Väljend "Suure Isamaasõda" tuli kasutusele siis kui rindel hakkasid asjad hapuks kiskuma. Oleks sakslasi ennetatud oleks sõja nimi olnud maailmarevolutsioon või midagi sarnast. Üldiselt vahet pole mis nimesid sõjale antakse, hullem lugu on siis, kui üksiksündmusi üritatakse ajaloost välja kisuda. Vene propaganda kohaselt on II maailmasõda üks osa Suurest Isamaasõjast, kuigi peaks olema vastupidi. Lugedes seda vene jampsi võib aru saada, et sõdisid N.Liit ja Saksamaa, ülejäänud olid niisama kiibitsejad, kes ootasid N.Liidu lüüasaamist. Viimasel ajal hakatakse maha salgama ka lendlease abiprogrammi. Suure Isamaasõja daatumid on 1941-1945, samas N.Liit alustas sõjategevust juba 1939 (nt Poolale "internatsionaalse abi" osutamine, Talvesõda, Mongoolia). Oleks olnud ka Balti riikides 1940 aastal, kui viimased oleks vastu hakanud. Lisaks väärasrusaam, et N.liidu sõjategevus lõppes 1945 mais - vale puha. peale seda jõuti veel hingevaakuvale Jaapanile kallaletungida. Miks see siis Suure Isamaasõja konteksti ei kõlba.

Aga ka Ameerika Hääl vaikis maha Lend-lease abiprogrammid, Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentsid.Vaikiti maha seegi, et USA-Inglise lennuväebaasid asusid Punaarmee tagalas ja pommitati ka Sinimägedes 20.SS-Diviisi positsioone. Jaltas lepiti aga kokku, et pärast võitu Saksamaa üle astub Nõukogude Liit sõtta Jaapani vastu. Jalta konverentsi otsustega läksid Kuriili saared Nõukogude Liidule. Kõike seda püüavad ka Eesti ajalooõpikud maha vaikida.

To trussikule. Kui need lennukid tõesti Nõukogude tagalast Sinimägedes pommitamas käisid, mis sellest siis on, mida nad siis pommitama oleks pidanud, ega mitte Leningradi. Nad olid ju N.Liidu liitlased. Muide 20. Eesti SS-diviis Sinimägedes üksusena ei sõdinud, kompaniid olid operatiivselt allutatud teistele sealolevatele Saksa üksustele. Konverentsidest puudutas Eesti eeskätt Jalta. Kõigist neist on ka minu mäletamist mööda õpikutes põgusalt juttu. Mids sa siis õpikult ootad, räiget sõimu USA aadressil vä. Kes lugeda oskab saab isegi aru, et mäng käis üle Ida-Euroopa, mis leidis rakendust peenrahana. Kas see, et USA ja SBR selliste sobinguteni läksid, teevad N.Liidu rolli kuidagi kaunimaks? Ja üldse miks sa mulle sellest sõnumist suunasid, mina üritasin omast arust Suure Isamaasõja mõistest jahvatada

siit tuleks välja lugeda, et USA-Inglise lennuväe rünnakud Eestis asuvate objektide ja vägede pihta väärivad mahavaikimist ja võib-olla isegi suureks õnneks pidamist?

Inglased ja kanadalased osalesid ka Tallinna nn. märtsipommitamises.

Vot sellest kõigist just ajalooõpikutes ei räägitagi!

