Vaagija, usun, et Riisalu teadis paremini, miks pärast 2007.aastat Ansipi (ja tegelikult enamuse inimeste) põlgus Savisaare vastu muutus nii suureks, et koostöö ei olnud enam võimalik, aga ta ei hakanud neid vanu lugusid enam lahti harutama.
Sinul aga soovitan selles vallas kodutööd teha ja siis alles rääkima hakata.
P.S. Mina sulle küll toonast olukorda ja toonaseid Savisaare "kangelastegusid" ette nämmutama ei hakka, ära mitte loodagi.

Kriibul ei ole Savisaare nn kangelastegusid ette nämmutada. Neid lihtsalt ei ole.

to ajaloolane, 012-04-07 17:16:11

21.02.1967
Briti (peaminister Harold Wilson) ja N. Liidu kokkuleppel rekvireeritakse ja jagatakse omavahel kõik Balti riikide arvetel olevad kullavarud (14 tonni) Inglismaal. Eesti arvele langeb sellest peaaegu pool.

Euroopa suurriigid said Londonist salastatud teate: „Tema Majesteedi valitsus kiidab heaks kokkulepitud abinõud Baltimaade okupeerimiseks." (vt. Documents on British Foreign Polici 1919-1939, Vol.VI, ss. 764-782.)

Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Sama varianti kaaluti ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel.

Лондон, 1940.07.26
Газета „Таймс" о событиях в Прибалтике:
'Единодушное решение о присоединении к Советской России отражает: не давление со стороны Москвы, а искреннее признание того, что такой выход является лучшей альтернативой, чем включение в новую нацистскую Европу'.

15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.

Atlandi Harta käsitles 1941. aasta 14. augustil Balti riike Nõukogude Liidu osana. Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid N. Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis.
(1944. aasta 5. aprilli “Eesti Sõna” kirjutas peale Churchilli kõnet, et Atlandi Harta ei tee NLiidule takistusi alistada enda alla mõningaid riike nagu Poola jt).

1941. aasta 15. dets. Moskvas alanud Stalini ja Inglise välisminister Edeni kohtumisel jäeti Balti riigid NLiidu koosseisu.

1942. aasta juuni Inglise väljaanne World Review toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.

1943. aasta 8. juunil algas New Yorgis kohtumine USA presidendi Rooseveldi ja Tšehhoslovakkia endise presidendi Beneši vahel, keda Roosevelt kuulas kui Euroopa eksperti. Leiti, et Besaraabia, Bukovina, Valgevene, Lääne - Ukraina ja Balti riigid jäävad NLiidule. Poolale otsustati anda kompensatsiooniks osa Ida - Preisimaast (Oder - Neisse liinini), Slovakkia kaotab iseseisvuse ja läheb tagasi tšehhide võimu alla.
Hiljem, kui Roosevelt konsulteeris enne Teherani konverentsi samas küsimuses Churchilliga, siis viimane toetas kõike NLiiduga seonduvat, keeldus aga Poolale midagi kompensatsiooniks andmast. Poolat, aga ilmselt ka Balti riike, pidasid inglased nn Antanti nurisünnitiseks.

1943. aasta Teherani konverentsil teatas Stalin, et tema ei ole vähem inglane kui lord Curzon 1919. aasta Antanti Pariisi konverentsil. See tähendas, et NL-i piir jääb piki Curzoni liini kehtima ja Baltikum jääb samuti NL-i koosseisu.

1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval Ühinenud Rahvaste konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla.

Nürnbergi tribunal käsitles 1946. aastal Balti riike Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa, ja mis oli sõjakuritegu.

1994. aastal juulilepped, mille allkirjastasid Moskvas president Meri ja Laari valitsuse välisminister Luik, käsitlesid Vene sõjaväe väljaviimist vaid Eesti NSV territooriumi järgi. Seoses juulilepete ratifitseerimisega Riigikogus on ka vastastikused pretensioonid seoses NLi sõjaväega lõppenud.
Kui isehakanud pagulastegelased (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Rahvasteliit lähtus sellest, et Nõukogude Eesti astus ise Rahvasteliidust välja 1941. aasta 6. augustil ja lähtus Johannes Varese valitsuse järjepidevusest.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
Eesti presidendi Konstantin Pätsi poolt ametisse nimetatud Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Norras ja Rootsis peeti selliseid eesti härrasmeeste kohtumisi stiiliõhtuteks ja seepärast neid ka ära ei keelatud.
Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.

