unistus küll ei täitu. Kui sidesõnad välja jätta, siis iga 3. sõna on väljastpoolt kerjatud. Ja üha võõramaks meie keelt muudetakse, vaadake või keeleõpikuid.
Eestlane VIHKAB oma keelt!

Kirjutad, et soovid.Soovimisest on vähe.Tuleb rahval ennast maksma panna. Kuid kahjuks on eestlane arg ja puudub enesväärikus , egas muidu me ei ole isesevad ja vaesed.Meie iseseisvus on ammu maha müüdud.Rahvas kes siia on jäänud on orjastatud, aga noored panevad siit minema. Eestlased hävitavad oma rumalusega iseenda ja teevad seda oma rumalusest .Ma ei oska ette kujutada rumalamat rahvast kui on eestlane.Peaasi et saaks Suure Venemaa peale haukuda.Ve emaa õnnitles meid , meie aga näeme selle taga mingisugust vandenõud.Mis puutub keelde , siis tahaks teada , kuidas vene keel ohustab meie julgeolekut, nagu väidavad mõned paranoikud.Õudsed debiilid.Meie naaberriigis Soomes on kaks riigimeelt ja keegi ei vingu ja julgeolekuga on kõik korras ja peale selle on soomlased nii targad , et pole astunud sellesse terroriorganisatsiooni NATO.Venemaaga saadakse ka normaalselt läbi.Või tahate öelda , et soomlased on lollid, aga meie oleme targad? Hakake ükskord oma peaga mõtlema ja ärge ajage lolli möla.Tark eestlane on juba sellest lollist mölast tüdinenud.

Paistab et ants on tark eestlane. Või hoopis tark jeestlane?

teevad tänased õndsad eestlased oma kursuse- ja magistritöid? Algul klopsitakse lugu kokku tõepoolest eesti keeles, paratamatud võõrsõnad on paratamatud. Kuid siis võetakse appi sünonüümisõnastik ja kõik sobivad eesti sõnad vahetatakse võõrsõnadega. Sest nii on uhkem ja jätab teaduslikuma mulje, kui keegi arugi ei saa. Selline on meie tänane eesti keel.

Eesti iseseisvus ei ole saja aastane! - See on soovmõtlemine. Kas iseseisvusunelmat kanti südames või hoidis seda ülal eksiilvalitsus, kena küll aga Eestimaa ja rahvas olid iseseisvad vaid ligikaudu poole sellest ajast. Eile Gräzini Poolkuus öeldi ka sõnaselgelt, et pidupäevaks on saja aasta täitumine iseseisvuse väljakuulutamisest. Lisaksin siia ka riikluse küsimuse - ENSV, vaatamata suveräänsuse puudumisele oli ikkagi riik kogu oma atribuutikaga, Nõukogude aeg kuulub Eesti riikluse juurde ja sisse, see on meie riigi ajalugu mis nii või teisiti ei ole võrreldav Eesti- ja Liivimaa varasema ajalooga muude riikide koosseisus "provintsina" Maailmas on palju vanu riike mis loevad oma riiklust sadade, isegi tuhande aastaga, vaatamata sellele millised valitsemissüsteemid seal kehtivad olid või kes oli nende üle suverään.
Eesti riik saab sada aastat vanaks, pool sellest ajast ei eksisteerinud see suveräänse riigina - ja kui palju seda suveräniteeti meil tänagi on kuid vahe on siiski suur, täna oleme osa sellest loovutanud vabatahtlikuna - mida saab tõlgendada ka õigusena nii toimida. "Vaba rahva vaba valik" - ?

Kui eelnevat edasi heietada - Eesti riik loovutas vabatahtlikult osa oma suveräniteedist Euroopa Liidule. Ma ei ole seda meelt, et see tähendaks kadu riiklikule suveräniteedile. Eesti on suveräänne riik vaatamata loovutustele - juhul, kui Eesti riigile ja rahvale jääb suveräänne õigus leping Euroopaga tagasi pöörata kui see vajalikuks osutub Ei saa olla nii nagu Hispaanias, et vabad kataloonlased, suveräänsed, loetakse lepingutega seotuks "igavesest ajast igavesti"

vähem solksõnu, saad asjast otse aru. Suveräänne tähendab AINUVÕIMU, meil seda pole. Järelikult pole Eesti ka suveräänne riik, sest ta peab alluma pealinnast tulevatele käskudele. Käiks sa riigikogus, siis teaks, et enamik eelnõusid võetakse vastu nõudega "nii on vaja".

