![]() Kas alama sordi väliseestlased?
Ants
2007-12-24 17:58:29
Ei kahtle Meg hetkegi Sinu jutus, tean ,et ka kusagil
Jagalas oli olnud mingi laager ja mees kindlasti rääkis
õigust . Imelik miks siiski pika vene okupatsiooni aeg
sellest vaikiti. Selline asi meeldis vene okupantidele
väga, asi jälle "suure kella" külge panna. Ja on veel
palju hukamis paiku nii vene okupantide poolt kui nende
saksa koleegide poolt, mida keegi ei tea . Kuid siiski on
tegu ainult kasvõi kümnest autokoormast mis võib olla
150-200 inimest . Mis on aga kaugel 100.000 -st Meg soovin
Sulle veelkord Häid Jõule ja head uut aastat.
Ants
2007-12-25 20:54:52
MEG-le Mul ei annud hing rahu ja asusin uurima ajaloolaste
poolt väljatoodud Saksa okupatsiooni ajal hukunud eestlaste
arvu. Mart Laari , ega tema arvamusi ma ei arvesta
siin.2002 aasta uurimuste kohaselt hukkus või hukkati Saksa
okupatsiooni ajal 7800 eestlast,nende hulka arvatud on ka
1941 aastal Omakaitse poolt kohtuta mahalastud
hävituspataljoni liikmed , nõukogude võimu tegelased ja
kommunistid. Täpsemalt hukkunud inimesi tuvastada pole
võimalik. Saksamaa arhiividest saadud dokumentide järgi
toodi Eestisse 2100-2200 juuti ja sadakond mustlast. Neist
2000 ümber hukati Kalevi- Liival. Tartu tankitõrje kraavist
väljakaevatud 3000 mõrvatust ma juba kirjutasin. Neid
matmis paiku oli ka mujal ka Jagala laagris oli juute ja ka
muude rahvuste esindajaid kes seal hukati. Need on
tõepärased arvud eestlaste kaotustest Saksa Okupatsiooni
läbi. Aga kõik muu on siiski puhas propaganda.
to Ants
2007-12-25 21:44:27
Ära lase end häirida, KE-lased armastavad meeletult
liialdada,eriti Teisest Maailmasõjast. See on ju avalik
saladus, kellelt saavad nad juhtnööre.
j.to meg
2007-12-25 22:25:34
Ralf Gerretz oli vist Saksa kodanik ja sakslane, ehkki elas
ka enne sõda Eestis.Kas ta ikka oli komandandi asetäitja,
ta oli ju laagris raamatupidaja ja tõlk?Laagri asukad ei
olnud ei Eesti elanikud ega kodanikud. Kurb ja kole lugu,
kuid selle seostamine saksa mundris kodu kaitsnud
eestlastega on väga otsitud. Mina olen teeninud vene armees
ja ka minusuguseid võib seostada kõikide nõukogude
vangilaagritega, mis Eestis kunagi olnud. Juba minu
vanavanaisa osales Türgi sõjas Vene soldatina ja pole
võimatu, et tahtmatult aitas kaasa mitme kaukaasia
väikerahva täielikule hävitamisele. Jube rahvas see eesti
rahvas, mittu põlve järjest mõrtsukad. Ja mitte ei taha
seda tunnistada ja sellest iga päev laterdada.
meg
2007-12-25 22:37:05
Ants.Ainuüksi Kloogal hukati üle 2000 inimese,et venelased
tulid,pandi vangidele halud selga ja pandi elusalt
põlema.Tean seda täpselt,sest minu sünnikodu oli seal
lähedal ja vanavanemad rääkisid.
meg
2007-12-25 22:44:32
to j. Kohtus rääkis Gerrets puhtas eesti keeles,Laak palus
põlvili armu kui kohtuotsus-surmanuhtlus teatavaks
tehti.Ain-Ervin Mere poos ennast Inglismaal,kus
elas,üles.Nemad tegutsesid Kalevi-Liival.Rongid vagunitega
saabusid Jägala rauteejaama,või oli see Raasiku,tõesti
peast ei mäleta.Neid tundsis ära kaks naist kes olid
Laulupeol ja teatasid miilitsasse,nii see lugu avalikuks
tuli.On aga senigi kohti,mida pole leitud,sest ei teata
otsida.Juhuslikult võib paljugi päevavalgele tulla.
j.to meg
2007-12-25 22:57:19
Kõik Eesti sakslased rääkisid puhast eesti keelt. Gerretzil
oli ka eesti naine ja seetõttu ta jäi Eestisse, töötas
Pühajärve puhkekodus. Kas see tõestab kuidagi eestlaste
suurt rolli Wannsee otsuste täideviimisel? Kuna Pühajärve
puhkekodu omanik on täna üks Eesti ekspeaminister, siis
võib arvata et ka tänane peaminister on nats? Seos tema ja
Gerretzi vahel on ju siililegi selge. Kus need Vene
telekanalid küll magavad? Skandaal ju vedeleb siinsamas.
j.
