Austan Pitkat

Ka mina austan Pitkat kui tõelist eesti patriooti kes lõpuks andis ka oma elu Eesti eest . Need olid tõelised mehed, kes ei targutanud kas ikka on mõtet võidelda "suure Venemaaga" kelle mõrtsukatöid juba kogesime eestis 1940-1941 aastal .
Nemad "põõsa ei pugenud ja seal värisenud ja lootnud ehk punased mõrtsukad tema "jätavad vahele" jätavad ellu . Õiged eesti mehed sõdisid "Sinimägeses" oma kodumaa eest-- kui lootusetu see ka polnud . Kuid tänu neile meestele kes koos sakslaste,norralaste ,hollandlastega hoidsid "Sinimägedes rinnet , õnnestus pääseda umbes 80.000 naisel -lapsel läände vabasse maailma . Olgu igavene mälestus neile tublidele meestele . Mis puutub aga lahingus hävitatud saksa "Tiigritest" siis olen eriarvamusel siiski kirja autorist . Saksa "tiigertank" ületas oma soomuse tugevuselt kaugelt vene T-34 Kuid need "Tiigrid" tulid kasutusele alles sõja lõpus ja tõesti "Sinimägedes" olid lahingus Otto Cariuse juhitud "Tiigrite" väeosa ,kes hulgaliselt hävitasid seal vene tanke .O Carius on kirjutanud ka sellest oma mälestustes -"Tiger im Schlamm" mis ilmunud ka eesti keeles . Suurem osa saksa tanke siiski ei olnud "Tiigrid" sest selle tanki soomus oli vene tankitõrje kahurile läbimatu .Mõtlen rasketank "kuningtiiger" . Teised saksa tankid võisid küll otsetabamusest tükkideks lennata. Ja on liigne nõuda autorilt tanki markide tundmist . Tartu all aga oli küll sadu põlenud vene tanke sest need hävitas Soomest kohale lennanud oberst Rudeli "stuukad-tankihävitajad",kes oli Soome valitsuse palvel hävitanud seal vene tanki-armaada kes liikus Helsingi suunas .

Kuigi Pitka ise Saksa sõjaväkke ei kuulunud, olid tema võitlejad Saksa armee desertöörid, keda jahtisid nii eestlastest koosnenud "Julgeolekupolitsei ja SD", välipolitseinikest vlassovlased jne.
Võib arvata, et Pitka nende käe läbi ka oma lõpu leidis.

Enamus Sinimägedes ja Emajõe ääres rinnet hoidunud sõjameestest olid mitteeestlased, ka rasketehnika kuulus neile.

Pitka mehed polnud mingid desertöörid ainult mingi "tibla" kes oma nime kirjutada kardab, julgeb halvustada tublisi sõjamehi . Eestlased sõdisid oma riigi eest mitte Saksamaa eest ja desertöörid olid need kes metsa põsasse jooksid .et mitte rindele minna . Kus Pitka surma sai on ka teada ,kuid faktidega tõestada pole võimalik .
Ka teine seltsimees ei tea nähtavasti ,et enamus "Sinimägedes " sõdinuist olid eestlased . Muidugi raskerelvastus oligi ainult sakslastel ." Sinimägedes" oli saksa III Soomuskorpus . Oli hollandlaste brigaad "Nederland" ja Norra SS diviis "Norge" , ülejäänud kõik eestlased . Ka SS " Wiking " diviisi kuulunud eestlastest koosnev pataljon "Narva" võitles "Sinimägedes" . Kõik varem teistel rinnetel sõdinud eestlased lubati minna kaitsma oma kodumaad .

Vastavalt Genfi konventsioonile oli 1944. aasta 1. veebruari sundmobilisatsioon Saksa sõjaväkke rahvusvahelise õiguse järgi sõjakuritegu.
Mingit pataljon Narwat enam ei olnud, oli vaid üks füseljeepataljon.
Rahvusvahelise õiguse järgi oli eestlase kodumaa 1944. aastal üldjuhul Nõukogude Liit.

