raha saab muuttuda ajnult k'allimaks ehk väärttuslikumaks siis kuj selle kogus on püsiv . kuj midagi luuakse sis se loodud osa annapki olemasolevale rahaulgale lisaväärttuse .
mujdugi tõuseb küsimus et rahvas rajssk saab raha l'iiga palju sest kogub ju raha sukas'äärdä, järälikult jääb vajadusest üle . ja mõnel on isegi mitu sukka .
sellest saakks üle nii et paberraha asemel kehhtiks veebiraha . igal öhel onn oma arve kust ta saab oma vajaduste katteks ning vajadusel ka mõjsstlikkusepiires 0%'list võllga (et raha väärtustub ajaga ise sis 0% on sellge kasu !) . kõjkke seda rahaulga piires loomulikult .
sama kehhtiks ka teokkate ettevõttjatesuhhtes ent nejjle anttaks tegutsemiseks (l'oomiseks, mitte soolapuhumiseks !) ettevõttlusrahastu osast . s'eega ej saakks nad seda kasutada ennda üvedeks vajd ajnult uue toottmiseks .
nii oleks kõjgil tavavajadused rahuldatud ning raha väärttusetustumiseasemel se ooppis pidevalt väärtustub . et tööttaja osa jääb põhijoontes samaks sis väärtustub ka tema püsiv palkk . kaa ej saa raha vanuda ega kaduda sest see on mõtteline .
kuj mõni ikka veel aru ej saand sis pilttlikult on tegemist olukorraga kuss igal inimesel onn oma riigi rahaulgast kinndel osak ning inime on selles riigis kujj osaühingus osanik . osak sõlttuks aga toottmisest .
riigi jõukkus annab vahetusväärttuse ka mõttelisele veebiühikule, onn se sis kroo.n võj ... . lähäd rejsile Tivèhhisse, saad oma osakuväärttuses välisraha . kuj seda ej jättku sis tuleb leppi Pelarussi võj Iium'aaga .

Sellel keerukavõitu lool on kaks säravat lõiku, mis väärivad tähelepanemist ja sügavat, ka ajalukku süüvivat järelemõtlemist. Nende väärtuslikkus on õite suur, ulatudes kaugele üksnes rahandusküsimustest. (Õnneks on toimetaja need kohad esile tõstnud!).

Alguslõik: "Kui asi kipub allamäge minema, siis hakkab inimene eeskätt otsima süüdlasi, kusjuures nende materdamine on tema meelest samahästi kui probleemi lahendamine. Ajalugu näitab, et asi on märksa keerukam. Polpotlikud, hungveipinglikud ja stalinlikud surmaotsused ei viinud riiki õitsengule."

Kokkuvõttev: "Nagu nutikad ütlevad: lootma peab kõige paremat, aga valmis peab olema kõige halvemaks. Arvestades olukorda, mis on põhjustanud sellise kontori nagu ESM loomise, peame tõdema, et on tegemist pankade käepikendusega Euroopa Liidu administratsioonis. On ju tekkinud näidisolukord, kus valitsused on pankade äriplaanid üle kavaldanud. Ja kavalatelt pole võimalik midagi võtta, aga lihtsameelsetelt annab ikka üht koma teist välja pigistada."

Mõtleks Enn Oja tõdemuse üle "kui midagi luuakse, siis see loodud osa annab rahale lisaväärtuse".
Kuidas saab kindlaks teha, et on midagi lisaks loodud? Siis peame teadma, mis oli enne loodud ja mis loodi lisaks. Selleks, et neid koguseid mõõta paeb olema ühik. Selleks naturaalne tükk, meeter, kilo jne ei sobi. Praktika on näidanud, et selleks ühiseks ühikuks on mida saab korrutada, liita ja lahutada on rahaühik. Kui oled midagi lisaks teinud, siis lähed koos selle ühikuga ka turule ja ongi lisaväärtus, mis ei avaldu rahaühiku väärtuse suurenemises, vaid kaubakoguse suurenemises koos ostjale vajaliku rahalise vääringu suurenemisega.
Põhimõtteliselt on võimatu tööd organiseerida nii, et teed töölisele selgeks, et ega selle rohkema eest ma sulle ei maksa, mine vaata turul peaksid selle võrra hinnad langenud olema.
Kuigi kohatu see märkus raha väärtuse tõusu kohta ei ole. Praktikas on näiteks Henry Ford I saanud sellega hakkama, et saatis majandusaasta lõppedes igale traktoriostjale 50 dollarit tagasi, kuna oli aasta alul kalkuleerinud tegelikkusest enam kulusi.

