On olemas vaid Looja Tõde, mis jääb valdavalt inimesele kättesaamatuks. Tõde pole teaduse kategooria, mistõttu ka defineerimatu. Et aga filosoofias on olemas nn tõe teooria, siis see on lihtsalt anekdoot. Argiarutelud Tõest on ja jäävad ning seega olgu ka taolisel kirjutisel oma väljund.

Et Raivo pikk jutt (mis siin siiski pole sitt jutt) löhemalt kokkuvõtta sis:
TÕDE - asi ise eneses ehk väljaspool meid ehk meie vassimisi.
ÕIGUS - inimloomuslik innang mis suuresti toetub omakasupüüdele.
'Tõde' pole ajas muutuv, 'õigus' aga vastavalt aja nõudele küll.
Tammsaare oma järjäjutuga tahigi öölda et tõde võib ju olla ilus asi ent elamiseks on vaja ka õigust, st oskust seda õigust omakasuks moonutada. Ja Andres ei saandki Pearuvastu enne kui vahetas oma 'tõe' pearuliku 'õiguse'vastu. Et sellega ei kaasnend ka armastus, on juba omaette lugu.

Õjjendan ka Raivo vea sest pole olemas mingit erilist tõde, TÕDE on täismõiste ning mis tahes täjjänd selle täjjususe tühistab. Tõde kas onn või seda pole, vahepäälsät ei saa 'jahh-ei' vastanduses olla.

Arvan, et austet Raivo J. Raave, võib-olla teadmatult, annab siin valele käe. Ilus idamaine muinas-mõistujutt noore rüütli, minu teada küll printsi, seiklustest Tõe otsingul ei ole Uku Masingu looming. Kui ta tõesti midagi sellist rääkis siis jutustas ta ümber kuuldut või loetut. Olen seda lugu lugenud kunagi ammu mingist lehelisast. Ei mäleta kas Eesti Wabariigi aegsest või veelgi vanemast ja olen ka paaris oma kommentaaris kasutanud kui arutlema kutsuva, huvitava järeldusega-lõpuga lugu tõest ja valetamisest.

Sügav lugu

PS. - Jutu käigus satub noor prints vanameeste juurde kes ütlevad Tõde tundvat aga lahkub neist sajatuste saatel. Jõuab usumeeste juurde ja tulemus sama, seesama juhtub sõjameestega kohtudes.

Enn
Õige. saab oll, kas rase või mitte

Pealkiri võiks olla "Tõe paradoksid"

Einoh, lugu on aus ja tark kah

No Sinimägedest ei sõnagi.
Vennad 29 juuli anti ju vankale tuld seal!! Kus see ajalugu jäi?

Ära loodagi siit leida midagi Sinimägedest . Eesti sõdurite kangelaslikust "Sinimägedes" oma kodumaa kaitsmisest siinses lehes juttu ei tule . Küll oli sellest tänases "Õhtulehes "

to Ats 2011-07-28 21:46:50
Ja ka seal naerdakse sellised vabadusvõitlejad välja!

http://www.ohtuleht.ee/437125
Kas Tallinna üheks ajaloonäoks ikka sobib natsikurjategija?

Sinusugune tibla ainult naerab ,sest ta ei tea tõelist ajalugu . "Sinimäegedes" olid eesti rahva parimad pojad kaitsmas oma kodumaad punaste mõrtsukate eest .

Juba enne Sinimägesid muututi ise pruunideks mõrtsukateks, teenides vabatahtlikena Saksa erinevates politseistruktuurides.

Ei saavutanud kunagi ka ükski politseipataljon punaste hävituspataljoni meeste taset ,need mehed hävituspataljonist olid tõelised mõrtsukad . "Sinimägedes" aga olid peaaegu kõik eesti mehed kes suutsid relva kanda ja mindi kaitsma kodumaad -Eesti SEADUSLIKU valitsuse-peaminister ULUOTSA kutsel . Üksikuid "nahahoidjaid" muidugi oli ,kes põõsas värisesid .

Mulle tundub ja taas tegemist isikliku arvamusega mis ei pretendeeri mingile tõele, on see meie isade kaasaminek sakslastega on väheke üleheroiseeritud. Väites näiteks et juba 41. aastal mindi politseipataljonidesse selleks et kaista Euroopat. Politseipataljonidesse onu...mindi hoopis teistsugustel motiividel. Esimene neist motiiveist oli tahtmine kindlustada korda siinsamas Eestimaal. Niisiis nägid need noored mehed endit korrvalavurite, tänases mõistes politseinikena. Seda enam et nende pataljonide loomisel oli saksa okupatsioonivõimudel kaks loosungit: 1. te ei lähe rindele ja ". te ei lähe Eestimaa piireist välja. Rindele mittesattumise kartus oli üks neist põhjustest miks nii paljud mehed neisse pataljonidesse üldse astusid. Tulevikuvisioonina nähti midagi politseileanaloogset korravalveteenistust Eestimaal. Paraku hakkas aga nats peksa saama ning need nn. politseipataljonid sattusid rindele. Nad tegid tegusid, nii häid kui ka halbu, aga nad nägid Venemaad. Kõike seda mida oli tenud bolsevism maailma ühe kõige andekama rahvaga. Ning selle nägemisest ja ka arusaamast...mis on meid kõiki ootamas...oli tingitud ka nende üliraevukas vastupanu 44. aastal. Nad oilid näinud stralingradi all, venemaal ja valgevenes seda põrgut, mida oli teinud nõukogude võim inimestega ja nad ei tahtnud et see kõik saab osaks ka nende kaasmaalastele. Eesti mees kusagil sinimägedes või jumal teab kus....vihkas hitlerit ja tolle poolt segipaisatud maailma võib olla veel rohkem kui kõik stalinid ja ruusvellid kokku. Aga neil ei olnud valikut. Nad teadsid mis tuleb...sest olid venemaa avarustel näinud mis tulemas....ja nad võitlesid: hüüdega huulil - peaasi et ainult seda ei tuleks. Sestap ütlengi: nimetada Sinimägedes võidelnud eesti mehi natsideks....on idiotismi...või siis ka kinnimakstuse ülimaks tipuks. tipp.

