„Rahva rõõm oli tohutu: inimesed suudlesid ja kallistasid. Venemaast sai ajuti kõige vabam ja demokraatlikum riik maailmas. Eesti sai neis oludes omale autonoomia.“ - kirjutab autor;

tõepoolest, vabaduse vaimustus oli sellal üldine; ka kaheaastased kuulutasid vabadust ja kodanik Romanov sai vabaks ostmaks endale ise piletit:

„Вчера у Ливчаков спрашиваю самого маленького их сына, лет двух: «Кто ты такой?» — «Свободный глажданин»,— отвечает ребенок.“ (kaasaegse päevikust);

«Гражданин Михаил Романов, ... не имеет права ни на какие привилегии, ... , а может взять билет в любой кассе, и даже любое количество билетов, причем Совет рабочих депутатов гарантирует ему беспрепятственный проезд в Петроград».

ja autonoomiat ei ihalenud mitte ainult Eesti vaid ka kriminaalid:

Автономия сейчас всюду. Даже уголовные преступники в тюрьмах захотели автономии, постановили сами выбирать себе надзирателей. 05. aprill 1917, „Театр“

Venemaa on sellal nii vaba, et puudus isegi võim, täpsemalt ainuvõim, selle asemel tekkis kohe, revolutsiooni esimestest päevadest alates kaksikvõim – selline on tegelik tõde olukorrast, kus ollakse „kõige vabam ja demokraatlikum riik maailmas“:

"Punane vabaduse lipp tõusis Petrogradis, pärast teistes linnades. ... See näitab, kui tarvilik oli pööre, kui tarvis oli vabadus.
Töölised ja soldatid hävitasid endise võimu. Aga kuidas luuakse uut? Juba kõik ei klapi.
... ... ...
Kuid kas Vene rahvas on küps, et elada niisuguses vabaduses nagu praegu? Kindlasti usun, et mitte! ... 25. oktoobril võim kergesti läks Lenini, Trotski ja teiste avantüristide kätte." Juhan Tõrvand. Päevaraamat

- niipalju, et hoida tagasi vabadusest sündivat anarhiat. Üldiselt omaksvõetud reegleid järgival ausal inimesel ei ole midagi meie politsei ja seaduste vastu.

„Ma arvan, et vabadus ei seisne selles, et elada viletsuses, kanda kulunud rõivaid… Seal, kus on vabadus, ei ole viletsust.“ (C. Desmoulins, 1783)

Igatahes pakub Karl Lust järjekordselt võimalust sügavasti järele mõtelda nüüdisaegse elu üle, toeks paralleelid ammustest aegadest. Polegi midagi uut siin päikese all!

Ainult üks suur mure: miks rahvad ei taha kunagi olnust ja teiste ammustest vigadest õppust võtta, vaid ikka püüavad kõike omal nahal kogeda? (Justkui siis saaks targemaks... Tühi lootus!)

Liberaalne maailmakord kui uus sotsialismileer

http://katolikuopetus.ee/kiriklikvaatleja/liberaalne-maailmakord-kui-uus-sotsialismileer/
Liberaalne demokraatia ei ole enam ammu liberaalne ega demokraatlik.
Teadvustada tuleb, et liberaalne demokraatia ei ole enam ammu ei liberaalne ega demokraatlik. Tõeliselt liberaalse, demokraatliku hoiaku eelduseks on aus maailmavaateline mitmekesisus, sallivus teistsuguste ideoloogiliste või religioossete suundade vastu. Näeme aga, et löögi alla on sattunud kõik, mis söandab “liberaalsetele väärtustele” vastu rääkida – see sildistatakse raevukalt vihakõneks, võltsuudisteks, populismiks, kremlimeelsuseks jne.

http://www.hingepeegel.ee/noppeid/kontrolliuhiskonna-voimukontroll/

http://vapsid.weebly.com/12iii1934--repressioonid.html#.WQW95PVOLcs