Eesti praegused valitsejad, lisaks autori poolt väljatoodule, mõtlevad välja järjekordse räpase vale, et Rüütlit ja Savisaart mustata ning selle abil noorema generatsiooni ajusid siledaks libistada. Hea on ju valitseda kui riigi elukorraldusega rahulolematute kogu aur läheb valitsejate poolt tehtud "vaenlaste" sõimamiseks.

Raamatul on üks tõsine puudus: ei ole nimede registrit ja kasutatud algallikate loetelu. See kahjustab teose ajalooallikana kasutamist, sest näiteks E. Savisaare Peaminister on väga korektselt vormistatud. Muidu loetav raamat, aga EAS andis selle kirjutamiseks ikkagi ka 200000 krooni

Pankur Paul Warburg teatas USA Senatis 17.02.1950: “Me saame maailmavalitsuse, meeldigu see teile või mitte. Küsimus on ainult, kas see toimub sõdade või kokkuleppe teel”.

Zbigniew Brzezinski teatas aastal 1970, et maailmavalitsus hakkab toimima veel meie eluajal. Üleminek toimub astmeliselt. Moodustatakse järjest suuremaid, stabiilsemaid ja koostööd taotlevaid üksusi.

Bilderbergide Klubi kohtumisel Saksamaal 1991. aasta juunis teatas David Rockefeller, et maailm on valmis maailmavalitsuse loomiseks. Maailma intellektuaalse eliidi ja maailmapankurite rahvusteülene võim on eelistatavam kui rahvuste õigus enesemääramisele, mida on siiani sajandeid järgitud.

Strobe Talbot kirjutas “Time Magasine’s” , 20.07.1992: “Järgmisel sajandil on rahvused nagu me neid tänapäeval tunneme, iganenud mõiste. Kõik riigid tunnustavad ainult üht, globaalset valitsust. Rahvusliku iseseisvuse idee pole kõigest hoolimata hea”.

Gorbatšovi Fondi juht Jim Garrison ütles “San Francisco Weekly’s” 31.05.1995, et inimarengu järgmise astmena saame lähima 20 – 30 aasta jooksul maailmavalitsuse, selles pole kahtlust.


NATO vägede ülemjuhataja Kosovos kindral Weseli Clark tunnistas CNN-i saates juulis 1999: "Moodsas Euroopas pole homogeensetel rahvusriikidel kohta. See oli XIX sajandi idee, XXI sajandil aga viljeleme me mutltikultaralismi, rajades multietnilisi riike."

http://www.citizensforaconstitutionalrepublic.com/Henry_Makow_Ph.D..html
The New World Order is “Communism”.

Nagu ma aru saan on "globaliseeruja" arust süüdi kõiges juudid, kes tuleks nende inimvaenulike tegevussuundade ennetamiseks ikkagi ahju ajada. Palju sulle säherduste kommide kirjutamiste eest makstakse, millede sisuks näitamine kogu maailmale kuivõrd antisemitistlik ja eurovaenulik see väikene eesti kommija ikkagi on?

Edgar, kui rahvuslane - vene rahvuslane, võitleb lõpuni Eesti oblasti aborigeenide ikke alt vabastamise eest!

Patriotismi kohta on inglane Samuel Johnson 1775. aasta 7. aprillil öeldud, et see olevat kaabakate viimane varjupaik.

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tunnustada Eesti iseseisvust. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.
Vene NFSV oli iseseisvunud juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Vabariik NSV Liidu koosseisu ka ilma Venemaata. NSV Liit oli rahvusvahelise finantseliidi projekt.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991

“Prantsusmaa välisminister Roland Dumas ütles, et Prantsusmaa ei saa kuidagi toetada Balti riikide iseseisvust, sest niikuinii muutuvad nad siis Saksa kolooniateks.”

Mihhail Gorbatšovi kirjavahetusest Saksa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohliga selgub, et kantsler käitus poliitiliselt korrektselt ei olnud Baltimaade iseseisvumisega nõus. Samas Joachim von Ribbentrop tunnustas Eesti iseseisvust eesotsas dr. Hjalmar Mäega 1945. aasta 24. veebruaril.

Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt uuris, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid („Päevaleht” 04.09.1991).

Kanada ei teinud samuti tunnustusest juttu, küll aga toetas Savisaare poolt planeeritavat kodakondsuse nullvarianti („Päevaleht” 21.09.1991).

Soome valitsus säilitas oma tuntud tagasihoidlikkuse suhetes Nõukogude Liiduga ja soovitas ettevaatlikult saavutada iseseisvus kokkuleppel Nõukogude Liidu valitsusega.

USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest ja ootas ära NSV Liidu keskvõimu otsuse.
USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918. vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.

1991. aasta 22. augustil tunnustasid Eesti iseseisvust Island ja Leedu.
USA president Bush teatas 22. augustil, et pole veel aeg Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseks. („Päevaleht” 24.09.1991).

Suurriigid ootasid enne vene reageeringut ja keegi ei soovinud oma nina toppida kuuma kohta, mis võinuks vallandada maailmasõja.
Kui tunnustad, siis ka vastutad.
Venet peeti tollajal ja peetakse ka tänapäeval madalalaubaliseks monstrumiks, kes võib sinuga näiliselt sõbralikult viina visata või iga hetk sulle kallale karata.

http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-teadmiste-kohustuslik-miinimum-eesti-riigi-ja-rahva-aerakustutamise-avaliku-salaplaani-kohta-31012007a.html

Suured operatsioonid algavad alati ettevalmistava rünnakuga, mis tavaliselt aga tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõeldud on. Iseseisvumise instseneerimised algasid müüdiga NLi lagunemisest ja majanduse kokkukukkumisest. NSVLi majandus oli aga just 1980-ndate teisel poolel tugeval tõusulainel.
Alles 1989. aasta keskel algas majanduslangus, mille põhjustas plaanimajanduselt turumajandusele üleminek. Tegelikult ei toimunud niisiis mitte lagunemine, vaid algas perestroika ehk sihiteadlik reorganiseerimine. Ja see protsess oli tõepoolest kaua kaalutud, täpselt juhitud ja on raudse käega praegu elluviimisel. Ning ei alanud perestroika mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks ja oleks seega Stalini kavandatud impeeriumi punktuaalne teostus gloobuse kumerale pinnale punasega stantsitult.
Et otsus langetati just 1987. aastal, on vaidlustamatult tõestatud sellega, et kõikidest Balti ja Ida-Euroopa riikidest hakati KGB arhiive massiivselt ära vedama just tol aastal; 1990-ndate alguses kohapeal olnud toimikud olid vaid teadlikult ettesöödetud kompra.
Varsti pärast seda algaski imepärane IME (Isemajandav Eesti) ja veel imepärasem rahva "spontaanne" enese vabakslaulmine, kuhu saadi massid kohale KGB ja Keskkomitee suure ühispingutuse toel; tõe nimel olgu see välja öeldud. Algas Eesti liidrirolli müüdi kujundamine impeeriumi eduka lagundajana.

Rahvas on juba 20a. oodanud õiget ajaloo raamatut. Peale on kasvanud juba uus põlvkond, kes usub valitseva kliki propagandat ja on täis vihkamist Savisaare ja Rüütli vastu. On ometi aeg segeks teha, kes tegelikult olid taasiseseisvuse ''süüdlased''.

4. november 1990: kelamlaste-enamlaste vandenõu.
Teisiti kui avantüüriks ei oska 4. novembril 1990 Eestit tabanud „šokki" kuidagi nimetada. Mitte mingi poliitiline loogika ei lubanud sellist liitu ennustada. Jaak Alliku, Sirje Endre, Siim Kallase, Kaido Kama, Tunne Kelami, Toivo Kuldsepa, Vardo Rumesseni ja Indrek Toome allkirjastatud „kaheksa avaldus" sai kiiresti „enamlaste-kelamlaste" sobingu sildi.

19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu.
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=132&nid=7754&lang=5&jsback=1

Eesti Vabariik oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud NL-ist lahkumiseks vajalikkku kvalifitseeritud häälteenamust kokku nagu NL-i konstitutsioon ette nägi!
Ülo Nugis on kirjutanud, et Moskvas putš käis ja putšistide võidu korral oleks meid saanud väga lihtsalt konstitutsiooni rikkumise eest kohtu alla anda. Oli üks sobiv saadik, kellega peeti korduvalt läbirääkimisi, aga tulutult. Selle saadiku nimi oli Kaido Kama.
Nõukogude Liidu konstitutsiooni järgi oli Eesti Vabariigil vaja 70 Ülemnõukogu liikme häält, et NL-ist välja astuda. Kokku saadi 69. Üks hääl jäigi puudu ja seega on 20. augusti 1991. aasta otsus tegelikult juriidiliselt tühine! Sellele vaatamata pigistas Nõukogude keskvõim silma kinni ja aktsepteeris Eesti Vabariiki 1991. aasta 6. septembril iseseisva riigina.
Mingist okupatsioonist või selle lõpetamisest polnud juttugi, õigus iseseisvuda lähtus NL-i konstitutsioonist.
Veel samal aastal allkirjastas Eesti OSCE järelevalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakti, järgnesid juulilepped. Omandireform näitas seda, et selles valdkonnas on Eesti ise NL-i õigusjärglane…

