![]() Eesti peab ise oma rahva ära toitma
glavlit
2008-05-28 15:41:45
Paraku tuiab Ubakivi oma nägemusega kuskil 19. sajandi lõpus, millele lisandub tänapäevane nõue, et põllumajanduse peab kinni maksma EL. Selline nägemus on oma EL ja NATO vastaste kirjatükkidega silma paistnud Ubakivi suhtes küllalt üllatuslik. Samal ajal on just põllumajandus raske pomm kogu EL kaelas ja arvestatava osa eelarvest moodustavad just põllumajanduse otsetoetused. Ühesõnaga - ebarentaabel. Ärme nimetame seda põllumajanduspoliitikaks, vaid regionaalpoliitikaks. See on tänuväärne tegevus, et maaelu päris välja ei sureks, kuid arktilistes tingimustes maasonkimist Eesti Nokiaks pidada, on siiski liig mis liig.
Eesti on suutnud
2008-05-29 00:34:54
ära toita nii ennast kui ka julma peremeest (Vene ja Saksa). Miskipärast nüüd aga on Eesti põllumajandus "arendatud" nii väetiks, et enam isegi oma rahva toitmisega hakkama ei saa. Liiga palju on meil majanduse korraldamise ja soovituste jagamise juures neid, kes tegelikult teenivad võõraid huve.
Mart Ojasalu
2008-05-29 11:02:17
Siin Glavlit eksitab kui räägib arktilises ? Eestis maasonkimise mõtetusest, sest tegemist on mineviku mehega. Suurinvestor J. Helenius peab põllumajandust Eesti nokiaks , ka venelased omandasid Aravete Agro ja 7000 ha maad, sest piimatootmine on väga kasumlik. Toidu hind tõuseb nagu nafta ja on perspektiibne. Ubakivi sõnumis on tarkuseuba sees.
glavlit
2008-05-29 12:05:32
To Mart Ojasalu: Kas sul on üldjoontes selge, miks Mart Laari peetakse põllumajanduse p...ssekeerajaks. Mine tagasi näiteks aastasse 1993. Venemaa turg oli ära kukkunud, Lätil ja Leedul olid samad probleemid mis Eestil, tehnikat ja kütust tuli hakata ostma maailmaturu hindade eest ja mis kõige olulisem EL toetas oma põllumehi, Eesti aga sellesse süsteemi ei kuulunud. Mõned poliitikud võivad pidada küll kolhoosiaega Eesti põllumajanduse kuldajaks, kuid paraku jääb ikka ära mainimata riigipoolne dotatsioon ja üle oma vajaduste tootmine ning absurdselt palju tööjõudu, mida kasutati põllumajandussektoris. Oleks olnud kaks võimalust, kas äärmiselt vaese riigi kogu vabad vahendid suunata hetkel täiesti ebarentaablisse põllumajandusse või kuhugi mujale. Eesti valis keskerakondlikus leksikas "röövkapitalismi". Suurmajandid läksid õhtale, sest Eesti omatarbeks polnud paraku nii palju piima-leiba-kartulit vaja ja müüa kah kuhugi polnud. Pankrotti läks ka teatud osa piima-lihakombinaate. Võib-olla tõesti tõmmati pind osadel tootjatel liiga järsult alt ära, kuid säilitada nõukaaegset absurdset süsteemi polnuks turumajanduse tingimustes ka mõtet. Turumajanduse üks osa on ka turg, kellegile pead saama mõistliku hinna eest oma toodangu maha müüa. OK põllumajandus õnneks sellest raputusest siiski välja ei surnud. Sõida maal ringi ja näed, et põllumajandusel läheb üsna hästi. Paraku püsib see üsna hea hetkeseis paljuski eurotoetustel. Ära Heleniuse Nokia juttu üleliia tõsiselt võta, kui poleks otsetoetusi räägiks ta hoopis teist juttu. Üsna hästi toimivas EL majandussüsteemis on põllumajandustoetused üks tabuteemasid, mis vahelduva eduga tõusevad küll pidevalt pinnale. Tegelikult on Euroopas ületootmine ja toodangu müümist kuhugi mujale takistab absurdselt kõrge omahind, seega ka selle vahe maksab kinni EL või piirab tootmist, mis veelkord turumajanduse printsiipidega kokku ei lähe. Ma ei ole Eesti põllumajanduse vaenlane, kuid kui kord kaovad ära (või kärbitakse tunduvalt) toetused, siis selleks võiks juba praegu valmistuda. Ei usu, et praeguses seisus oleks põhjust Eestist argraarriiki looma hakata, pärast oleks sellest ainult jama. Kui juba klimaatiliselt ja mullastikult tunduvalt paremad piirkonnad, kui Eesti, ei saa oma asjadega omal jõul hakkama, miks peaks Eesti saama. Ei ennusta Eesti põllumajandusele naftahinna tõusulainel kuldaegu ja ei jää need toetused sellisel kujul ka igavesti ning paraku poleks siis kehvas seisus enam süüdistada ka Mart Laari, vaid oma sinisilmsust.
