Keele solkimine ja säilitamine on üldse üks valusaid momente meie igapäevaelus. Keeleseadusest keegi ei hooli ja, mis veel hullem, keegi ei kontrolli ega nõua selle täitmist. Vaadake tänavatel olevaid
silte, ei saa aru, mis riigis me elame. Kui Keeleseadus nõuab enne eestikeelset teksti ja selle järgi mingit muud, siis siis näiteks
veeremängu saali välisseinal on ainult BOWLING. Keegi peaks asja tõsiselt ette võtma, ei tea, kas keele inspektsioon või kes veel

See OSAD INIMESED ei tule inglišist, seal oleks see siis PARTS PEOPLE. Kirjakeeles on õige muidugi OSA INIMESTEST (nagu OSA TERVIKUST), kuid kõnekeel nõuab oma. Kirjakeel nõuab ka PASTAPLIIATSIT, kõnes on meil aga ammu PASTAKAS. Nii et sageli on võitlus rahva kõne vastu asjatu, aja jooksul tuleb seda aga hakata austama.

Keeleinspektsioon ei tee oma tööd absoluutselt! Igal pool on keelevigadega sildid, ajalehed kubisevad vigadest, rääkimata tänavareklaamidest. Tallinna linn on täis eesti keele lörtsimist! Kas siin ei peaks sekkuma ka linnavalitsus ja asja parandama?

Need kirjas toodud näited on küll eesti keele kõige väiksem mure. Kui juba sisseütlev kääne on mängu toodud, siis kas mõnedesse inimestesse kõlab tõesti paremini kui osadesse inimestesse. Mõni ja osa pole ka päris üks ja sama. Eesti keeles võid kasutada ka areng mitmuses, grammatiliselt pole siin küll mingit erilist probleemi, oleneb kus seda kasutatakse. Lihtsalt "tänud" on släng , no selle vastu pole mõtetki võidelda. Rõhutatult "suured tänud" on minu mäletamist mööda küll kogu aeg kasutuses olnud.

See osatamine on jama jah.Kui öeldakse osad inimesed,ma olen siis küsinud ,et mis osad siis, kas pead, tagumikud,käed või mistahes.Sülitama paneb see osatamine ja see on levinud ka kirjakeeles.

Kahtlemata pole need keelehalbused, millele osutab pr Ratman, sugugi need kõige hullemad ja eesti keelt üliväga õõnestavad. Tänuväärne on aga see, et mõned inimesed ikka panevad halba keelekasutust tähele ning juhivad ka teisi nägema nende meelest tähtsaid keeleseiku. Tahaks maha rahustada neid, kes (nagu eespool "mann"), arvavad, et Keeleinspektsioon ei tee oma tööd "absoluutselt". Häda on selles, et tänu meil kehtivale kapitalistlikule vabadusele on meil nüüd niisugused seadused ja rakendusotsused, et kunagi Keeleametina alustanud ja nüüdseks Keeleinspektsiooniks madaldatud asutus ei saagi midagi konstruktiivset teha, kui välja pannakse vigased sildid, või kui toimub midagi niisugust, mis kujutab endast ohjeldamatut Eesti Vabariigi riigikeele lörtsimist. Keeleametnikud tegutsevad n-ö seaduse piires, aga niiviisi on rakendada olevad meetmed muudetud võimalikult lahjaks. Ega ka suhtumine eesti keelde pole eestlaste endi hulgas kuigi kiiduväärne. Kui aga nüüd veel Tallinna linnavalitsus võtaks midagi ette eesti keelekasutusest vigade kõrvaldamiseks, siis oleks varsti jälle lahti hirmus kisa: "Appi! Savisaar on nüüd ka eesti keele kallal!" Kui aga kõik eestlased vääriliselt hoolivad oma eesti keelest, pole praeguses olukorras eesti keeles veel häda midagi. Aga hädad võivad tulla, ja seepärast peab keeleteadlikkuse vaim valmis olema!

Mina olen juba ammu loobunud kirjavigadele osutamast, kui keegi kirjutab või räägib valesti, sest tavaliselt öeldakse "Kõik räägivad nii, järelikult on kõik õige