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=132&nid=7754&lang=5&jsback=1

Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise haamrilöök 20. augustil 1991 kell 23.03 kuulutas välja Eesti riigi taasiseseisvumise. Riigipöördekatse Moskvas oli alanud juba päev varem, kuid 19. augustil rahvasaadikud iseseisvuse taastamise otsust vastu võtta ei suutnud. Miks?
Venitamise peamine põhjus oli kuue kristliku demokraadi (eesotsa Mart Laari ja Illar Hallastega) ning 14 sõltumatu demokraadi (Jaak Allik, Indrek Toome, Mikk Titma jt) vastuseis iseseisvuskuulutusele.

Palju tsiteeritud on Hallastet: «Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?» Sapine oli ka Allik: «Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipilduja pesa ette viskume?»
Huvitava hinnangu neil kahel päeval Ülemnõukogus toimunule annab Arno Almann: «On täiesti selge, et kui iseseisvusotsus oleks realiseeritud ilma Eesti Komiteeta, siis ei oleks eestikomiteelased oma tänast rolli enam mitte kuidagi suutnud kätte võita. /---/ Täna aga võivad eestikomiteelased öelda, et nad olid protsessis osalised. Nad kirjutavad sellest ning mida aeg edasi, seda suuremana oma rolli kujutavad. Esialgu kirjutati, et Ülemnõukogu tegi otsuse ja kutsus ka Eesti Komitee juurde. Nüüd aga räägitakse juba sellest, et põhilised tegijad olid Eesti Komiteest ja mõned Ülemnõukogu liikmed tulid nende juurde.»

Kuhu kadus 23 saadiku avaldus?

Kummaline lugu juhtus ka Peet Kase koostatud nn 23 saadiku avaldusega, mis esitati selleks, et Ülemnõukogu juhatus lõpetaks iseseisvuse küsimuse ignoreerimise. «Seoses sellega, et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine läbirääkimiste teel N. Liiduga ei ole praeguses poliitilises olukorras enam võimalik, töötada välja ja võtta vastu käesoleval istungil Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi staatuse määratlemisel iseseisva riigina,» nõuti Ülemnõukogu juhatajale esitatud eelnõus. Paraku on see dokument kuhugi kadunud ja sellest on säilinud vaid mustand. Ka on kadunud Kase selgitava sõnavõtu stenogramm. Seetõttu pole ka võimalik tuvastada, kes täpselt olid need allkirja andnud 23 saadikut.

Kuule Maali, kui mingi Ferkel-scheiße kirjutab oma nägemusest Eesti iseseisvumisel, siis võid kindel olla, et üllitis valmib vana Ediku suuniste, mitte tegelike ajaloosündmuste alusel.

Loe näiteks: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/tarmo-mand-ja-toomas-mendelson-olid-iseseisvumise-vastu.d?id=32675145

Jeltsin on pea 5 aastat surnud. Mul on küsimus neile, kes elus, ehk siis antud juhul kirjutise autorile Mati Hindile ja Arnold Rüütlile: miks ei andnud Arnold Rüütel presidendina Boriss Jeltsinile EV teenetemärki?

Siin on autori poolt väga täpselt olukorra varjatud, tegelikku olemust tabatud! : " Me ei saa selget ettekujutust sellest, kuidas õigusliku järjepidevuse idee muutus omandi tagastamise ideeks ja kuidas ka Välis-Eestis idealistid-vabadusvõitlejad tõrjuti kõrvale omandi tagastamise eestvõitlejate poolt.
Järjest sagedamini küsitakse Eesti aate - mitte mammona-meeste poolt - Millest oli Eesti Kongress tegelikult rohkem huvitatud - Kas Eesti maa ja rahva vabadusest või Omandireformist?

Õigus, Tasuja.Eesti Kongressi olid trüginud mammoona-mehed, keda huvitas vaid Omandireform ja see, kuidas esivanemate poolt mahajäetud kinnisvara kasulikult kätte saada ilma neil lasunud võlgu maksmata ja arvestamata 50 aasta korrashoiu kulusi ning ümberehitusi. Nad olid nagu kari hunte saagijahil ja nagu hundid kiskusid nad oma kodudest välja tegelikud vabadusvõitlejad ja viskasid need verd täis valgunud silmadega tänavale. Saagihimus kadus rahvustunne, rahvuslikult meelestatud eestlane oli nende silmis vaid tülikas üürnik, kellest tuli iga hinnaga vabaneda. Eesti rahvas, mõelge järele.