Meenutagem majandusministeeriumi juhtinud Mõõdukate
(Sotsiaaldemokraadid) erakonda kuulunud Mihkel Pärnoja, kelle saamatu ja isegi kuritahtliku tehingu tulemusel tabas Mustamäe paljusid ühiselamuelanikke tõeline katastroof. Ebaseadusliku tehinguga tekitati suur hulk kodutuid inimesi. Selle ministri hilisema ja ebaõnnestunud umbusaldamise ajal Riigikogus teatasid nüüdsed sotsiaaldemokraadid, et usaldavad oma jüngrit. Ent see tehing oli riigile ääretult kahjulik. Viis Mustamäe maja, kus oli 847 korterit, milles elas kokku üle 1000 elaniku, müüdi 10 miljoniga. Ühe korteri hinnaks kujunes seega 10 652 krooni. Praegu aga müüb uusomanik taoliseid kortereid juba 400 000 krooni tükk.
Elanikel erastada ei lastud. Erastas vene taustaga (okupandid, eks ju!) kinnisvarafirma " Fennovara", mis nüüd kannab nime Capital Kinnisvara.
Uus omanik tõstis sealsed elanikud remondi ettekäändel tänavale, kes siis ööbisid protestiks Tallinna Linnavalitsuse fuajees jne.
Samas peab lisama, et majandusministeeriumi eelkäija ehitusministeerium pakkus neid maju Tallinna linnale nn bilansist - bilanssi tehinguga, millest linn aga keeldus, seades eeltingimuseks nende majad kapremondi tegemise.

Kohalikud omavalitsused on jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate (Sotsiaaldemokraadid), Isamaaliidu (IRL) ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.
Omavalitsustel tuli munitsipaalelamute ehitamiseks pöörduda abi saamiseks erasektori poole, mis on tunduvalt kallim variant maksumaksja jaoks, ereettevõtja jaoks aga parim lahendus.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3634/uud_uudidx_363404
Nn munitsipaalkorterid kuuluvad tegelikult eraettevõttele, kellelt siis Tallinna linn neid rendib. Munitsipaalomandiks ei muutu nad kunagi.
http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=13565&agr=1

Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.

http://www.ohtuleht.ee/264769
Korterid Ilvesele, Peegile ja Krossile

Kus ja kellena töötas ning kuhu oli Eesti NSV-s sisse kirjutatud tänane president Toomas-Hendrik Ilves, et ta sai õiguse erastada EVP-de eest korteri? Ja mitte lihtsalt korteri, vaid Toompea luksuskorteri?

Kuhu ikkagi läksid Hüvitusfondi rahad? Kuidas suudeti seda sullerdamist seaduslikustada? Miks pole sulid karistuse ära teeninud?

Sullerid ei saa karistada kunagi kui nende taga on rahavoim.Millised rahad pani hakkama mamsel Ja uldse kogu see sisserannanud praht milline taak rahva seljas.

Vastan tallinnlasele.Vene sõjaväest mahajäänud majad kuhu pidid saama korterid sundüürnikud PARSELDATI KÕIK MAHA.Sundüürnikele näidati kolmest sõrmest koosnevat kombinatsiooni.

