Aitäh, hr Saksale mõistva suhtumise eest 2004.aastal Lihulasse püstitatud monumendisse ja leegionäridesse, kes kaitsesid Eestit 1944.aastal kommunistide eest! Eesti juudid (pean silmas eestikeelseid, põliseid) on seni suhtunud meie rahvuse probleemidesse mõistmisega, ega võrdsusta rahvuslust natsismiga, nagu teeb seda Efraim Zuroff ja mõned teised.

Zuroff pole veel kõik juudid, nagu Bäckman ei esinda kõiki soomlasi ja Soome akadeemilist maailma.
Ja kuidas suhtuda eestlastesse, kes peavad Johan Bäckmani tööd akadeemiliseks. Iga soomlane ka Soome välisministeerium teab , et Bäckman on seotud mingite muude organitega ja omab Venemaal omanimelist instituuti, kus tõde segatakse valega, mis on desinformatsiooni esmane reegel. Bäckmani raamatu tõlke osaline avaldamine räägib sovettismist ja orjameelsusest mõnedes eestlastes endas. Briti ajakirjanik Edward Lucas kirjutas ajakirjas The Econimist, et Bäckmani üle tuleb lihtsalt naerda.

Kõige lihtsam on silmad kinni pigistada ja jätkata uskumist oma kimääridesse. Usutavasti kuuleme Bäckmanist veelgi.

Tiit Madisson-kui vana sõdur ma viskan sulle kulpi ja soovin sulle rõõmsaid jõulu pühi ja õnnerikast uut aastad

Usustavsti tõesti kuuleme Bäckmanist veelgi kuid siis juba rahvusvahelises kohtus. Või on Venemaa talle määranud juba asehalduri koha Eestis. Nüüd FSB pidustuste ajal Venemaal võib ju "keegi "ettekujutada, et suur impeerium on tagasi.

"Bäckmani raamatu tõlke osaline avaldamine räägib sovettismist ja orjameelsusest mõnedes eestlastes endas" orjameelne õigemini küll loomakarjale omaselt tuleks jooksta jutoina järel ja tema arvamust õigustada. Kesknädalas avaldatu järgi saaks oma peaga mõtlev eestlane ise järeldada, kui paljukese seal tõtt, moonutusi ja väärtõlgendusi ja palju puhast valet.

jah, kui poleks Kesknädala poolset kommentaari lõpus, sellest kuidas mõelda Bäckmani teose puhul.

kas selles kommentaaris on kuidagiviisi, ridade vahele peidetud, et sinul endal on mõtlemine keelatud?

Tänu Kesknädalale on nüüd saanud selgemaks, mida Bäckmani raamat endast kujutab. Ning igaühel olgu oma pea selles käsitletu üle järele mõtlemiseks.

Nad on tõesti rahul, kuna EV president Ernesaksale pühendatud üritust ignoreeris, aga sünagoogi tuli.

Siin räägitakse,et eestlane on orjameelne ja jookseb juhtoina järele. Orjameelsed on need, kes sigitati saksa parunite poolt esimese öö õigust kasutades. Saksa parunid on neile juhtoinaiks ja saksameelsus nende ideaal. Põliseestlased vihkavad selliseid sakslaste kintsukraapijaid. Eestlased teavad, mida nad loevad ja mis õige on.

Enne EL-ga ühinemist toimus Paides Eesti iseseisvuslaste kongress, kus esines sõnavõtuga ka Elhonen Saks.Iial ei lähe meelest tema sõnad: "Ma olen sündinud vabas Eestis ja ma tahan surra vabas Eestis." Olen sügavalt veendunud, et kui Eestil õnnestuks kunagi saavutada tõeline iseseisvus, siis ainult tänu koostööle juutidega.
Muuseas, Eesti ajakirjanduse andmetel oli nooruke juudisoost meditsiiniõde Jelena Varšavskaja Vene ohvitseride orgia ohver ja kuhu juudid oma kalli rahvuskaaslase matavad, on nende asi, mitte vene šovinistide soomlasest käsilase asi.

eesti ajakirjanduse andmel, mida peaminister isiklikult kinnitas, olid ka kõik Tõnismäele maetud punaväelased marodöörid, joodikud ja kaabakad. Lisaks sellele langes Varšavskaja kõigepealt lahingus, siis jäi tanki alla ja alles siis vägistati. (Vabandan ilkumise eest, aga võtsin lihtsalt kõik kirjutatu kokku). Ei tasu seda ajakirjandust ka alati nii sõna-sõnalt võtta.