Mina ei saa Teid keelata pidamast 1944. a. NL eestlase kodumaaks. Mina pole seda küll pidanud.

To-Jaanus -paistab oled Venemaa-eestlane või eesti keele äraõppinud muulane ,et Sinu jaoks on kodumaa suur Nõukogude Liit . Eesti riik okupeeriti 1940 aastal Nõukogude Liidu poolt seda tunnistavad nüüd KÕIK LÄÄNERIIGID peale Venemaa ja Genfi kokkuleppe järgi ei oleks Venemaa tohtinud okupeeritud riigis läbiviia sundmobilisatsiooni see oli rahvusvahelise õiguse järgi sõjakuritegu . Minule on AINUS kodumaa Eesti riik ja Nõukogude Liit võõras okupant .
Narva Pataljon oli ka "Sinimägedes " oma nime all kuigi liideti Eesti Leegioniga .

Minagi austan Pitkat (keda EW kahjuks ei pidanud küllalt austamisväärseks), kuid tuleb tõdeda, et tema ponnistused ei sobinud enam 1944. aastasse. Oleme liiga kinni minevikus, otsekui polekski meil tulevikku...

to to Jaanus 2011-05-25 21:17:18

Sa võid eirata ka kõike EU-st ning selle seaduste ja põhiseaduse ülimuslikkusest lähtuvat!

Mida to-to Jaanus öelda tahab ,kas seda ,et NSVL oli eestlastele kodumaaks või ? . Eesti Vabariik okupeeriti 1940 aastal NSVL poolt mida nüüd tunnistavad KÕIK maailma maad peale Venemaa, kes ise okupeeris . Ja naerukoht lausa on okupeerivat riiki pidada oma kodumaaks !? . Ma ei usu ,et ükski eestlane nii nõmedalt mõtleks . Euroliit on hoopis midagi muud , sinna astusime omal vabal tahtel ja õieti tegime ja Euroliitu kuulumine ei too ainult soodustusi vaid ka kohustusi . Ei ole Euroliit Eestisse sõitnud tankidega ja alustanud siin eestlaste tapmist ja Siberi küüditamist nagu tegid venelased vahe on tohutu .

Maragratt to variant ja üldist. Nendist-kui eestlased ei mäleta oma verist mineviku siis nende tulevik on küsimuse märgi all!varjant,mida sa tead,mis juhtus Eestis 1944.aasta suvel sügisel.Sa parem räägi meestega,kes elaid selle õutse aja läbi.Üldis,sinul oli õigus,et eestlastel puudusid rasket relvad,kuid ära unusta mis juhtus Kärevere rindel,kui soomepoisid 37 ptaljoni ja 38 pataljoni poisid alustasid sellelverisel suvel eestlaste viimast vasturünnakut venelaste vastu.Meestel oli ainult kaitseks käsi relvad.Sa oleks pidanud nägema missuguse relvastuse venelased jätsit Õvi küla alla heinamaale.Ja neil poistel ei olnud enamvähem ühtegi raskerelva toetust.Ma kaotasin seal palju oma relvavendi.Maragratt

Johan Pitkal ei ole mitte sugugi vedanud - ei elus ega surmas, ei inimesena ega nüüd ka laevana.
Kas on see mittevedamine või Eesti riigi ja rahva tänamatus vaieldamatu suurmehe
suhtes? Praegu
seisab staabi- ja toetuslaev "Admiral Pitka", millel heisati Eesti mereväe lipp 21. novembril 2000, kolmandat aastat tühjalt kai ääres. Kaitseväel pole raha laeva hoolduseks ja remondiks. Kuna laev on pikalt seisnud, kulub taaskäivitamiseks ja mehitamiseks rohkesti raha ja aega - sõidukorda saamiseks ja meeskonna väljaõppeks kuluvat Eesti Ekspressi teatel vähemalt kaks aastat.