2007-12-25 23:08:53
Sõjakuritegudest rääkides on väga oluline teada, kui palu
oli kaasteadjaid. Kui tänasesel Balkanil ja 1940-te
Kesk-Euroopas oli elanikonna üleüldine teadlikkus
vaieldamatu ja isegi tsiviilisikute osalus kuritegudes üsna
arvestatav, siis Eestis ei teadnud kohalikud sellest mitte
midagi. Kuulujutud läksid liikvele alles pärast sõda.
Seetõttu on eestlastele tagantjärele tasahilju Kosovo
albaanlaste maine külgekleepimise katsed üsna tülgastavad.
Ants
2007-12-26 01:56:07
Selle Klooga võtan kohe käsile ja püüan saada selgust .
Tean ,et seal olid juudid kelle laipu taheti ärapõletada ja
seepärast pidid mahalastavad ise puid seljas kohale
tassima. Pandi kiht puid ja sinna peale kiht laipu, siis
jälle puid. Tean ,et sealt õnnestus osa juutidel põgeneda.
Püüan homme uurida seda lugu. Ka seda palju tegelikult
tapeti.
Ants
2007-12-26 11:14:35
MEG-le. Võin nüüd täpsemalt rääkida Klooga vangilaagrist.
Sul on õigus,Sinu vanavanemad rääkisid tõtt. Muidugi ei
pandud neile puid selga ja ei pandud põlema ,vaid neid
sunniti seljas kandma kohale puumaterjal,sest laibad taheti
peale mahalaskmist põletada. Kloogale toodi juudid Vilniuse
getost ja ka Riiast kokku 2186 inimest.Miks Leedust ja
Lätist juudid Eestisse toodi teab ainult jumal taevas ja
sakslased. Vangid tegelesid mingite detailite tootmisega
sõjatööstusele ja käisid metsatööl. Laagri territooriumil
oli ka saeveski. Kuna sakslastel ei jätkunud omi kutselisi
vangivalvuritest "kõrilõikajaid" kasutati valvuritena ka
sõjaväkke mobiliseerituid eesti sõdureid ,noori poisse.
Eluga pääsenud juut Sima Skurkovits kirjutas oma
memuaarides mis ilmusid Tel Avivis 1989 aastal ,et tänu
eesti vangivalvuritele oli kord Klooga laagris teiste
laagritega võrreldes leebe. Metsatööl olles lubasid
eestlased külastada lähedal olevaid talusi toidu
hankimisel. Kuigi sakslaste poolt oli rangelt keelatud
toidu andmine juutidele jäi sellega vahele saksa valvurile
kohalik talupidaja Elviine Hinsberg ,kes istus selle eest
mitu kuud Patarei vanglas. 19. sept. 1944 otsustasid
sakslased laagri elanikud hävitada ja laibad põletada.
Kloogale saadeti sakslastest erikomando. Eesti
vangivalvurid kui taipasid ,et vange hakkatakse tapma
deserteerusid,kuid mitte kõigil see ei õnnestunud. 10
eestlastest
vangivalvurit viidi koos juutidega mahalaskmis paika ja
lasti maha. Nende saksa sõjaväevormis laibad jäid
põletamata nagu osa juutide omigi . Saksa mõrtsukail läks
kiireks sest juba lähenesid ka punaarmee tankid. Eesti
valvurite põgenemisest tekkinud segadust kasutades
õnnestus 87 juudil
põgeneda. See on tõde Klooga laagrist
Artur
2007-12-26 11:40:50
Vana memm rääkis neist õudustest Saksa okupatsiooni ajal,
kuidas igal hommikul olid kaitseliidu mehed öö jooksul
jälle mõned ümbruskonnast inimesed kinni võtnud ja siis
hommikul nad magasiaida juurde toonud. Sealt viidi
kinnipeetud Kukemetsa, kus lasti neil auk kaevata ja siis
maha lasti ning auku lükati. Eriti meenutas memm, kuidas
ükskord oli kinni võetud 17 aastane noormees sellepärast,
et tal olevat ilusad säärsaapad jalas olnud. Ta viidi
kaitseliidu meeste poolt samuti Kukemetsa, kus maha lasti
ja siis tulnud mahalaskjad tema saapad üle tagasi
magasiaida juurde, kus hooplesid oma veretöö ja saagi üle.