Nagu Bäckman tegi karuteene täie aruga eesti juutidele, teeb KN samaväärse vea, hakates seda raamatut jupihaaval tõlkima. Selliste raamatute mõte seisnebki skandaalil ja mõistlikum oleks selle orki mitte lennata. Ilmumise ajal said nimetatud üllitis liigagi suure tähelepanu osaliseks, mis on ainult vesi selliste soperdajate veskile. Eesti on tore koht, kus on suur sõnavabadus, vabalt saavad ilmuda ka Madissoni-Lina juudivaenulikud üllitised. Eesti lugeja on siiski mõõdukas ja ei võta sedasorti kraami ülemäära südamesse. Kui KN toimetus arvab, et see Bäckmani jaburdus kannatab kriitikat, siis on alati võimalus anda teos täiel kujul välja, mitte esitades valitud peatükke, mis tekitavad veel suuremat segadust, seda eriti isikutes, kelle allikakriitiline meel pole kuigi väljaarenenud. Sellisel kujul üllitamine on kuritegelik ja lugeja teadlik eksitamine. Raamat oli provokatsioon, mitte tõsine teadustöö ja minul jäävad küll arusaamatuks Vilmsi-nimelise grupeeringu motiivid seda siin nüüd sõnavabaduse ja igakülgse informatsiooni pähe esitamisel. Midagi uut selles ju pole. Sama juttu võime lugeda Nõukogude Eesti aegsest ajalookirjandusest ja sama on ka praeguse Venemaa ametlik ajalookäsitlus.

hindama niisuguseid Eestis elavaid tõelisi Eesti-sõpru nagu Elhonen Saks. Eestlastel on vaja omada häid kaaslasi; teisiti me nüüdismaailmas vastu ei pea. Meie rahvas on liiga lõhestatud, muudetud omavahel vaenutsevateks või siis tölbilt omaette põrnitsevateks rühmitusteks, kellega on nii oma- kui ka võõramaistel võimuritel hea manipuleerida.

tegelased ohjad enda kätte saavad, on Eesti sõnavabadusel, kuhu mahuvad ka Tiit Madissoni ja Jüri Lina raamatud, kindel kriips peal. Niisama kindel nagu tõmmati eesti kirjasõnale 1940/41 ja mida vankumatult jätkati pärast "taasvabastamist". Glavlit soovib muidugi vaid ühtainsat, ainuõiget ja kasvõi oinasarvaks keeratud ajalugu ja tänapäevakäsitust. Nõukoguliku GLAVLIT-i vaim pole surnud, vaid on valmis kohemaid tegevusse rakenduma palju kordi usinamalt, kui ta võis seda teha pärast "Hruštšovi sula" kuni nõukaaja hääbumiseni.

to Eestlane 2008-12-24 14:30:10

1940. aasta 17. juunil tõmbasid just juudi kultuuriselts " Licht " liikmed Herman Gutkin ja Viktor Feigin sinimustvalge Pika Hermanni tornist maha ja heiskasid sinna Rotschildide punalipu.

No kuulge, ei saa ometi paari inimese järgi otsustada terve rahva üle.
Edgari järgi võttes peaksid kõik eestlased olema kesikud või Antsipi järgi hoopis oravad. Tegelikult ei toeta enamus eestlasi neid kumbagi.

"Washington Post" (7.02.1988) toob aga ära tuntud sionist Vladimir Jabotinsky kirja (2.11.1939) oma kamraadidele, kus soovitab palestiinlasi küüditada samamoodi nagu seda kavatsetakse varsti teha baltlastega.

täna ei hakata küüditamisega enam tüli tegema, notitakse kõik, järjekindlalt, lihtsalt maha. Või kuidas seda nimetada, mida juudid praegu Palestiina aladel teevad?