Saksa 18. armee välipolitsei ettekannetest selgub, et Saksa sõjaväest deserteerunud eestlased tulistasid varitsusest Eestist lahkuvaid Saksa autokolonne. Juba varem, 1944. aasta 12. septembril, kui alustati Eestist taandumisega (oper. Königsberg), tuli korraldus raskerelvad jätta vaid ustavatele eesti väeosadele. Oli teada, et Eesti Laskurkorpuse pealetung Tartu all algab 14. septembril. (17. septembril murdis Eesti Laskurkorpus rindest läbi.)
Need eestlased, kes olid Saksa sõjaväkke võetud sundmobliisatsiooni korras, jätkasid peagi oma lahinguteed Eesti Laskurkorpuse ridades, alustades 1945. aasta 18. märtsil Kuramaal lahingutegevust Saksa - Läti vägede vastu. On eriti sümboolne, et just samal päeval 18. märtsil, mil päev ja öö on ühepikkused ja okultistid on läbi ajaloo igasuguseid asju teinud, lõppes 20. SS - Diviisi lahing Opole (Oppeln) all kaotusega. Piiramisrõngast läbi murdes tuli jätta maha kogu rasketehnika ja transport, ka diviisi staap jäeti põgenemishoos maha. Hiljem jõuti ka staap sama teed pidi välja tuua.
Ilma rasketehnikata muutusid eesti väeosad kergeks saagiks tšehhi partisanidele. Tšehhidel oli hästi meeles, et tšehhe veeti ka Eestis asunud koonduslaagritesse ja korraldasid nüüd omakorda nn tšehhi põrgu. Punaarmee ohvitserid nõudsid tšehhidelt Nõukogude Liidu kodanike tapmise lõpetamist. Mitte ükski eestlane ei väitnud, et nad pole nõukogude kodanikud!
Umbes 5 000 eesti leegionäri langes Punaarmee kätte vangi 8. mail Praha lähedal. Väikesel ohvitseride grupil eesotsas Rebasega õnnestus USA vägedeni jõuda ja end vangi anda. Taanis asunud 20. SS - Diviisi väljaõppeväeosa andis end vangi inglastele. Kuna kõik väitsid, et neid võeti Saksa sõjaväkke sundkorras ja nad ei salli sakslasi silmaotsaski, siis võeti neid samuti liitlaste teenistusse ja paljud teenisid Nürnbergi tribunali vahipataljonis (eriti just nn inglise - prantsuse orientatsiooniga isikud). Samas polnud nende isikute tausta ja lahinguteed võimalik kontrollida.