Kurb küll, kuid Varese valitsus oligi seaduslik - president Päts oli selle ametisse vannutanud. Igasugused eksiilvalitsused olid lihtsalt riigimängimine - ilma maa ja rahvata. Tiefi valitsus ei saanudki valitsema pääseda ning kujutab endast vaid meeleheitlikku katset üritada meeleheitlikus olukorras riiki jätkata. Muinasjutt sellest, et praegune vabariik on 1940. aastal lõpetatud EW triumfaalne jätkamine, tuleks ükskord jätta (EESMÄRK OLI JU VARADE KÄTTESAAMINE JA MAHAPARSELDAMINE) ning vaadata tõsioludele silma.

Eesti jälitustegevuse seadus baseerub KGB salajasel käskkirjal
http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=32523

KORRUPTSIOON (Kesknädalas ilmunud artiklite loetelu)
22. aprill 2009

Loe selle kohta veel KESKNÄDALAST:

14. jaanuar – „Isamaalaste korruptsioon Narva-Jõesuus“

21. jaanuar – „Siseminister Pihl tegi hinnalise kingituse Riigikohtu esimehele Raskile“

28. jaanuar – "„Riigilüpsjad tiigrinahas“ ehk IRL-i „nähtava käe aasta“" (Rävala pst 14 korruptsioonijuhtum)

4. veebruar – „Pärnu maavanem Toomas Kivimägi – kas salakaval niiditõmbaja või aus Batman“

11. veebruar – „Miks kapo Otepääl ei käi?“

18. veebruar – „Puutumatu riigiprokuratuur“ (riigiprokurör Margus Kurmi juhtum)

25. veebruar – „Kesknädala suur võit“ (Narva-Jõesuu järg)

4. märts – „Sotsiaalminister Pevkur kerjas majaehituseks raha?“

11. märts – „Veel kord Neinar Selist ja Reformi maadevahetustehingutest“

18. märts – „Mart Laar: See on Eesti kõigi aegade suurim korruptsioonilugu“ (Reformierakond küsis pistist Eesti Raudteelt)

18. märts – „Urmas Reinsalu ühe aastaga 6-kordseks miljonäriks"

25. märts – „Asitõendite fabritseerimine?“ (Tallinna linnavalitsuse lõksumeelitamisest KaPo poolt)

1. aprill – „Eesti Ehitus ja Tallinna Sadam rahastavad Reformierakonda“ (Lugu Toomas Lumanist)

8. aprill – „Reformierakonna diil Paljassaares“

15. aprill – „Veel loomata partei sööb juba riigileiba“ (projektist „Minu Eesti“)

Väga õige- kõik korruptandid peavad istuma trellide taga. Samas- mitu korruptsiooniartiklit oled leidnud TÕE lehest keskerakondlaste kohta.

Nii, et pole te paremad kohe karvavõrdki- oleksite ausad tegijad, paneksite ritta KÕIK pätid ! Seega pole see leht ega erakond kohe teps mitte parem teistest.

Miks peaks Keskerakonna ajalehes omi peksma?Selleks on olemas ju teised, n-ö õukondlikud ajalehed - ka nendes hoidutakse omade kritiseerimisest, veel vähem hukkamõistmisest. Millegipärast leiab aga mõni lihtsameelne või verejanune, et Keskerakond peaks lisaks sellele peksule, mida tema pihta tehakse teistes ajalehtedes, veel nuhtlema omi ka omas ajalehes - põhjusel, et mõni kangesti himustab näha Keskerakonna enesepeksu.
Mis puutub korruptantidesse, siis need võiksid küll istuda mõnikord ka trellide taga, kuid mitte üksnes sel põhjusel, et kuuluvad või on kuulunud Keskerakonda. Iseküsimuseks jääb muidugi, kas õukonnameedias ilmub "korruptsioonitõrje" tõele vastab - sageli piisab n-ö õigesse, valitsusparteisse kuulumisest, et politsei ja prokuratuuri silmad ei näe ja kõrvad ei kuule, olgu korruptsioon nii ilmne ja vägev kui tahes.