SELLEGA EI TAHA MITTE EITADA HÄVITUSPATALJONI TAPMISI JA
PÕLETAMISI, KUID ei tohi unustada ka eestlaste endi
kuritegusid. Wikipeedia andmetel tapeti Saksa okupatsiooni
ajal Eestis 61000 eraisikut(neist erinevatel andmetel 30000
kohalikke elanikku) ja 64000 nõukogude sõjavangi. Seda
organiseerisid eestlastest Eesti Julgeoleku Politsei ülem
Ain-Ervin Mere, laste tapmiste alal tuntud Jaan Viik, Laak,
Gerrets jt., Kõik nad olid natside käsilased, kes
"võitlesid" ja keda õigustatakse tänapäeva Laari ajaloo
arusaamade kohaselt Eesti iseseisvuse eest.
to Artur
2007-12-26 12:30:40
Miks sa ometi nii liialdad? Kas teed tellimustööd mõne
"sõbraliku" agentuuri jaoks?
To-Artur
2007-12-26 13:00:36
Kui Sa ei ole asjaga kursis ära aja siin nõukogude
propagandat -väljamõedisi. Ja kõigepealt seltsimees Sulle
teadmiseks, Saksa okupatsiooni ajal ei olnud olemas mingit
Kaitseliitu,oli küll Omakaitse ja ära aja ka juttu ,et
keegi saabaste pärast tapeti. Võin veel uskuda kui keegi
pätistunud nadikael kellegil komissaaril peale mahalaskmist
saapad jalast tõmbas. Mõne kaabaka pärast ära üldista
42.000 Omakaitse meest .Ja ära aja naerma 30.000 kohaliku
inimese tapmisega sakslaste poolt Iseasi kui arvati kokku
ka kõik venelaste poolt tapetud ja Siberisse küüditatud.
Siis tõesti arv tuleb sinnalähedale. Saksa okupatsiooni
aegu tapeti eestlasi kõik kokku 7800 inimest . Kas soovid
teada raamatut ja lehekülge kus kõik kirjas ? Ja ära aja
siin nõukogude aegset propagandat.
Ants
2007-12-26 13:44:26
Keegi ei vaidle, et Ain-Ervin Mere julgeoleku politsei
ülemana,vastutas laagrites toimunu eest. Ka laagri tõlk ja
valvurid Gerrets , Laak ja Viik said kätte oma karistuse.
Aga samal ajal kommunistliku korra aegseid mõrtsukaid ei
karistanud keegi, ka Saaremaa küüditaja Arnold Meri kõnnib
vabalt ringi.Ja tema pole ainuke , neid on veel teisigi
elus ja vabad mehed.Nõuavad ja on solvunud kui Eesti riik
neile veel pensioni sooritatud kuritegude eest ei anna.
Keegi "Arno" siin alises eespool ,et temale Eesti riik
vene okupatsiooni armees teenitud aja eest pensioni ei
maksa. Äkki oli Arnold Meri ise ?
Huvitav
2007-12-26 15:32:45
Huvitav missuguse mõrtsuka töö on Arnold Meri korda
saatnud? Kui rääkida Stalini aegsest küüditamisest, kus ta
võis osaleda ja VÕRRELDA LAARI ISAMAALISE KLIKI POOLT
OMANDIREFORMI ÜMBERTEGEMISE TULEMUSEL LÄBIVIIDUD UUT
EESTLASTE KÜÜDITAMIST TÄNAPÄEVAL 21. SAJANDIL, siis viimane
on isegi küünilisem kui seda oli väikerahvaste hävitaja
gruziinist Stalini ajal.