arno
2008-05-29 23:00:43
Siin tahaksin glvlit Teile üle hulga aja vastu vaielda, Need mõnikümmend tuhandetesse hektaritesse küündivad ja seal juure enamuses VÄLISMAALASTELE kuuluvad "AGROD" ja muud hiidfarmid pole kaugeltki EESTIMAA PÕLLUMAJANDUS... Mu hea tuttav sõidab oma tööülesannete tõttu päevast päeva ringi mööda Eestimaad ja temasõnad on: "Kui keegi mulle varem oleks rääkinud kui tühjaks on jäänud Eestimaa külad, ma poleks seda mingil juhul uskunud, Aga nähes seda tühjust oma silmaga tuleb ÕUD PEALE... Kümned ja kümned endised mitmekümne taluga metsakülad on jäänud pea täiesti tühjaks, seal ei saa isegi koera pidada sest hundid pistavad need esimesel talvel nahka... See teema on liig mahukas, et seda suruda neisse lühikestesse kommidesse, mis enamasti on täiesti võhiklikud. Ubakivi sõnades on mõndagi tõtt aga meil on juba rahvuslik komme koos pesuveega ka laps minema visata.
Meg
2008-05-30 08:43:39
arno,üle pika aja olen Sinuga nõus. Kui ma viimati autoga sõitsin aastatel 2000-2001 Eestile ringi peale,oli pilt enam kui masendav.Et olen ise maal kasvanud ja vanaisal oli suur talu, suutis ta seda maad harida ja saak oli väga hea. Ei ole enam saanud nii head kodust leiba,mida vanaema küpsetas.Praegune poeleib ei kõlba kuhugi.
Mart Ojasalu
2008-05-30 09:28:03
Lp. Glavliti pikk heietus vanadest ajast -arust "tõdedest" lähtuvad J. Stieglitzi, J. Sachsi, J. Rifkini, P. Wolfowitzi jt nn economicsi dogmast mille koht on XXI saj. juba prügikastis, nagu Laari - Ansipi " majandustarkus" , mida me praegu maitseme. Nimelt maailma suurimate valuutavarudega 1,4 miljardit rahva-hiinlast vitsutavad kõhtu juba kohupiima, hallitusjuustu, jogurtit, kohukesi jt mille tõttu toidu hind tõuseb nagu nafta hind ja peagi piima liiter tänases skaalas 20 kr liiter. XXi saj strateegiliseks toormeks on puhas toit, puhas vesi ja metsavarud ja seda nii nagu nafta. Strateegilised investorid J. Helenius grupp , T. Mäkinen ja vene suurinvestorid ostavad kõik meie strateegilised maad, metsad omale kokku , sest see on XXI saj ülimalt KASUMLIK. EL võtab 2010. a kõik piirangud ja kvoodid ning välisinvestorid viivad Eestist kasumi ja toodangu välja ! Eestlastele jäävad vaid välismaalaste rämpstoidu marketid koos ülikõrgete hindadega ja toidupuudus, vaesus koos orjatööga välismaalaste alluvuses. Kommijad ärge eksitege, sest Te ei valda uusimat XXI saj suundumusi ja jutustate mineviku võimupappide Laari, Ansipi jura. Ärge minge libedale jääle!
Romm, pane edasi - sa oled õigel teel !!!
