie enda oma ja õnnestunud.