Meenutaja kommentaar on siiski liiga "kallutatud" mis loomulik kui pole lugenud kõike sõjasosalejete mälestusi. Vaevalt küll keegi eestlastest oleks huvitatud tulistama lahkuvaid saksa sõjaväe kolonne . Kuid on tõsi ,et Pitka poisid ei lasknud saklastel õhkida ei Tallinna elektrijaama ega muid eesti riigile vajalike objekte ja seal oli ka tulevahetus sakslastega kes siiski taandusid . Tartu all murti rinne läbi, "Sinimäed" aga jäid võitmatuks . Sealt lahkusid kiirkorras sakslased ja väeosad nagu " Eesti 20 SS Diviis kes omas autotransporti . Piirikaitse rügemendid kes lahkusid Narva rindelt hobuvooridega jõudsid aga ainult Avinurmeni kui Tartu poolt tulnud vene tankid tee "läbilõikasid" . Peale lühikest lahingut eestlased hajusid ümbruskonna metsatesse ,vangi langes väga vähe-üksikuid mehi . Ja kui rääkida mobilisatsioonist siis seadusevastased olid nii venelaste sundmobilisatsioon okupeeritud Eestis kui ka saksa mobilisatsioon --mis läbi kukkus . Kuid seaduslik oli viimane Eesti Rahvuskomitee poolt läbiviidav--- kes kutsus kõiki eesti mehi kaitsma Eesti riiki . Sinna läksid ka kõik kes polnud argpüks -reetur . Ka kõik minu suguvõsa mehed läksid rindele "Sinimägedesse". Nõukogude Liit kui tagasi Eestisse tulli , püüdis uuesti seadusevastaselt mobiliseerida eesti mehi kuid see õnnestus vaid osaliselt,mehed läksid metsa . Oletatakse ,et peale venelaste poolt mobilisatsiooni väljakuulutamist oli eestis üle 40.000 metsavenna . Nüüd Opplini all ei jäetud mitte maha Eesti Diviisi staapi millise uueks ülemaks oli nüüd Sdantartenfüürer Alfons Rebane tema juhtimisel murti läbi läbi tühiste kaotustega ,ainult kahurid tuli transpordi puudusel maha jätta (kogu laskemoon tulistati aga enne ründavate venelaste pihta ära ). Kuid piiramisrõngasse jäi saksa Korpuse staap . Rebane oma meestega läks tagasi ja tõi ka saksa Korpuse staabi välja . Selle eest autasustati teda" Rüütliristi Tammelehisega "Milline oli sakslaste väga kõrge ja harva antav orden . Eesti 20 SS diviis oli peale läbimurdu uuesti rindel ja hoidis oma rindelõiku sõja lõpuni lahkused alles 8 mail rindelt ja liikudes osa koos Rebasega üle mägede Sudeedimaa ja jõuti ameeriklaste juurde , need kes läksid läbi Tšehhoslovakkija aga suurem osa langes sõjavangi kuid mitte kõik. Need kes ei annud relvi käest nõudmise peale ,et sõda on lõppenud ja tuleb relvad äraanda pääsesid läbi, ka kõik Vlassovlased kes keeldusid relvi loovutamast pääsesid läbi . Tšehhi "punased partisanid" olid julged ainult relvituid mehi tapma ,kuid kus meestel relvad käes vaatasid põõsast pealt .

pähh kui rumal jutt. omal ajal olid laskurkorpuse mehed vabastajad, nüüd on nad okupantide käepikenduseks tembeldatud.SS diviisi mehed aga on jälle vabadusvõitlejad. LUBAGE SIINKOHAL SUURE HÄÄLEGA NAERDA SELTSIMEHED!!! Küll see eestlane on ikka lammas. mis vahet oli kes kelle pool sõdis, MEIE OLIME MUTRIKESED kahe suure masinavärgi vahel. me ei vabastanud ega ka kaitsnud oma kodumaad. mis vahet seal oli kas saksa okupatsioon või nõukogude?? õh, kes mulle oskab vastata??? mõlema ajal tapeti inimesi. ühe puhul tembeldati kommunistideks, teise puhul rahvavaenlaseks. mis kuradi vabaduse toojad need sakslased olid? mitusada aastat vabastasid saksa mõisnikud eesti talupoegi õigustest olla inimene. tsaari aeg vabastati kah õigusest õppida omas keeles ja vabastati muidu kah igasugustest õigustest. tulid kommunistid, vabastasid meid rõhujate-kapitalistide käest, tulid sakslased tagasi, vabastasid kommunistide käest... jabur ju. mis te arvate kuidas sakslane oleks käitunud eestiga, kui sõja kulg oleks teisiti läinud, pealetung eestile ja ka mujal rindel oleks peatatud, asutud uuesti vasturünnakule ja sõda võidetud??? siberi asemel oleksime ehk kuskil poola koonuslaagris gaasikambrit oodanud. noh seal oleks ehk tiba soojem olnud... küll te olete ikka rumalad... lubage seltsimehed veelkord suure häälega naerda...
Elagu Karl Marx!!!