Seda
2007-12-26 15:59:34
oligi arvata, et ussipesa hakkab sisisema, vingerdama ja
mürgihambaid näitama. PS. Stalin oli rahvuselt osseet.
arno
2007-12-26 17:27:59
Ahoi, poisid, pühad on ajalooks saamas ja lõüpuks aeg ka
mõni sõna sekka lisada.Mina leidsin, et Jõulupühad polnud
just kõige sobivam aeg nii veristeks teemadeksAga kui
lugeda siinseid sogamisi sadadest tuhandetest sakslaste
poolt mõrvatud eestlastest ja teist samapalju küüditatuist,
jääb mulje nagu loeksin sõjaaegset venemaal kirjutatud
lendlehte..... Sellise lolluse väljakirjutamist tingib
arvatavasti nende kirjutajate endi kätel mitte kunagi
kuivav süütute inimeste veri. Ants on püüdnud Teile puust
ette teha kaks korda suurendatud mastaabis, isegi punaseks
värvida ja ikka ei jõua kohale. püüaksin mõista kellegi
endise hävituspataljonlase praegusi väljapritsimisi kuid ma
ei suuda mõista meg, Sinu mõttekäiku ega sihte mida
taotled. Kui sellist loba aeti kaugel "nõukogude" ajal
kui oli kättesaadav vaid üksainus nn libaajalugu aga praegu
kus on kättesaadav tohutu infovool kogu maailmast on
selline mõttepiiratus mulle mõistetamatu. Püüdutaksin vaid
Tartu Tankitõrjekraavi või nagu rahvas kutsus - Jalaka
Liiniga seonduvat sest olen sellega mõnel määral tuttav.
Nimelt oli Tartu koonduslaagris ka üks minu sugulastest ja
tal õnnestus sealt eluga väljatulla. Meie majandis elas ja
töötas veel teine perekond, kelle perekonnapea oli seal
laagris 41. asta sügisel ja samuti vabanes elusalt. Ja mis
kõige huvitavam, mõlemaid vabastati laagrtist sakslasest
uurija tõttu, kes oli kirjutanud mõlemate toimikutele:
"Süüdistused pole veenvad". Mõlemad olid sattunud
laagrisse omaküla inimeste pealekaebuste tõttu ja seesama
uurija oli mõlemile andnud soovituse - vahetage elukohta,
mida mõlemad pered ka tegid ja nii nad meie maile
sattusidki. Selle Tartu Koonduslaagri kohta on ilmunud
palju tõepärast materjali mis on enamvähem vaba
nõukaaegsest"vahust" ja need andmed räägivad täpselt seda
mida ka Ants on püüdnud teile selgitada, seal tapetute arv
jääb kõige tõenäolisemalt alla kolme tuhande, mille kõige
veenvamaks tõestusmaterjaliks olgu mõni aeg tagasi ka meie
ajakirjanduses ilmunud pikem arutlus sellel teemal. Seal on
äratoodud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD komandöri Martin
Sandbergi aruanne 1941/1942 kohta oma ülemustele kus ta
märgib, et "erimnetluste" käigus on likvideeritud 1569
kommunismis ja marksismis süüdistatut, üks
opositsionäär(arvatavasti Eestile iseseisvuse taotleja)53
juuti ja kuus süjakurjategijat(?). Neile arvudele eriti
suurt lisa vaevalt enam lisandus, sest 43. a. suvel hakati
matmispaiku hoopis likvideerima. Kuigi mõnede tänaste
uurijate poolt on väljapakutud kolme tuhandet ületavat
arvu, pole sellisel arvul muud "tõestust" kui venelaste
poolt Tartu koonduslaagri kohta leitud toimikute kausta
mõned leheküljed. Kuna leitud kaustas olnud säilinud
lehekülg nr. 19 ja kaanel märge, et kaustas on 136
lehekülge(igal leheküljel 26 rida), teeb uurija J. Püttsepp
sellest järelduse, nagu oleks võinud mahalastuid olla
3536(?). Kuna vahepealseid lehti pole leitud on selline
konstrueering rohkem kui meelevaldne. Hoopis täpsema pildi
annab kahtlemata Sandbergeri aruanne, seat saksa täpsuses
pole mõtet kahelda, seal ei pandud kamaluga peale ega
võetud kühvliga ära. Ja kui rääkida sellest laagrist, siis
olgu kõigile teadmiseks, et üks esimesi laagriülemaid oli
eestlane Roland Lepik(kuni aug. lõpuni 41. aastal), kes
hiljem viidi üle Tallinna. Selle mehe kohta laekus palju
kaebusi, väidetavate isiklikel põhjustel teostatud
arreteerimiste, hukkamiste ja hukatute vara omastamise
kohta. saabunud andmete alusel vabastas pol. politsei ülem
Angelus dets. alul Lepiku oma ametikohalt ja andis asja
kohtulikule uurimisele, milleks kutsuti erapoolikuse
huvides kohale uurija Grau Berliinist(?). Uurimise
tulemused hämmastasid isegi Hjalmar Mäed kes on oma
memuaarides kirjutanud sõnasõnalt:"uurimise sisu oli
kohutav. On ennekuulmatu, kuidas sellised juhtumid said
teoks ilma, et see eestimaa üldsust oleks sokeerinud". Aga
eks need asjad saidki teoks seetõttu, et punaste kuriteod
olid kõigil veel värskelt meeles ja seetõttu vaadati uutele
kuritöödele tihti "läbi sõrmede"Lepiku üle peeti kohut
Riias ja Lepik MÕISTETI VÕIMU KURITARVUTUSTE TÕTTU SURMA.