Ei tea mis lehti sina loed ? Mina saan kõikide korrutantide kohta infot igal pool. Siin lehes ja Tallinna TVs saan seda valikuliselt.

Et mille vastu te võitlete- kas pättide või valede pättide ? Kui 1 leht kajastab teise erakonna pätti, siis teised lehed võiks vait olla ? See mingi imelik loogika keskerakondlase moodi ?

(aga äkki te ei tahagi, et teie enda erakonna omasi siin kajastataks- jätate oma fännidele parema mulje- äkki see ongi põhjus ??)

ÜHESÕNAGA- kõik pätid on rõvedad ja pole neile mingit õigustust olenemata erakonnast. Ja kordan veel- Keskerakondlased ei ole ses mõttes paremad- ainult et teil veel see paha komme, et üritate seda varjata oma liikmete eest.

Valitsusparteide pätid on õiged mehed!

Etkar ja kamp kogu aeg oigab et 'mejjeomi pekstakse' . aga annan siin tasuta soovitise kuidas pekstaks oopis teisteomi . nimelt tuleks Tallinas võim üleanda teistele varastele ning siis jääks parbuste, songisseppade ja muukarjaasemel pidevalt vahele nemad ning Etkar Kesknädalaga saaks kotti neid . võibolla tuleks kõnealla isegi Kesknädala mahu paisutamine .
tuletan veelkord meelde et ma selle soovitiseeest raha ei taha, teen selle ainult kaastundest kesk erakonnavastu .

Täitsa naerma ajab "võsa jänki" ja teised kes püüavad meeleheitlikult ikka edasi ajalugu VÕLTSIDA kuigi tõde on sees nii kooliõpikutes internetis ja teadmikes -- Räägitakse mingist "Varese"valitsuse"JÄRJEPIDEVUSEST " . Miks keegi teist ei julge põhjendada seda ajaloolist fakti (mida teab kogu eesti rahvas) miks vene tankid juunis 1940 väljusid oma baasist Paldiskist ja okupeerisid Tallinna ?? Relva jõul toimus võimuvahetus . President Pätsul oli "nagaani toru " kuklas ja Stalini siia saadetud seltsimees Zdanov korraldas kõik keda panna kuulekaks peaministriks . Kas Päts või eesti rahvas pani Varese peaministriks ?? kõik see on ajalooraamatutes lugeda kõigile ka Zdanovi pilt . Ja teie siin "ketrate" ikka edasi neid võltsinguid -- kas häbi omal ei ole või makstakse selle eest ?

to Ajaloolane

Mingit sõjategevust, mis on Genfi konventsiooni järgi okupatsiooni eelduseks, Eesti ja NLiidu vahel ei toimunud. Laidoner korjas Kaitseliidult relvad ära ja sõjaväel oli keelatud relvi kasutada.
Ja kuidas mõjutasid tankid 1991. aastal allkirjastatud Helsinki 1975 lõppakti ja 1994. aastal juulileppeid?
Ja veel.
http://www.postimees.ee/702430/eesti-venemaa-pensionilepe-ratifitseeriti-riigiduumas/?t=742#l
Täiendavad pensionitagatised Punaarmee veteranidele aastal 2012, ähvardati tankidega!

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/reform-pani-maade-vahetamise-taas-kaima.d?id=61707382
Maadevahetus lükati taas käima!