selgitan lähämalt mida ma selle lisaväärttuseall mõttlesin .
kuj liiduvabariikk onn osaühing ning igal kodanikul onn omad osakud (vähimosak on täjjselatisraha ehk k'ääsoleval aasstal oleks se olld 370€ kuus ja 4440€ aasstas), näjttäks Ansul on selle osakuväärttuseks 1/1000000 sis kujmejjl toodetaks midagi 10% rohhkem kujj 'eelmiselaasstal ning selle millegi osatähhtsus enndal on 10% sis me selle ka suudaks liiduvabariigist välljam'üjja sis Ansu osak jääkks küll samaks milljondikuks ent osaku väärttus kassvaks 10%×10%=1% (0,1×0,1=0,01) miss oleks ühhtlasi ka tinngrahaühiku väärttuse kassv .

kujj aga me toodame midagi (näjttäks lejjba) ajnult ennda vajaduseks ja järrgmisel aasstal samuti sis mejje tarrbimisvajadus on rahuldatud kummalgi aasstal 100% ning minngit lisaväärttust me ej loo ja loomulikult ej saa tõssta ega lanngeda ka mejje tinngrahaühik .

muj ma vajan p'äävas 2 liittrit j'oodavat sis 3, 5 ja 10 liittrit on liiast ning minu tarrbimise sejsukohalt minu vajadustületavalt mõttetud .
samuti p'uudub väärttus sellel sejjsval rahal mida mejl paljud koguvad aga ej kasuta . saab kuus 500€, kõrvalepaneb sellest 300€ ja elab 200'ga . ja nii kuusst k'uusse ja aasstast aasst'asse . selle liikkse sejjsva raha väärttus isiku tarrbimise sejsukohalt on 0 . samuti on se sejjsev raha mõttetu liiduvabariigi raharinngluse sejsukohalt .
ää onn kuj k'eegi pärast ta surrma selle rahaunniku üleslejjab ja rinngl'ussepajsskab . ehhki ajaga onn oma väärttusest paljugi kaodand aga ää s'eegi .

Ennule, nii kuidas mina sellest aru saan.
Osaku väärtusele juurdekasvu tekkimine on samaväärne kauba juurdekasvuga ja sellega turule minnes tahan ostjalt raha saada, aga rahal pole juurdekasvu samal ajal tekkinud. Rahal saab tekkida ringluskiiruse suurenemine või vähenemine. Osaku saab raha vastu vahetada, ilma rahakoguse juurdekasvuta raharingluse kiirenemise arvel. Raha kogumine on ringluskiiruse alanemine, mida laenutegevus püüab leevendada. Raha väärtuse alanemise üheks vältimatuks teguriks on kaubakoguse suurenemise ruumiline ja ajaline eraldatus. Kui lisaks veele tahad osta mobiiltelefoni, siis pead oma kauba hinnale selle mobla hinna juurde sokutama, varem sellist vajadust ju ei olnud. Kui aga oli varudes see raha olemas, siis toimub kaubavahetus raha käibekiiruse suurenemise arvel.

kuj turulem'inna Eestis kuj sellises osakute k'innises rinngluses sis kauba innd tõessti aasstatejooksul ej muuttu, vällja'arvatud siis kuj minngi mudel jääb ajast maha ning uued tulevad asemele . lejjb ja viin nagu ka muud muuttumatud tootted osakuliselt innas ej muuttu, nende innd kassvab koos osakuväärttuse kasvuga ajnult välisturujaokks .
s'eega kuj me loome midagi üle 2 korrda enam sis vasstava osa muuttub ka mejje riigiosaku väärttus . aga siin onn oma 'aga' . me võjme küll midagi üle tootta ja vällja pakku aga kuj se kaupp välisturul ej lähä sis osaku väärttus ej kassva võrrdeliselt kaubakogusele vajd jääb sellele 'alla . ja vasstubidi mujdugi kaa . võjme ka kauba minevust alainnata . aga selle ehk kogu mejje osaku tegeliku väärttuse kõjkkumise sõlttuvalt liikktoottmisest paneb pajkka välisturrg . samas se välisturrg mejje osaku väärttuse siseosa ej mõjuta, see sõlttub määratud osast 'eelarrv'esse .
ent s'iingi onn oma väjkä 'aga' . sest ega mejje rahhva'arrv ole ju alati sama ning ka inimesed tulevad ja lähävad . s'eega kassvab mejje osaku väärttus sama toottmisejuures sisemiselt siis kuj mejje osakuomanike arrv vähäneb (sest näjttäks 20:5=4 tulemus on väjkksäm kuj 20:4=5 korral) ja lanngeb kujj osanike arrv kassvab . sest koguväärttus on ju samane 'eelarrvega .