Ärge unustage üht -
2008-05-30 10:51:35
Eesti elab seni, kuni elab Eesti küla. Kui ületame selle saatusliku künnise, on eestilik Eesti kõige täiega hukule määratud. Missugune Eesti tuleb asemele ja millist nime ta hakkab kandma?
To Glavlit
2008-05-30 13:10:17
niikaua kui sinusuguse motteviisiga inimesed elavad Eestis on Eesti taandareng kindlustatud. Koikide maailma enim arenenud riikide esmaseks arengumootoriks on olnud labi sajandite arenenud pollumajandus-vaatamata riigikorraldusele ja valitsevatele majandusteooriate moevooludele. Vota ette maailmakaart ja uhe paevaga on voimalik votta labi maailmaajaloo luhikursus. Ja sa tunnetad kui lolli juttu Sa ajad ja kui lolli juttu on ajanud koik need 17 aastat laarlased-kelamlased ja Siim Kallas. Joudu toole
glavlit
2008-05-30 14:09:53
Ei ole mulle mõtet maailma ajalugu selgitada. Ajalugu on näidanud, et inimesed liiguvad juba sajandeid hoopis maalt linna. Minu mäletamist mööda üritasid 20. sajandil, vaid Mao Hiina ja punased khmerid inimesi tagsi maale põllumajandust väevõimuga edendama saata. Tulemus on üldjuhul teada ja kaotusi loetakse kümnetes miljonites. Kuid ärge heitke meelt, võtke sõnnikuhark selga ja minge maad sonkima ning elage oma naturaalmajanduslikes unistustes edasi.
Meg
2008-05-30 14:58:32
to glavlit; sealt ma just tulengi-maad sonkimast. Aga Sinul pole selliseid maasikaid ja kemikaalidest vaba juurvilja ega kartulit,söö neid poe siniseid.Maa ei lase ennast narrida,nagu ütles minu kadunud vanaisa-narrid maad ühe korra,maa narrib sind kümme korda.
Mart Ojasalu
2008-05-30 15:48:31
Veelkord Glavlitile : kaasaegne põllumajandus ja ka loomakasvatus on ülimalt kõrgtehnoloogiline, kus moodsad töövahendid - lüpsirobotid, traktorid, multifunktsionaalsed maaharimisriistad maksavad miljoneid ja kümneid miljone kroone. Häda on selles, et Laheotsa talu otsis aasta aega inimest kes oleks suuteline masinal töötama , sest enamusel lihtsalt pea ei võtnud ja käed hakkasid elektroonikat nähes värisema. Kaasatud on ka biotehnoloogia tippsaavutused ja kapitali tootlus on ka Eestis kasumlik. Peale tööd maasonkimine on ka Glavlitile kasulik: alandab vererõhku ja soodustab vereringet , paraneb kopsude tegevus. Jõudu ja tervist kõigile maasonkijatele !
Moodne põllumajandus nõuab targemaid ja taibukamaid inimesi kui teenindussfäär või elektoonikatööstus.
Mart Ojasalu
2008-05-30 16:05:02
Veelkord Glavlitile : kaasaegne põllumajandus ja ka loomakasvatus on ülimalt kõrgtehnoloogiline, kus moodsad töövahendid - lüpsirobotid, traktorid, multifunktsionaalsed maaharimisriistad maksavad miljoneid ja kümneid miljone kroone. Häda on selles, et Laheotsa talu otsis aasta aega inimest kes oleks suuteline masinal töötama , sest enamusel lihtsalt pea ei võtnud ja käed hakkasid elektroonikat nähes värisema. Kaasatud on ka biotehnoloogia tippsaavutused ja kapitali tootlus on ka Eestis kasumlik. Peale tööd maasonkimine on ka Glavlitile kasulik: alandab vererõhku ja soodustab vereringet , paraneb kopsude tegevus. Jõudu ja tervist kõigile maasonkijatele !