Vanale Kommunistile Naera, naera vana kommunist -Sinusugusel muidugi polnud vahet kelle poolt või kelle vastu sõdid, Sina sõdisid sajandi mõrtsuka Stalini eest . Kes tappis miljonite viisi nii omi kui võõraid süütuid inimesi . Hitler ka oli mõrtsukas kuid Stalini kõrval õpipoiss. Küsisid mis vahet oli saksa okupandi ja vene okupandi vahel --mina vastan oma tooaeg poisikese mälestuste põhjal .oli1941 a. suvi vene okupant põgenes ,istusime toas kui äkki õue tuli kaks saksa sõdurit püssid käes . Püssid pandi õue maja seina najale ,sest sakslase arvates polnud viisakas relvaga tuppa tulla . Koputasid ja tulid tuppa kuna tädi valdas vabalt saksakeelt küsis mida nad soovivad . Sakslased tahtsid osta kanamune ja ütlesid maksavad hinda mida küsime ja võivad maksta nii vene rublades kui saksa riigimarkades . Vanaisa nimetas hinna ja soovis uut saksa raha mida sõdurid ka lauale ladusid ostes kõik kanamunad mis talus oli said kartulikorvi täie .Korvi lubasid tuua tagasi ,vanaisa arvas korvi küll rohkem ei näe, kuid toodigi tagasi . !944 a. sügis põgenes saksa okupant ja jälle tuli kaks "vabastajad" vene sõdurit talu õuele . Uks löödi jalaga lahti relvad ettesirutatult tulid tuppa ja hakkasid omale kotti ajama mis meeldis toas, olgu söögikraam või muu ese . Siis märkas üks venelane vanaisal head saapad jalas,kohe käratati saapad siia. Kui vana inimene veel " kohmitsema" jäi lõi üks venelastes püssipäraga vanaisale pähe . Hoop oli nii tugev ,et pea purunes ja vanaisa suri ,siis tõmmati veel soojal surnul "Matte" vandudes saapad jalast ja lahkuti kokkuröövitud kraamiga . Kui ainult keegi veel oleks julgenud "piiksatada" oleks ka teda tabanud vanaisa saatus . Sina vana kommunist arvata on olid hävituspataljoni põletaja ja Sinusugused hävituspataljoni mehed viidi tõesti Poola koonduslaagri ja teised Sinu seltsimehed kes olid küüditajate teejuhid ja muud näpuga näitajad samuti . .
Ei vaidle kindlasti sattusid sinna ka süütuid inimesi. kuid vahekord vene okupatsiooniga oli 1:10 -le sakslaste kasuks .Ja see on siiski vene propaganda ,et kõik eestlased oleks äraküüditatud -kui sakslane oleks võitnud !? . "Sinimägedes" aga sõdisid eesti sõdurid oma kodumaa eest ,mindi sõtta" Eesti Rahvuskomitee" kutsel . Ja kõigil oli naiivne usk küll Inglismaa aitab meid nagu vabadussõja ajal kui ainult suudaksime venelasi mitte Eestisse sisse lasta , sakslane aga läheb ise ära nagu I maailmasõja ajal . VOT-TAK seltsimees VANA KOMMUNIST