Ma ei saa ikkagi aru, miks te selle asja minule suunate, ma ei ole ei haridusideoloog ega õpikukoostaja. Kuid üritan siiski vastata. Loodan, et need kes üritavad väita, et liitalste lennuväe rünnakud omasid maailmaajaloolist kaalu, on ikka elus õpikut käes hoidnud ja kujutavad mida see peaks sisaldama. Kas geograafiaõpik eeldab, et kõik Eesti jõed tuleb pähe õppida? Kas bioloogia õpik eeldab, et kõik Eestis elavad näriliste liigid peavad peas olema? Sama ajalooga, eestalsi osales näiteks Hispaania kodusõjas, kas me peame selle sündmuse kuidagi Eesti ajaloole vägisi külge pookima? Miks mitte, kuid kas see üsna tähtsustetu detail peaks kajastuma ka ajalooõpiks, kas pole siiski tegemist rohkem akadeemilise probleemiga. Selliste pisiseikade sissetoppimise nõudjatele võiks öelda, et lapse või gümnasisti pea ei tohiks olla prügikast ja on ka muid aineid kui ajalugu ja kogu XX sajandi ajalugu ei koosnenud "Suurest Isamaasõjast". Ei ole põhjust õppuri peakolus liigset segadust tekitada, võib veel järelduse teha, et Eesti Vabariik oli II maailmasõjas sõjaolukorras USA ja Inglismaaga. Selgitamine miks osalesid Tallinna jm pommitamisel võtab liiga palju niigi kokkusurutud õpikuruumi ära. Kui õpetaja peab vajalikuks seda seika lisamaterjalina kasutada lasku käia, kuid laiemas plaanis tähtsusetute lisafaktide lisamine teeb asjale ainult kahju ja võib tekitada valesid järeldusi.

Nõudkem meie tänaastelt liitlastelt, Jalta kokkulepete tegijailt vabandamist kokkulepete sellise tulemuse eest. Baltikumi ja Ida-Euroopa taoline saatus lepiti ju ühiselt kokku. Ärme takerdu siin üksikasjadesse nagu Tsehhoslovakkia, hiljem DDR teke jne.

To Serviti: Väga arukas, nõuame aga nõuame. Nõuame vabandust ka Helsingi kokkulepetele allakirjutanutelt, mis kinnistas Euroopa piirid veelkord üle ja ei jätnud vähegi kahtlust, mis riigi osa de facto on "Pribaltikum". Nõuame "700-aastase orjaaja" eest vabandust Saksamaalt, Taanilt, Poolalt, Rootsilt (Venemaalt pole vist mõtet nõuda). Ja loomulikult nõuame ka kompensatsiooni, et nad igavesti kõik mäletaksid, kuidas meile liiga tehti. Sa Serviti ära väga palju unista. Lepiks esialgu sellega, et vähemalt nemad nõukogude okupatsiooni tunnistavad.

Aga ikkagi, miks minnakse alandlikult mööda selle selgitamiselt, et Tallinna pommitamisel osalesid lääneriikide lennukid? Ah et see võtab ära niigi kokkusurutud õpikuruumi? Ei ole asi selles, vaid pugejalikkuses. Vene koolide õpetajad peaksid tingimata seda oma õpilastele selgitama, kuidas Inglise lennuvägi Tallinna vabastamiseks eeltööd käis tegemas.

mis see inglaste osalemine või mitteosalemine siin nüüd nii tähtis on. Selles samas lehes on sellest juba juttu olnud ja lisangi siia ühe selgitava kommilõigu aastast 2002 " Ei tea miks see Tallinna pommitamine nii kummitab? Voin lisada, et tollal USA, UK, N Vene olid liitlased ja pommitasid koos kus vaja. Eestit tollal ei eksiteerinud, oli okupeeritud ala. Inglise sojaajaloo kirjanduses nad mainivad uhkusega kuidas nad said Punavae lennuvage aidata uhise vaenlase vastu. Tallinna jt linnade puhul nad juhtisid navigaatoritena ja markijatena (marker) "juolupuud" eesti keeles. Parnu sadamas nad pommitasid natside laevu. Pogenikud Saksamaale......".

miks inglaste osalemine Eestis olevate objektide pommitamisel ja siinse tsiviilelanikkonna hävitamisel nüüd äkki nii vähetähtsaks osutub. Kui samal ajal Pronkssõdur oli vaid okupatsioonisümbol ja skulptuurne osa temast küüditati kalmistule ning arhitektuurne osa purustati >(lõhuti maha) ning seda niiii tähtsaks peetakse. Kas siin pole jälle meie supersilmakirjalikkusega stiilis "andke vitstele suud, te mõisaorjad!"?

Neid kokkuleppeid oli palju rohkem. Asi algas juba 1939. aastal 15. novembril Kolmikpaktiga Nõukogude Liidu, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Järgnesid Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsused, mida kinnitati Helsingis 1975 aastal ja mille allkirjastas ka Eesti tagantjärele 1991. aastal, mis oli iseseisvumise eeltingimus.