Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kas sundüürnik tõesti ongi kurjategija?

arno  2006-10-10 22:35:04
"Sundüürnikule"ja tema saatusekaaslastele.Tõeliselt haiget teeb teie mõttelaad, mis on ÜDINI KOMMUNISTLIK. Oma viimases kirjutises lõite te otse naelapea pihta, kuid ei tee sellest mingeid ÕIGEID järeldusi. PUULOGUTIKESSE VIRELEMA jättis teid NÕUKOGUDE VÕIM ja tema mantlipärijailt nõudkegi vastust, aga mitte majaomanikelt, kellele kuuluvates majades te praegu elate. Minu oponendi(kolmandat põlve tallinnlane)isakodu pommitasid puruks NÕUKOGUDE LENNUKID(nagu ammugi selgunud, olid need osalt Inglismaalt ja Kanadast saadud ja piloteerisid neid vene lendurite kõrval ka nii inglise kui kanada lendurid).Aga kogu seda tulelööki Tallinnale TÖÖTAS strateegiliselt välja inglise VASTAV SPETSIALIST, kes lendas eskadrilli JUHTLENNUKIL ja kordineeris kogu seda pommitamisoperatsiooni. TEIE VANEMAID, kes te kaotasite pommitamise käigus kodu, võttis ULUALLA keegi KAASTUNDLIK kaaslinnlane(nõukogude võimu siis veel ei olnud)ja nüüd sõimate "elajalikke majaomanikke" kes teid pidavat "terroriseerima".Kui tabav on rahvaväljend:"Ei ükski HEATEGU ei jää KARISTAMATA". Aga peagi avaneb teil(ja teie saatusekaaslastel) VÕIMALUS esitada oma pretensioonid PEASÜÜDLASELE- INGLISE KUNINGANNALE endale ja pärida aru SELLE teo põhjuste kohta. Eesti ei riik ega rahvas ei sõdinud Inglismaaga(eestlased KEELDUSID isegi sõdimast LÄÄNERINDEL). Aga muuseas, puulobutikesse jättis nõukogude võim neid, kes KÜLLALT AGARALT ei pugenud, paremad pugejad paigutas ta RIKASTE VILLADESSE ja HEADESSE KORTERITESSE. Ülejäänutel(nende hulgas ka mina)oli valida-kas jäädagi lobudikesse ja pidada neid OMAKS või LUUA ISE ENDALE KODU, nagu tegid seda KÜMNED TUHANDED(teist tunduvalt rohkem inimesi). Eks see olnudki rohkem EETIKA küsimus. Seega olete te ja jäätegi KRABAJATEKS ja sinna pole midagi parata, see on nii ja jää seniks kui te ise endale kodu kas ostate või ehitate. Ja ärge ajage plära, et see pole võimalik, vaadake kas või veidigi ringi - sellist EHITUSBUUMI kui käesoleval ajal, pole Eestimaal juba ammugi nähtud.

Jaan Sotter arnole  2006-10-10 23:15:07
Kehvematesse korteritesse jäid sageli elama eestiaegsed üürnikud, kellel oli omanikuga üürileping. Teie liigituse järgi on nemadki KRABAJAD. Kunagi olid need üürnikud ehk hästiteenivad meistrid, kuid tänaseks pensionärid. Pension on väike, sest riik erastas end vaeseks ja ei maksa neile samas suhtelises suurusjärgus pensioni, kui oleks maksnud sõjaeelne Eesti. Erinevalt paljudest oponentidest Te ei valeta, aga Teis on psüühhohuligaani kalduvusi. Teie elukogemus on sügav, kuid liiga kitsas, et teha üldistusi ja järeldusi, mis teevad paljudele haiget.

hulkur  2006-10-11 09:18:23
kuis sa nii kuradi kõva mees oled ja kui see minu võimuses oleks ma sooviksin sinu palgaandmeid, haridustaset,tervist ja võrdleks neid enamusega kusjuured tehes ekskursi minevikku.isegi merest püütud räimed pannil pole ühe kaliibriga :))) ajalehtedest saame ju näha, et 90-delt olid hinnas 18-30 a vanused ja 35 aastane oli vana.paljud töötasid/vad elualadel, mis oli/on alatasustatud. juba nõukogude võimu aegu pakuti Viimsisse 200 rubla eest suvilakrunte. Inimesed, kes elasid neis nn puulobudikes maksid iga kuu üüri nii, et silm sinine(kuhu see raha läks), aga need, kes elasid nö individuaalis, kui palju maksid maamaksu, vee ja kanalisatsiooni eest?:)))

arnole  2006-10-11 10:23:03
sa oled ikka tõeliselt haige mees, et sellist juttu ajad. Räägime siis ükskord veel ja aeglaselt, et sa ikka suudaksid natuke aru saada. Sõja lõppedes koosnes allesjäänud elamufond Tallinnas eranditult omanike majadest. Esimesed majad Mustamäele ehitati 6o.ndate keskel, kuhu asutati peamiselt teistest liiduvabariikidest sissetoodud tööjõud. Aegamisi said sinna kortereid ka teistest eesti piirkondadest Tallinna elama asunud inimesed ja ka mõned õnnelikumad Tallinna põliselanikud.Sama kordus Lasnamäel ja Õismäel.Kõigile neid uusi kortereid aga ei jätkunud ja osa inimesi (suuremalt jaolt põlistallinlased) olid neis amortiseerinud majades sunnitud edasi elama. Kus on siin sinu loogika rabamisest. Ikka ja jälle tuleb sinu loogikat kasutades välja, et mägedesse said korterid vabadusvõitlejad, kes ei olnud nõus elama neis puulobudikes, mida siis kõdurajoonideks kutsuti, kus riigi poolt mingit remonti ei tehtud, sest need pidid kuuluma lähiaastatel lammutamisele. Meeldib see sulle või mitte , aga krabajateks on siiski uusasumite elanikud, kes ühisvarast endale tasuta osa krabasid, kordagi vaevamata pead sellega, mis nende kaasmaalastest saab.

