Venetsueelas nagu neis kõigis Lõuna-Ameerika riikides võivad ju parteide omavahelised tõmblemised olla, aga üks on selge, mis oli juba Chavezi ajal, et USA ajas oma küüned naftamaardlate järele ja maksis suuri rahasid opositsioonile. Samasugune plaan, nagu Lähis-Ida naftariikidega. USA tahab nii nagu Süürias pukki panna oma mehe, sest peaskeem on ikka saada nafta oma kontrolli alla. Nüüd, kui USA-l on Süüriaga kehvad lood ning peaaegu leppinud lüüasaamisega, tuli keskenduda Ladina -Ameerika nafta peale.

Ka Põhja - Korea ja Ukraina suhetest.
http://politikus.ru/video/97977-vnezapno-ukraina-i-kndr-sotrudnichayut-v-voennoy-sfere-uzhe-14-let.html

karismaatilise Chávez´e lahkumine koostoimes naftahindade langusega (aga 95% Venezuela SKPst tuleb naftast) on andnud opositsioonile tema tänase hoo:

Венесуэльцы постят фото своих пустых холодильников в соцсетях ... а оправдания руководства страны в стиле «это все происки ЦРУ» всем давно надоели. Как шутят местные блогеры, «ЦРУ внедрило в мозг Мадуро крошечного червячка, который заставляет егo ... произносить пятичасовые речи ни о чем» Текст: Виктория Никифорова

Ameerika kindral, et paljusi riike on võimalik rahaliselt ära osta ja sõdida tuleb kallim. Nii USA teeb ka siin. Teatud näod on mõjutatud ja siin nad pesitsevad meie kukil.
Õnne asemel toovad meile surma. Demokraatiast ja vabadusest ei saa ju rääkidagi. Oleme maha müüdud.

Tegelt on Venetsueelas toimuv täpselt sama mis momendil toimub USA-s - riik on lõhki. Või siis Ääremaal elik Ukrainas. Majandussituatsioonis murrang ja ühiskond on lõhenenud. Samas muide nii Venetsueela kui ka Ääremaa Ukraina rääkimata USA-st on majanduslikult superriigid anna aga minna, ropult rikkad. Ilmselt omal ajal oleks dessantnik Chavez pidanud hakkama semmima meite Väino ja Harryga. Ilmselt too bussijuht ka mõneti küündimatu. Kuid kui usakad ei jõua kokkuleppele mis siis venetsueelalastest rääkida või siis ääremaalastest.

just nimel, riik lõhki! alustan aga veidi kaugemalt;

eks CIA korraldanud ka Suure Oktoobri Venemaal!; tõsi, sellal Ameerikat ei mainitud, küll nimetati bolševike peameest usinalt ja avalikult Saksa agendiks; et kustkaudu ta emigratsioonist naasis (läbi Saksamaa) ja kes rahastas (Saksamaa); see kõik ju oli kuid Lenin ja Saksa agent, ärge ajage naerma!; temal olid omad sihid;

lihtsalt Lenini ja Saksamaa huvid sellal langesid kokku nagu langevad kokku USA ja Venezuela opositsiooni huvid, sest miljonär Caprilesi liberaalide võimuletulekul Chávez`i ajal privatiseeritud tööstusettevõtted erastatakse ilmselt taas, maale tulevad USA korporatsioonid, riik pöördub täiega USA tuulde ning sõlmitud lepingud venelastega lõpetatakse; selline on asja globaalne mõõde;

kuid nõnda nagu Vene 1917nda aasta revolutsioonid sünnitas Venemaa ise (laialdane rahulolematus režiimaga, töörahva raske olukord) nõnda on see ka Venezuelas; Saksamaa poolt Lenini parteile ülekantud rahad võimaldasid neil küll oma tegevusi vabamalt organiseerida kuid ei enam;
ja tagasi Venezuela juurde pöördudes: juba Manduro valimisvõit oli õhkõrn (riik lõhki!), tohutu inflatsioon, tühjenevad külmutuskapid, eriti pärast naftahindade langust ahendavad aga järjekindlalt tema SOTSIAALSET BAASI (ka Veebruarirevolutsioon algas ju leivajärjekordadest Peterburis); nõnda et tal läheb raskeks (kuigi viimast, otsustavat murrangut pole veel toimunud), eriti pärast Ladina-Ameerika välisministrite Lima kohtumisel vastu võetud ahistavaid otsuseid; Venemaa, Hiina ja Kuuba heatahtlikust suhtumisest võib nüüd väheks jääda

Juba tahab USA sekkuda, sest haistab naftat. Ta on ennegi naftariike rünnanud. Igale poole topib om nina.