Väära Merlele mõned meenuvad näited, kuidas meie "eliit" räägib:
Helme Mart ei juhi, tema manageerib.
Toome Jaana räägib kontraktidest, leping on vastiku eesti keele vastik omasõna.
Rõiva Taavi kaasab kompetentse, oletan, et ta vajab nõu või abi.
Asunik roosast jõugust isoleerib ja elimineerib, sest ta ei tunne eraldamist ega kõrvaldamist, või on see talle loomult vastik.
Vseviovi Taavet initsieerib, mitte ei alusta.
Simsoni Kata lobiseb aktiviteetidest, mida ta sellega mõtles, ei saanud vist ta isegi aru (minu nupp küll mitte).
Ummela Mardil tuli kord suust välja möödunud minevik, millal ta möödunud tuleviku või tuleva minevikuni jõuab?
Sullingu Anne sai kord indikatsiooni - piss lõi pähe?
Sopalobjakas kasutab erilie naudinguga solksõnu mille tähendusest ta ei saa arugi: põhilise või olulise asemel kasutab substantsiivset (nimisõnalist!), mitte substantsiaalset. Ja kuulajaskond on tema "arust" audients, mitte auditoorium.
Helme Martin mõtleb aga ise uusi solksõnu välja: anormaalse ehk ebanormaalse asemel kasutab abnormaalset.
Pedede seljas ratsutav Nestori Eiki kuulutab, et "mina personaalselt ...", loomulikult mitte labaselt eestilikult "isiklikult".
Veel räägitakse tegelikust reaalsusest ehk tegelikust tegelikkusest, jalutatakse koerasid, kaotatakse visketest, vett tuuakse tsisternidena ehk veest tehakse toomiseks tsisternid, libedad on teede asemel teeolud, sportlased on konditsioonis (vist Briljantkäe eeskujul purjus?), võrdlemise asemel tuuakse paralleel, eelistamise asemel seatakse prioriteete, parandamise asemel tehakse korrektiive ja palju muud.
Kuulake või praegu spordijutlustajaid Pjönktsangis: kohtade asemel positsioonid, võistlemise asemel tehakse ajalugu, ulatuslikkust asendab mastaapsus, eripära on spetsiifika, kutseline on professionaalne, edasipääsu asendab kvalifitseerumine, esmase asemel on primaarne, side on kommunikatsioon, ala on formaat, väljakutse on tsälläns (challenge), tähelepanu koondamise asemel see fokuseeritakse, igasugune teave on info ja tulemus on resultaat.
Ma rohkem ei või, ajab oksele selline solk eestimeelsuse sildi all.

ÕIGE!

äralörtsitud ja kui meel ka saab siis ongi kõik,oleme globaliseeritud,kui kasutada seda lörtsitud keelt,kirja.

aga üks eestlasest giid Küprosel rääkis "kahtede jõgede vahel looklevast mäeahelikust"/ eestikeelne "kahe jõe vahel asuvast " temal enam meelde ei tulnud... sest inglise keeles on ju - between of two riders. See nende mitmuse "s" !!! See on solkinud eesti keelt väga palju... Kus on Keeleinspektsioon (rahva keeles keeleinkvisitsioon)? Seal ju saadakse keele kaitsmise eest palka. Mille eest nad palka võtavad?

pidanud olema "kahtede jõgede vahel voolavast mäeahelikust".

Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.

http://www.rajaleidja.ee/inglise-keel-vallutab-eesti-ulikoolid/
Eesti majanduseliit näeb Eesti teise riigikeelena just inglise keelt, kuigi ÜRO on soovitanud vene keelt nii aastal 2007 kui ka 2010.
http://www.postimees.ee/1710571/uro-eriraportoor-soovitas-ka-vene-keelt-riigikeeleks

21. sajandi estõuniäns väänavad isikunimesid:
Ratas:Ratase:Rataset:Ratasesse
Meri:Meri:Merit:Merisse
Rüütel:Rüüteli:Rüütelit:Rüütelisse
Savisaar:Savisaari:Savisaarit:Savisaarisse
Kaljulaid:Kaljulaidi:Kaljulaidit:Kaljulaidisse

Aluseks jänkissilik tüvi ja siis käändelõpud otsa. Varsti pole ka koolis vaja enam pead ahistada, kas õige on "mines koolisse" ja "tahtab viskada", sest see lihtsalt on õige.