arno  2006-10-13 02:49:31
Austatud oponendid, kes Te nimetate mind küll HAIGEKS, küll psühohuligaaniks, küll isegi baltisakslaseks. Hulkur on huvitatud isegi ISIKUANDMETEST. Selgitan lühidalt. Olen kõige tavalisem maal elav pensionär, üle 70 aasta vana, abielus(üks laps), tehnilise eriharidusega, ei kuulu ühessegi parteisse, hobideks lugemine(varem ka kaugete telesaatjate püüdmine)nagu elu on näidanud san hakkama pea kõigega, ei meeldi vaid toiduvalmistamine(olen valmis sööma kõike mis ei hammusta). See olekski minu "lühiülevaade". Nüüd vastuväitlejatest, kes poogivad mulle külge ütlusi mida ma pole öelnud ja loogikat mis on mulle võõras. Olen pärit Põhja Tartumaalt küllaltki vaestest oludest ja sunnitud juba alates 8. eluaastast VÕÕRAST TEENIMA(algul karjasena, hiljem päevilisena ja kolhooside saabudes pagesin linna. Oma 10 aastase linnaelu jooksul(kui 3 a vene kroonut välja arvata)olen läbielanud olukordi, millede kõrval "subdüürniku" seisus võrduks eluga PARADIISIS. Kui see kõik lõpuks "üle viskas" läksin uuesti maale(alul palgalisena) ja tutvudes seal oma "tulevasega" astusin kolhoosi liikmeks ja koos rajasime tema sõjakeerises pea hävinud ISAKODU VAREMETELE oma tulevase kodu. Just see PERIOOD määrabki minu suhtumise kogu sellesse "sundüürnike" probleemistikku. Ma ei saa aru, miks mulle poogitakse külge igasugust nõmedust, kui ma olen PIDEVALT korranud elutõde, mille sain kaasa oma lapsepõlvest. OMA KODU on vaid see, mille oled OMA KÄTEGA ehitanud, OMA AUSA TÖÖGA TEENITUD RAHA EEST OSTNUD või on sulle KINGITUD(PÄRANDATUD).Me polnud KOLHOOSIKÜLASSE ehitajad ja seega ei laienenud MEILE mitte üks individuaalehitajale ettenähtud soodustus(tasuta ehitusmaterjal, transport jne)ja me pidime iga tuletiku eest KEHTIVATES HINDADES maksma. Lisaks kutsus MEIE tegevus esile IMESTUST, mida paljud eesotsas kolhoosiesimehega ja mitmete mu endiste saatusekaaslastega ka sõnades väljendasid(jändavad siin ääremaal lagunenud sauna kallal, kui samas küla PEREMEHETA maju täis). Praegu aga elan mina OMA KÄTEGA loodud kodus, aga mõned minu endised saatusekaaslased(praegu "sundüürnikud")peale minupoolset neile nende tookordsete sõnade meeldetuletamist keelduvad mind üldse tundmast. Tänu oma "seiklustele" olen "sundüürnike" kontingendiga üsna tuttav ja tean, selle nimetuse alla on koondatud äärmiselt kirju seltskond alates e4sti rahva HÄVITAMISELE truualamlikult kaasaaidanud NOMENKLATUURIST ja lõpetades "elu hammasrataste vahele jäänutega" kelledest enamik on igati korralikud ja ausad kodanikud. Neid kõiki ühendab vaid üks NIMETAJA, nad elavad kellegile kuuluvates majades(korterites)ja nad nimetavad neid pindasid OMAKS vaid selle õigustusega, et vene okupatsioonivõim (kuritegelik võim) andis neile need pinnad. SELLE loogika järgi tarvitseb pätil võtta ÜKSKÕIK keelelt midagi ära ja anda see mingil põhjusel KOLMANDALE isikule(isegi kui see kolmas on tema kaasosanik)ja ese muutub AUTOMAATSELT SELLE KOLMANDA ISIKU OMANDIKS. Pidage mind KELLEKS TAHES, mina sellist SEISUKOHTA ei jaga ega hakka KUNAGI JAGAMA. Kui kedagi huvitab, arutleme edasi, praegu lõprtan.

arnole  2006-10-13 12:35:54
See teie piiritu kirjalik sundüürnike vihkamine tundub samaväärne sellega,mida on põliseestlased kogenud lombi tagant tulnud uue perenaise majas , aga reaalelus . Eriti tuttav joon , kaldun arvama , et on tegemist selle ,,magusa " peremeesrahvaga . Taoline põliseestlaste vihkamine on kohatu . Täna on riik , keel ja meel tänu kodumaale jääjatele- hoidjatele .

arno  2006-10-13 22:46:48
Küll sai HOITUD seda RIIKI; KEELT ja MEELT. Oma küllalt pika elu jooksul ja eriti viimaste aastate sündmuste valguses olen jõudmas veendumusele, et kõige SUUREMAKS õnnetuseks meie RIIGILE ja RAHVALE pole mitte purustatud linnad ja mittetoimiv põllumajandus, isegi mitte tohutud INIMKAOTUSED, vaid VÄÄRASTUNUD, kaltsakproletaarlaslikuks muudetud PSÜÜHIKA. Selle vastu on igasugune arukus MÕTETU. SÕIMAKE TERVISEKS!!!

Eelmine | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |

Nimi 
E-mail