Dr. Hjalmar Mäe kirjutas oma memuaarides, et kõik oli 1940. aasta juunis vaid päevade või isegi juhuse küsimus. Rohkem ei täpsustata.
Nõukogude allikad teatavad, et Balti riigid astusid 12. juunil sõtta NLiidu vastu.
1940. aasta 14. juunil kehtestas NLiit Baltikumis õhu - ja mereblokaadi, sest 15. juunile oli planeeritud Saksa luure riigipöörded Balti riikides, mille tulemusena võimule tulnud jõud pöördunuks Saksamaa poole abi saamiseks. 17. juunil toodi Baltikumi täiendavad Nõukogude maavägede üksused. Pärast sellist skandaali astus Uluotsa valitsus protestimata ametist tagasi, välisriikide saatkondadelt ja Rahvasteliidult abi palumata. President Päts nimetas ametisse Varese valitsuse. Siseminister Jürima tuli vastu nõudele tühistada koosolekute keeld. Riigikassat ei evakueeritud, kulladeposiitidele valitsejat ei määratud. Eesti esindajateks Moskvas said kultuuriselts “Licht” liiikmed dr.Gens ja endine pangadirektor Leo Aisenstadt, polpol’i (kapo) juhiks sai Hans Grabbe (Hasa Hoff).
Kuna nüüd olid nö maskid heidetud, siis sama aasta 21. juulil alustatati Saksamaal Barbarossa plaani kavandamist, mis valmis 9. detsembriks, ja mille koopia hankis kaks nädalat hiljem ka GRU.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?126482
Ohjeldamata korruptsioon Eestis - paratamatus või tahtlik poliitika?
Mida näitab EV korruptsioonivastase seaduse analüüs?

Nõukogude võimust vabanemise järel jäi Eestis peale nende võimulepääsenute hääl, kes ei soovinud, et võimu korruptiivne kasutamine asjakohaselt tõkestataks. Seetõttu on «kadunud» miljardite väärtuses rahva ühisvara. Keegi pole vastutanud ei selle kõrvale kantimise ega avarate korruptsioonivõimaluste tekitamise eest.
EV korruptsioonivastase seadusega kindlustati koguni, et meie maal ei saa üldse lugeda korruptiivseks seda tulu, mida võimulolijad saavad, kui nad kasutavad võimu ja rahva ühisvara iseendi huvides. Korruptsioonivastaseks võitluseks nähti seadusega ette sellised vahendid, mis võimu kuritarvitust ning korruptante võimalikult vähe häiriksid. Kindluse mõttes sätestati veel, et valdav osa korruptsiooni tõkestamiseks kehtestatud piirangutest seaduseandjate endi kohta üldse ei käi...»

Küünilise parempoolsuse ajajärk algas Eestis Reformierakonna loomisega. Asutamiskoosolekul osalenud prof. Ülo Vooglaid: “Seltskond jättis halva mulje. Oldi väljas afääri peale tulla võimule ja teha karjääri, mitte rahva ja riigi pärast. Arvan, et algatajaks oli nn.Hansagrupp. Tulin tulema. Siim Kallas on finantsringkonna teenistuses.”
Põhjalikult saab sellest lugeda Siim Kallase kohta kirjutatud Ester Šanki raamatust “Peategelane”. Kallas tunnistab ise, et tema mõlemad vanaemad olid Balti sakslased. Pole siis ime, et Reformierakond on võidelnud selle eest, et Balti sakslastele juba väljamakstud varad veel ka tagastada.
Tiit Made teade samast raamatust:
“Ootasin välisminister Siim Kallase kabineti ukse taga. Kui uks lahti tehti, väljus Kallase kabinetist peaaegu kogu Hansapanga ja Eesti Panga juhtkond!”
Kes ikkagi kauples mõjuvõimuga, Kallas või pankurid?
Tekib küsimus? Mida arutasid ja otsustasid pankurid välisministri kabinetis? Kas mitte seda, kuidas maksumaksja raha seadusandlikult peamiselt finantsgrupeeringu kaukasse pumbata?!
Hiljem saigi "pumbaks" aastast 2000 kehtima pandud ettevõtete tulumaksuseadus. Selle tulemusel on "pumbatud" Eesti riigi eelarve asemel välisriikide eelarvetele viimase 10 aasta jooksul ca 70 miljardit krooni.
2011. aastal teenisid Eestis tegutsevad erapangad 760 miljonit eurot puhaskasumit. Endise maksumäära (26%) korral laekunuks Eesti eelarvele ca 172 miljonit eurot!
Kes selle eest konkreetselt vastutab, et riigist läheb raha välja rohkem,kui sisse tuleb? Parempoolsed, Reformierakond ja IRL, koos endiste Mõõdukate - praeguste sotsiaaldemokraatidega
Tegemist on rahvulike huvide otsese reetmisega meie oma seadusandluse alusel. Seda tulebki inimestele selgitada.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?6506