Hea, et meil on rahulik rahvas ja kannatab vaikides ära kogu ebaõigluse, mis on valitsenud Reformi tagatoa tegelaste valitsemise ajal. Demokraatia oli asendunud Reformi diktatuuriga, peavoolumeedia teenendab kuulekalt neid, kapo karistab vaid keskerakondlasi, elatustase on viidud viimaste hulka, vaesus kasvas pidevalt. Ma leian, et peaksime jätma oma nina toppimise teiste riikide siseasjadesse, et näidata et mujal on veel hullem.

seltsimees ei erista improvisatsioone tõsidusest – ja see, mis puudutab Venezuela ründamist on improvisatsioon (no näituseks Zirinovski ka ju mõnikord lubab paljugi, ta lihtsalt on selline impulsiivne) erinevalt P-Korea suuna avaldustest, kus tõeteri rohkem

nemo 2017-08-17 08:56:11

---eks CIA korraldanud ka Suure Oktoobri Venemaal!---

Kas see peaks nali olema, nemo??? CIA loodi nimelt 1947...

nemo 2017-08-17 08:56:11

Sa ole selliste naljadega ettevaatlik, nemo! Muidu maali hakkb neid uskuma ja siin tõe pähe tiražeerima.

said õieti aru - see on tee tõe suunas läbi absurdi

mis sm Laiapea ülevaatest ehk märkamata jääb, on et Chávezi alustatud Bolivari revolutsiooni viiakse läbi parlamentaarsel (s. o demokraatlikul) teel, mitte relvastatud ülestõusuna (nagu Suur Oktoober või Kuuba revolutsioon) ning ka tema järglane Maduro on seaduslikult valitut president;

ja pole midagi imestamisväärset kui sellise programmiga Bolivari liikumine (XXI sajandi sotsialism) kohtab algusest peale omanike (mittevaeste) vastupanu, polariseerides ühiskonna; Venemaal viis see omal ajal ju kodusõjani aastatel 1918 – 1920, Venezuelas siis (ainult) opositsiooni organiseeritud tänavarahutusteni seaduslikult valitud presidendi vastu, millele vastustamist riigipea poolt sm Laiapea käsitlebki demokraatia lõpuna; tuleb silmas pidada, et peale viimaseid parlamendivalimisi tekkis Venetzuelas kaksikvõim – opositsiooni kontrollitav parlament vs suure võimutäiusega president, mõlemad legitiimsed; esialgu käib vaid pooltevaheline äge võitlus kuigi tühjad külmkapid on Maduro sotsiaalset baasi ahendama hakanud; diktatuurist saaks siiski kõnelda alles siis kui Madurol õnnestuks rahutused maha suruda ja ta seejärel end eluaegse presidendina ilma valimisi korraldamata kinnistada

et varanduslikult tugevalt polariseerunud Venezuelas (Gini koefitsent Ladina-Ameerikale tüüpiliselt kõrge) on XXI sajandi sotsialismil külgetõmbejõudu ning vaesed koondunud Maduro selja taha, seda ei eita ju ka sm Laiapea; Chávezi alustatud võitlus õiglasema ühiskonna eest, laiu masse haarava vaesuse ja harimatuse vastu kasutades naftatulusid (saavutused ÜRO poolt positiivselt ära märgitud) on sisult võitluse demose eest, demose kratia`le viimiseks (demos + kraatia = demokraatia); kui perspektiivikas võiks selline Bolivari revolutsiooni mudel olla majanduslikult siis, kui naftahinnad langenud, on iseküsimus (teisalt: millised olid siis enne Chávezit 40 aastat kestnud kaksikparteivõimu majanduslikud saavutused inimnäolise kapitalismi ehitamisel?)

Kalluta aga, näe maali juba usubki. CIA-le pandi võibolla see ilus poisslapse nimi 1947a. (ma ei ole seda uurinud millal), aga asutus loodi ikka juba 19.saj. Ilma selle asutuseta ei oleks USA mingi riik.
1932a. peale Suurt Depressiooni sidus Roosveldt dollari kullast lahti. Siiani ei lasknud dollari ja kulla vaheline fikseeritud väärtus Ameerikal kullaga tagatud dollaritega teistelt riikidelt majanduslikku kasu välja võtta.
1973a. sõlmiti raudne kokkulepe Saudi-Araabiaga, et dollar oli nüüd tagatud naftaga aga mitte kullaga. Dollari elus hoidmiseks oligi tal vaja dollarite eest osta-müüa naftat.
Kui mingil põhjusel dollar jääks naftatagatisest ilma, kaoks ka Ameerika impeerium, kuna neil ei oleks enam võimalik maailma maksustada ja seeläbi dollareid toota. Sellepärast oligi vaja tappa Saddam, Gaddaffi jt., et omandada ülemvõim nafta näol ja säilitada dollar.
USA kõige suuremad vaenlased on praegu Hiina, Venemaa ja Bricsi maad, kes ei taha alluda USA naftadiktaadile. Tundub, et Lähis-Idas on USA-l läinud asjad päris nihu ja selleks pöörab ta oma tegevuse Lõuna-Ameerika maadele.

Targad sõnad maalilt – vaadake kasvõi, kuidas terveid riike üritatakse rajalt maha võtta nafta hinna kunstliku langetamisega.