Rindeväeosadesse tollal eestlasi jt rahvusi ei soovitudki.
Aga veretöö jätsid sakslased üldjuhul kas kohalike või teistest rahvusest pooldajate teha.
Moodustati 26. politseipataljoni, kuhu kuulus umbes 10 000 eestlast. Tegutseti üle Euroopa. Oli aastane leping, milles lubati eestlastele ka 3 ha maad.
Korrakaitseteenistuse ehk omakaitsesse (abipolitsei) kuulus aga 1942. aastal 43 000 eestlast.
Julgeolekupolitsei ja SD ridades teenis aga 2 500 eestlast.
1943 - 44 enam vabatahtlikult minna ei soovitud ja 1944. aasta 1. veebruaril kuulutas Hjalmar Mäe välja sundmobilisatsiooni, mida toetas ka Jüri Uluots 7.veebruari raadiokõnes SD egiidi all. Rahvuskomitee, mis loodi 14. veebruaril, selles küsimuses avaldust ei teinud. Inglased mõistsid Uluotsa tegevuse hukka, sest tema tegevus oli vastuolus Genfi konventsiooniga. Rahvusvaheliselt oli tunnustatud Päts - Varese liin. Uluotsa valitsus astus põhiseaduslikult ja vabatahtlikult protestimata ametist tagasi, mille president Päts ka rahuldas. President määras ametisse Varese valitsuse ja saatis Hjalmar Mäe oma eriesindajana Saksamaale.

Eesti Leegion, hilisem 20. SS - Diviis, loodi Krakowi piirkonnas Debicas Poolat okupeerinud väeosana. See loodi politseipataljon "Ostland" baasil, mis tegutses Lvivi getos, põletas maha Žitomiri sünagoogi, valvas Babie Jaris jne.
"Ostlandi" baasil moodustati peale rindeväljaõppe saamist pataljon "Narwa", mis suunati Ukrainasse tagasi, siis juba SS -diviis "Wiking" koosseisu.
20. SS - Diviis löödi puruks Poolas Opole (Oppelni) lahingus 1945. aasta 18. märtsil ja enamus neist vangistati Punaarmee poolt Tšehhoslovakkias Praha lähistel 8. mail. Tšehhi partisanid õiendasid juba varem okupantidest eestlastega arveid. Ka Tšehhist veeti Saksa ajal inimesi Eestis asunud koonduslaagritesse.
http://www.ordnungspolizei.org/index.php?option=com_content&view=article&id=64%3Apolizei-bataillon-33&catid=35%3Abattaglioni&Itemid=55&lang=en
Rovno:
slaughter – 6-8 November 1941 – 15÷21.000 victims – Jews
Kostopol:
slaughter – July 1942 – about 5.000 victims – Jews
http://www.ask.com/wiki/Politsei_SS-pataljon_Ostland?qsrc=3044
Polizei-Bataillon 33 (also Polizei-Bataillon "Ostland") was a militarised unit of the German Ordnungspolizei in World War II. The battalion originated in Stahnsdorf, and was formed up at Frankfurt an der Oder in August 1941.[1] It arried out punitive duties.[2][verification needed] According to the researcher Rolf Michaelis who is referring to the SS-Hauptamt's document No. 8699/42, the Polizei-Bataillon 33 resided in the Reichskommissariat Ukraine in 1941-1942 and took part of the executions of the Jews. As reported in May, 1942, 1,000 Jews were executed in Minsk; as reported on July 15, 1942 another thousand Jews were executed in the same place; as reported on June 27, 1942, 4,000 Jews were executed near the town of Słonim; as reported on July 28, 1942, 6,000 Jews were executed in Minsk.

Siin ajad segamini nii tõe kui luulud ,üks neist Eesti 20 SS diviis tuli välja piiramisrõngast MINIMAALAETE kaotustega Opplini all . Ja võitles edasi rindel kuni sõja lõpuni . Piiramisrõngast väljamurdmist juhtis selline mees nagu-- A Rebane kellele see oli juba 11 kord piiramisrõngast oma oma meestega läbimurda . Kuna ta tõi kaasa ka piiramisrõngasse jäänud Saksa Korpuse staabi , autasustati teda -"Rüütlirist tammelehisega"-mis oli kõrgem lahinguorden saksa sõjaväes . Ja veel Uluots oli järjepidevuse alusel OKUPEERITUD eesti eksiil peaminister ja temal oli ka õigus kuulutada välja mobilisatsioon . Vares oli ainult Zdanovi poolt Stalini nõusolekul "topis" peaministri nimega . Mõistes ise oma rolli eesti rahva reeturina lasi Vares enda maha . Ja ei tasu mahakirjutada juba palju kordi nõukogude propaganda luulusi vaid väga tõepäraselt on kirjas kõik mis toimud tookord Mart Tambergi raamatus -"Eesti mehed sõjatules" ja kui siin kirjutati ka pataljon "Narvast", siis on olemas selle pataljoni meeste mälestused pealkirja all " Terasest tugevamad" Väga tõepäraselt aga on kirjutanud kommentaari "Kiin" kiitus temale selle eest .