Veel üheks tagajärjeks sai Eesti Kongressi ideoloogide poolt välja pakutud restitutsioon. See tähendab natsionaliseeritud vara tagastamist endistele omanikele. Kusjuures ilma mingi kompensatsioonita nende jaoks, kes restitutsioonimomendil elasid kunagi natsionaliseeritud majades. Loomulikult oli kodude natsionaliseerimine karjuv ebaõiglus, kuid Eestis otsustati see heastada teise karjuva ebaõigluse abil.
Just Eesti Kongress pani aluse külmadele suhetele Venemaaga. Samal ajal, kui Rahvarinde liidrid lõid kontaktid Venemaa demokraatlike jõududega - kes ju tegelikult kinkisidki Eestile iseseisvuse -, nägi Eesti Kongress naabris vaid endist okupanti. Kusjuures kõiki neid, kelle esivanemad ei elanud ennesõjaaegses Eesti Vabariigis, hakati samuti pidama okupantideks.
Eraldi on vaja mainida ka Eesti riigi poolt valitud sotsiaal- ja majanduspoliitikat. Eesti on algusest peale oma tuleviku üles ehitanud kõige nõrgemate arvel. Tagajärjeks on ühiskonna meeletu sotsiaalne kihistumine, kus väikesearvulise kõrgklassi sissetulekud rohkem kui 20-kordselt ületavad vaesema ühiskonnakihi sissetulekuid ning suurem osa inimesi balansseerib vaesuspiiril.
Jah, ajalugu ei tunne tingivat kõneviisi. Samas võime tõdeda, et tänane Eesti oleks võinud olla riik, mis on sõbralik ja abivalmis mitte ainult oma põlisrahvale, vaid kõigile elanikele.
20 aastat tagasi oleks Eesti võinud valida läbimõelduma, demokraatlikuma ja oma kodanikele kasulikuma tee.
Nii ei juhtunud. Ajalugu muuta ei saa, kuid saab õppida selle vigadest.

Autoriks on
HANON BARABANER, Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN rektor, professor, majandusdoktor

Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse.

http://www.omanikud.ee/ajaleht_koduomanik
Ajaleht „Koduomanik“ 14 / 2014 käsitleb ka omandireformi teemat. Autorid Harri Leppik ja Anto Raukas.

Juba algusest peale programmeeriti omandireformi aluste seadusse põhimõtteline viga, sest ühekorraga püüti lahendada erastamist, tagastamist, kompenseerimist, munitsipaliseerimist jpm. Nii keerulist ja vastutusrikast probleemiringi tulnuks hakata lahendama märksa läbimõeldumalt, mida tunnistavad kümned hilisemad seadusse tehtud parandused ja põhimõttelised muudatused. Seadusega ei suudetud lahendada senise valdaja ja vara saaja suhteid, vara tagastades ei arvestatud sellel lasunud võlgu, arusaamatuks jäi väärtpaberite hüvitamine ja hoiuste mittehüvitamine, põhjendamatult laiendati pärijate ringi ja konstrueeriti subjektiivne pärimiskord, mis ühiskonda tugevasti lõhestas. Üks moraalse ülekohtu subjekt olid nn sundüürnikud (u 80 000 – 100 000 inimest). Eluruume erastades rikuti sundüürnike puhul võrdse kohtlemise põhimõtet.
--------------------------

Omalt poolt võib lisada, et lisaks moraalsele kahjule tekitati sundüürnikele ka materjaalne kahju ning ühe ja sama hulga evp-de eest sai erastada väga erineva turuväärtusega elamispinda.
Lisaks näitas omandireform, et Nõukogude okupatsiooni ei olnud ja omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane. Erinevalt paljudest põliseestlastest said nn okupandid oma elamispinna evp – hinnaga erastada ja muutuda omanikeks ja peremeesteks Eestis.

Veel samal teemal.
http://www.omanikud.ee/static/files/090/koduomanik-2_100920_v2.pdf
Millal erastamisreformid lõppevad?
Omandireformi lõpetamisest ilmus raamat „Eraomandisse tagasi“.
http://www.omanikud.ee/static/files/061/koduomanik_9_.pdf
Omandi – ja maareform 1991 – 2011... siiani lõpetamata.
http://www.omanikud.ee/static/files/073/koduomanik_11.pdf
Järelümberasujate lugu.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/palo-riiklikult-toetatud-uurielamuid-on-eestisse-vaja.d?id=70085583

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo tahab riiklikult toetatud üürielamute programmi sisse kirjutada valmivasse energiamajanduse arenguavasse aastani 2030 ja kevadisse koalitsioonileppesse.

Täna toimus ministeeriumis ka sellel teemal ümarlaud. Palo sõnul on programmiga edasiliikumise aluseks kõigi osapoolte ühtne arusaam, et riiklikult toetatud üürielamuid on Eestisse vaja, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.