põhimõtteliselt kaovad sellise osakukorraldusega ka maksud sest osakutest võettakse se 'eelarrvest maha'arvestuseks maha progràmmiga otse .

kuj põjgata tänast'esse makksud'esse sis mull on nende mõttekusest väga rasske arus'aada . näjttäks mikks maksustada nende kauppade s'issevedu mida me ise majanduslikul määral ej tooda (vedelkütus, l'õunaviljad, raadiod, telekad, autod jmt) . mikks teha oma inimesejaokks kõjkk võjmalikult k'alliks ? kogu põhjendus onn ajnult see et klikk saakks võjmalikult palju rahakokku et siis 'eelarrvek'audu se röövitud raha rahhvale alttkämakksudeks ja annetusteks uuesti tagasimakksta . et nää kujj ääd me oleme, me oolime rahhvaeesst .

me oolime rahhvaeesst - me oolime rahhvast

1994. aasta 23. augustil valetas Laar, et rublad asuvad Eesti Panga hoidlas.

Revolutsiooniliselt meelestatud Enn Ojale.
Teoreetiliselt võib rahapaberist lahti saada ja arveldused teha pangakaardiga, kus väärtuse mõõduks võiks olla osalus riigis toodetud, väljaviidud ja sissetoodud kauba väärtuses, mida võib nimetada kuidagi teisiti, et mitte kasutada sõna raha. Praktiliselt ei oleks see sobilik. Tasuda on vaja taksojuhile, lapsele anda jäätiseostuks ja kinnominekuks jne.
Riigiasutuste telefoniraamat on suht mahukas ja igas seal kirjas olevas asutuses on mingi arv töötajaid, kelle palk ja töökoha kommunaalkulud tasutakse laekunud maksudest. Et raha tekiks piisavalt nuputab Maksuamet, kuidas ja kellelt. Ei ole pädev õpetama.

ej kavanda ma minngit m'ässu . see oli vajd minuarvates ükks võjmalustest kujdas kajttsta raha (väärttuse tinngnimena) väärttusetustumise võj väärttusetustamisevasstu . sest ajnult nii saab ojjda tasakaalus raha ja selle'eesstpakutavat kauppa . kuj raha pole aga arvelduslik sis tekib ikka kellelgi kiusatus seda rinnglusest kõrvaldada ning akata koguma "musstadeks" p'äävadeks . arvelduslik raha ehk osak oma liiduvabariigi 'eelarrvest aga tagab kogu aeg iga osaniku osa rinnglevast arvelduslikust rahast . see raha erineb tänasest tavarahast vajd sellepoolest et seda pole näha, arvuliselt on ta osakuliselt ikka olemas . saad oma osakupiires vajadusi rahuldada aga osak ise kujj õjjgus ej kao . kuj sa veel ej töötta, enam ej töötta võjj ej suuda töödata sis saad vajadusirahuldada selle osaku nimel .
kinnisejs raharinnglusi onn esinend näjttäks Stip''eerias, Tsos`önnis ja ka SSSR'is . ajnult k'äägakatsutava rahakujul . SSSR ej suutt enam kauba ja raha püsisuhet juhhti ning rubla läkks mittevasstavuse vooluga kosest 'alla ja SSSR ise takkaottsa . Tsos`önnis oli asi korraldatud kavalamalt . raha antti ja anttakse nii vähä et p'äälä eluliste vajaduste lihhtsalt kogumiseks midagi ej j'äägi . aga eks ole ka sääl omad võrttsetest võrttsemad ning korrd akkab ka sääl kossk t'ööle . Stip''eeria tegi kavalamalt, ohverdatti oma lekk ja lassti vabaks 'enne plahvatust .
aga miss mejjl jahuda . 'omme ilmutatakse järjäkorrde Kessknädal ja ehhk pärast pikka vahe'aega esineb taas rahhvakirjanik ja rahandust'eadlane selsimes v'aagia Märjaltmaaltt ning teeb kõjgile sellgeks et kujj ollaks enäljas sis tuleb s'üjja oma saba .

kinnisejs - k'innisejd
ollaks enäljas - ollakse näljas

Enn Oja
Sain sotti, selle skeemi järgi pöördub tegevus ja töö põhimõttele: töötad vastavalt võimetele ja tarbid vastavalt vajadustele. Raha väärtus arvatavasti ei alane, aga inimese väärtus tööturul alaneb - viinad, narkotsid ja muud patud.