Venetsueela puhul peaks eestlastel olema igati asjatundmust sest Harry Männil sunniti ilmselt Rootsi võimude poolt lahkuma Venetsueelasse. Hiljem siis seltsimehed Moskvast võimaldasid Väino Väljasel Venetsueelaga ja muide ka Nikaraaguaga tutvuda ja väidetavalt edukalt mees suutis mõista Venetsueelat. Hiidmaa tegelt. Muide tegemist tegelt ropult rikka maaga tohutu võimalustega potentsiaaliga. Kahju momendi seisust tegelt. Kuid Ladina Ameerika ja USA on omaette teema tegelt elik hispaanlaste ja anglosakside vahekord. Eestlane vaatab anglosakside poole ja see mõstetav kuid tegelt maailm hoopis laiem. Ja ikka ja jälle üüratust Ääremaast mõeldes kuidas nii lihtlabaselt too Lenini, Trotski ja Stalini poolt loodud hiidmaa nii lihtsalt hävitada suudeti. Ilmselt erinevad rahvad ja ei suutnud teha koostööd. Tundub, et ka seal Venetsueelas mingid tohutud vastasseisud.

Vaatasin ükspäev dok.filmi Hodorkovskist, kus ta esines märtrina. Vanemad nutsid, kuidas Putin võttis nende pojalt kõik rahad ja pistis ta pokrisse.
Tegelikult oli Jukos ,,targa,, juudi poolt tohutu rahva varanduse oma tasku pistnud. Putin sai teada, et oligarhid Hodorkovski ja Abramovitš püüavad pooled Venemaa naftaaktsiad USA-le maha müüa. Kui see oleks neil õnnestunud, siis oleks Venemaa majandus täielikult läinud sõltuvusse USA-st. Käiku oleks läinud vanad head läbiproovitud ,,Araabia kevaded,, ja Maidan. Venemaal on suur hulk nn. opositsioonilisi inimesi, kes saavad palka oma arvetele dollarites ja neil on pohhui, mis nende kodumaaga juhtub.
Meie ju ka ei tea enam, kas meie maavarad ja maad kellelegi müüdud on, kas me üldse oleme Eesti, või ammu juba okupeeritud maa.
Eve Pärnaste tänases ÕL-s ütles hästi, et praegu ei tule sind keegi küüditama, tapma, ega vangi panema, aga vaimne surve on veel tugevam. Ja see on ohtlikum.

maakas on ajast kümmekond ja rohkem aastat maas, see ju üldteada, et Jeltsini ajal omandasid oligarhid tohutu mõjuvõimu ning neile kui juba olemuselt globalistidele polnudki tähtis, kelle käes miski tööstus on - kõik üks maailmajandus, mis vahet! no näituseks loobus Vene praktiliselt isegi tsiviillennukite ehitamisest, sest milleks, kui vaja, ostame maailmaturult; nüüd juba mõnda aega tasahilju taastavad

minnes tagasi kommenteeritava artikli temaatiks juurde siis konspiroloog maalt undab nagu kitsikkusse sattunud Chavezi-Manduro hääletoru sealses meedias, kuigi sellist ora (vajadust, põhjust) nagu neil tal pees pole; nõnda et kallutajal võis peaaegu õigus olla, too tohm võib vabalt ka Suurt Oktoorit CIA tööks pidada (ehkki esialgu tundus kallutaja selline märkus isegi asjakohatuna);

dollar on reservvaluuta, maailmaraha, s. t selline raha, mida kasutatakse laialdaselt omavahelistes tehingutes, eriti tooraineostude (sealhulgas siis ka nafta) eest tasumiseks ja mille varusid peavad riigid seetõttu omama; selle valuuta puhul pole mõtet otsida analoogiat kõigile tundmatust Eesti kroonist, mis vaese riigi algaastail tõepoolest tagati metsa kui loodusvaraga (muud meil polnud) ning arvata selle põhjal maakas metsast vääriliselt, et ka dollari kattevaraks on midagi analoogset ehk siis maailma nafta;

toornafta hinnad üle 100 dollari barrel olid asjatundjate arvates kogu aeg ülemääraselt kõrged („kunstlikult kõrged“ - tõlgiks vaakuja taolised „spetsid“);
tegureiks mis nafta hinda selle kõrgustest „kunstlikult langetasid“ olid nõudluse vähenemine majanduskasvu tempo langedes, hetke ületootmine (OPECi vastavad regulatsioonid naftahinna „kunstlikuks tõstmiseks“ efektiivselt enam ei toiminud nagu kunagi 70ndatel) ning faktor, mis asja lõplikult paika paneb on USA (ja Kanada) uued tehnlooogiad kildanafta ammutamisel – nende puuraukude avamine-sulgemise majanduslik tasuvus sõltub toornafta maailmaturu hinnast, jäädes praegus tehnilise taseme juures 50 dollari kanti (võib tehnoloogia edasisel täiustumisel veelgi langeda); seega nafta 50 dollarist eriti ülespoole eriti enam ei tõuse, kui tõuseb avatakse rohkem kildanafta puurauke ja hind langeb taas; ongi kogu „kunstlik langetamine“ (ääremärkusena: mõned L-Euroopa riigid kavatsevad dollari „õõnestamiseks“ perspektiivis üldse keelata naftatooteid tarbivate sõiduautode müügi, mis jällegi viib nõudluse langusele)