Lepiku surma kohta liigub kaks versiooni. Esimese järgi
lasid sakslased Lepiku Riias maha aga teise järgi toodud
mees tagasi Tallinna ja hukatud Patarei vangla kuulsas
hukkamistoas poomise läbi. See aga näitab, et selline
omavoliline kohtuta hukkamine vihameeste poolt kestis vaid
tõesti esimestel päevadel kuni saksa tsiviil- ja sõjaline
võim polnud veel oma ülersannetesse asunud. Sealt edasi aga
eksisteeris kord ja kuigi ka hiljem võis esineda
valesüüdistuste alusel vangistusi ja isegi hukkamisi, olid
need üksikjuhud mis ei ole aluseks hüsteerilisele halinale
sadadest tuhandetest hukatutest.
Ärge liiga kaugele minge!
2007-12-26 17:40:55
Siinsete kommentaarikirjutajate mõttelend ulatub õige
kaugele sellest sõnumist, mille juurde arvamusavaldusi
ootaks.
Asja olemus on ju selles, et enamik Kaukaasias asuva
Krasnaja Poljana (Punase Lageda) ja Esto-Sadoki (Eesti
Aiakese) eestlastest, keda Eesti riik on unustusse jätnud
või lausa ära põlanud, ei taha (või ei tihka, aga pärast
Tallinna Pronkssõduri-jama võib-olla ei julgegi?) enam
osaleda eestluse hoidmisele kaasaaitamises kohaliku eesti
seltsi tegevuse rahalise toetamise kaudu. Nad leiavad, et
Eesti on Kaukaasia eestlased hüljanud, sest Rootsi või
Kanada eestlased saavad Eestis olevaid professionaalselt
eestluse alalhoidmisega tegelejaid rikkalikult toetada,
kuid vaestest rahvuskaaslastest Venemaal pole ju mingit
tolku. Praegu elavat nii Krasnaja Poljanas kui ka
Esto-Sadokis kummaski sadakond etnilist eestlast. Eks ka
Abhaasia eestlased olid meile armsad ja kallid siis, kui
tänu nõukogude võimule elati Gruusia NSV-s suhteliselt
jõukalt ning Eestist oli mõnus käia Kaukaasiasse
sõpru-sugulasi etendamas.
Magnus
2007-12-26 17:57:34
Seda, mida Arno eespool kirjutas Tartu tankitõrjekraavi
(Jalaka liini) äärse koonduslaagriga seoses, tuli ette ka
Võrus, Valgas ja mitmel pool mujal. Mitmedki eestlased
oleksid ellu jäänud või vähemalt varem vabadusse pääsenud,
kui omakülainimestelt poleks tulnud üha uusi pealekaebusi.
Sakslastest uurijad ja vanglaülemad olla päris suures hädas
olnud - nad ei saanud toimikule kirjutada "Süüdistused
pole veenvad", kui vangisolijate kodukohast saabus üha
täiendavaid kaebusi (oli komnoor, oli punase ilmavaatega,
sai juurdelõike, oli olnud Vabadussõja ajal punakaartlane,
õppis vene keelt jne). Juhtus sedagi, et need sakslased,
kes hiljem vangilangemisel ise elu kaotasid, riskeerisid
süüdistuste ilmselge alusetuse tõttu vangispeetuid vabaks
lasta. Nii et - tasuks meenutada ajalugu: kui mitu teie
küla inimest said otsa kohalikelt tulnud pealakaebuste
läbi; ka seda, et mõni ellujäetud komnoor ei läinud
nõukogude karistusorganitele kaebama nende omakaitsemeeste
peale, kes verejanus hullunult möllasid omaenda külarahva
kallal.
to arno
2007-12-26 19:10:11
Sul on õigus, mitmele tegelasele siin kommijate seast, on
su seletused kepiga herilasepesa sorkimine.Kui nad saaksid
siis ka nõelaksid.
|