Juba 1932. aasta esinemise ajal kamraadidele tulevase põllumajandusminister Darre´juures teatas Hitler, et Baltikum oleks juba ammu olnud saksastatud, kui poleks olnud saksa parunite upsakust ja põikpäisust. Lebensraumi laiendamist ida suunas kirjeldab ka Mein Kampf.
Kui Sinimägedes ja kõrvalrinnetel aastal 1944 oleks õnnestunud lõpuni vastu pidada, siis oleks saadud Suur - Saksamaa koosseisu, kus ideaaliks oli kastisüsteem nagu see aarialaste ja nende religioonide ( bön'i usk) puhul läbi aegade ikka on olnud, ja mida sümboliseerib svastika ehk haakrist, ning ka valimised oleks toimunud vaid vastava kasti piires. http://wiki.zzz.ee/index.php/B%C3%B6n
Kõrgemasse kasti oleks kuulunud Reichi teenekad isikud (ka Reichile teeneid osutanud mittesakslased), keskmisse parteigenossed ja alamasse sakslastest või saksastatud tööliste, talupoegade, käsitööliste, kodanluse ja aristokraatia esindajad.
Selle viimase kasti mittesakslastest esindajad aga moodustasid paaria ehk nn moodsate orjade kasti.
Hitler ütles 1932. aastal peetud kõnes, et ebavõrdsust ei pea kõrvaldama, vaid suurendama, ja see tuleb tagada seadusega.
Marksistide klassideta (ka kastideta) ühiskond on meeletus, samasugused on ka demokraatlikud ideed.
Tuleb teha lõpp üldharidusele, mis on mürk. Hariduse andmise üle otsustab igal konkreetsel juhul eliit. Teadmised on elu abivahend, mitte aga mõte.
SS-i ekspeditsioon Tiibetisse Ahnenerbe raames oli edukas, neil õnnestus saada laamade toetus ja paljud Tiibeti vabatahtlikud osalesid laamade juhendamisel ka Berliini kaitselahingutes. Seega on igati loomulik, et Tiibet anti hiljem Hiina mõjusfääri.
http://en.wikipedia.org/wiki/Ahnenerbe
http://tartu.postimees.ee/100504/esileht/133763_print.php
Võib vaid lisada, et ka praegune Eesti on teel kastiühiskonna moodustamise poole demokraatia sildi all!

Vabatahtlik mobilisatsioon 20. SS - Diviisi kukkus läbi. Soovijaid oli vaid 1280. Ülejäänud 13 000 tuli võtta juba sundkorras. Vabatahtlikena mindi Saksa jõustruktuuridesse (põhiliselt politsei) aastatel 1941- 42 , mil Omakaitsesse ehk abipolitseisse kuulus 42 000 ja moodustati 25 politseipataljoni, kuhu kuulus 10 000 meest, lisaks 2500 eestlast Julgeolekupolitsei ja SD ridades.
Selleks, et saada sundmolisatsioonile toetust, pöördus von Ribbentrop kindralkomissar Litzmanni ja prints zu Hohenlohe vahendusel 1943. aasta 20. oktoobril Uluotsa ja Kanti poole luua rahvuskomitee dr Mäe juhitava Omavalitsuse toetuseks ja sundmobilisatsiooni läbiviimiseks.
1944. aasta 7. veebruaril esineski Uluots raadiokõnega, milles teatas, et iga õige eesti mehe koht on nüüd Saksa sõjaväe ja politseijõudude koosseisus. Mõistagi oli see üleskutse vastuolus Genfi konventsiooni põhimõtetega. Viimane president Pätsi poolt ametisse nimetatud valitsus oli teatavast Varese valitsus.
Rahvuskomitee moodustati erinevate EW poliitiliste rühmituste, usu -, kultuuri - ja majandusringkondade esindajatest 14. veebruaril. Sel olid omad poliitilised tagajärjed. Inglased mõistsid Uluotsa tegevuse hukka.
Pärast seda pöördus Uluots kindralkomissar Litzmanni poole avaldusega, et tema rühmitus (Tief, Klesment, Kant jt) soovib saada ka Omavalitsuses kolm kohta - peadirektori (Mäe), sisedirektori (Angelus) ja kohtudirektori (Öpik) kohad. Pärast nõupidamist von Ribbentropiga Litzmann siiski keeldus.
1944. aasta 19. aprillil vahistas eestlastest koosnenud Julgeplekupolitsei ja SD nn inglise orientatsiooni ( liider Jaan Tõnissoni sekretär Ernst Kull) või marurahvuslastest Rahvuskomitee liikmeid.
http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1977
1944. aasta 9. septembri mahalaskmised Tallinnas Metsakalmistul.

1830. aasta 28. mail keerutati sõjakirvest Põhja - Ameerikas. Algas indiaanlaste küüditamine reservaatidesse.