Moodne põllumajandus nõuab targemaid ja taibukamaid inimesi kui teenindussfäär või elektoonikatööstus.
arno
2008-05-30 22:42:34
POISID JA TÜDRUKUD. tAHAKSIN tEILT KÜSIDA VASTUST ÜHELE PEALTNÄHA LOLLILE KÜSIMUSELE. mULLE SATTUS HILJUTI KÄTTE 1937. AASTA AJAKIRI eEESTI TALU(vabandage tähelepanematust)ja seal oli selline jutt. 37. aasta oli ilmastikuliselt kehva ja sellepärast olid saagid viletsavõitu aga tänu viletsatele saakidele maksab LEIVAKILO peaaegu KAKS ja saiakilo KAKS ja POOL KUNI KOLM tera hinda::::: Ja seda ajal kui apsoluutselt kõik tehti käsitsi ja hobusega... Nüüd teevad seda kõike masinad ja LEIVA - SAIAKILO ületab tera hinna KÜMNE JA ENAM KORDSELT.....Tähendab, tootja -tegija saab saab vaid murdosa lõppmaksumusest aga kuhu kaob ÜLEJÄÄNUD RAHA? Kas tõesti selleks on vaja tehnilist progressi, kõrgtehnikat ja kõrgelektroonikat, et lõppprodukt poes maksaks mitte kordades vaid KÜMNETES kordades toiduaine alghinnast? Mis kasu on Eestimaa rahvale sellest kui meil on paarkümmend ÜLIFARMI lehmade piimatoodanguga KÜMMETUHAT JA ROHKEM liitrit aastas ja neid teenendab vaid samuti mõnikümmend Astrofüüsikut, keemikut ja elektroonikut aga ülejäänud 90 % rahvast elab osalt abirahadest, prügikastis sorimisest, varastamisest ja narkotsiga hangeldamisest või parimal juhul otsib tööd võõrsil? SÕBRAD, selgitage ühele lollile miks on see nii ja miks selline elu on PAREM kui mõne lehma käsitsi lüpsmine tuhandetes väiketaludes....
arno
2008-05-30 22:45:44
Ainult jätke loll Laari kallal tänitamine ja kirjutage asjast...
teema
2008-05-30 23:02:53
ok, glavlit. XXI sajandil kolivad kõik helged pead linna, aga linnas peavad need helged pead ikkagi sööma ka. Või ei pea, kuna on nii helged pead ja on XXI sajand?
glavlit
2008-06-01 16:28:14
To Mart Ojasalu: Olen ise maalt pärit ja ei jaga sinu entusiasmi. Ma ei kahtlegi, et Eesti suudaks end vajaduse korral ise ära toita, ilmselt toidab praegugi, suure ülejäägiga. Eesti turg on paraku nii väike ja, et kuidagi tuleb sinu kiidetud kõrgtehnoloogiainvesteeringud tagasi teenida, st tuleb midagi ka väljaspoole müüa. Siin hakkavad osaliselt mängima rolli turureeglid, teiselt poolt on EL ühisturg, millega tuleb arvestada ja ei saa EL sees hakata täiesti autonoomset põllumajandust aretama. Kogu Euroopa Liit maksab põllumajandusele peale, seda ka Eestis, sest omahind on liiga kõrge, et muidu poleks see maailmaturul konkurentsivõimeline. Teine võimalus on keskendada EL välisele turule, nt Venemaa. Mina siiski selle suuna suhtes nii optimistlik pole.
to Glavlit
2008-06-01 20:41:49
Vene omanikud toodavad Eestis nn SRÜ turule väikelaste toidusegusid ja tootmine laienes ka Raplasse. Teravili ja piimasaadused ( piimapulber) lähevad edukalt maailmaturule. Toiduhindade tõus on XXI saj. kiire ja pöördumatu. Rumalus oleks seda kasumlikku majandust anda võileiva hinnaga välisinvestoritele. Iseasi on , et osa toodangust nagu kartul on tõesti ainult siseturule. Aga miks me anname oma raha piima sisseostmisega lätlastele või poolakatele? Meie kaubanduse bilanss on niigi negatiivne. Üks kaasaegne põllumees annab siseturul tööd veel 5 - 8 kaubandus, lao ja toidukäitlejale.
Soomes
2008-06-01 23:43:57
koristatakse joodikutest jalgpallitreenerid ühiskondlikust elust.Meil aga ronivad nad ainsasse lumpenerakonda.
osutaja
2008-06-02 09:49:32
to Soomes 23:43;
//koristatakse joodikutest jalgpallitreenerid ühiskondlikust elust.Meil aga ronivad nad ainsasse lumpenerakonda// Ja kes siis ronivate oravate parteisse ronis? |