Järgmine küsimus: missugused oleksid meie põllumajandussaaduste hinnad sellisel juhul kui piirid oleksid kinni, väljast midagi sisse ei veetaks, ning turu ja seega ka hindade määramise monopol oleks sajaprotsendiliselt eesti tootjate käes?

Selleks, et põllumajanduslik väiketootmine end tänapäeval ära tasuks, ongi ka Euroopas laialt levinud ühistuline tegevus. Loomulikult üksik keskmiktalupidaja ei suuda üksinda endale soetada ja majandada tasemel põllumajandustehnikat. Aga suurim võit, mida ühistulise tegevusega maal saavutatakse keskmiktalupidamise toetuseks, on ELU JÄTKUSUUTLIKKUS MAAL.

80-ndate lõpus 90-ndate alguses oli põllumajanduslik suurtootmine Eestis oma tipus. Mida me aga sellest ajast teame. Teame pidevat toiduainetepuudust, talonge, läikivaid poelette. Milleks selline tootmismudel mis oma toodanguga meid endid varustada ei suuda.

Raha monstrumtootmise ülalpidamiseks tuli Venest ja toodang läks sinna tagasi. Targad mehed ütlevad, et selline majandusskeem on omane koloniaalmaadele... Ja kui ühel hetkel raha enam ei tulnud, siis pole ju mingit küsimust mis tootmisest saab - see lõpeb ära!

Selliselt kunstlikult ülevalpeetud tootmine ei soodusta ka mingisuguse efektiivsuse või innovaatilisuse või konkurentsivõime arengut. Igasugused mehhaniseerimised, tööviljakuse tõstmised jms. käis loosungite tasemel ja kampaaniate korras, mitte sisemisest ja tunnetatud paratamatusest/vajadusest. Pealegi oli kogu tootmisprotsessi enda ja seeläbi ka toodangu kvaliteet kohutav. Keskkonnavaenulikkusest ja ebaefektiivsusest rääkimata.

Inimene on laisk. Motivaatorite puudumisel, vegeteeritakse just sel tasemel mis äraelamist võimaldab. Nõukaaegne põllumajandusmudel Eestis oli just selline mugavat äraelamist võimaldav. Muidugi oli ka erandeid - Estonia näiteks - kus ka efektiivsemalt suudeti tegutseda ja mis piirkonnad ka täna põllumajanduse esirinnas. Kuid need on erandid mis kinnitavad reeglit.

2015-03-31 08:58:44

Põllumajanduslike väiketootjate ühistulist majandamist toetan kahe käega! Aga see on koht, kus peama sügavalt iseendile otsa vaatama ja ise tegutsema, mitte käsi pikalt riigi poole "eiteamida" nõudma ja ootama.

Paraku näevad paljud nendes ühistutes kolhooside analoogi ning nendesse suhtutakse tõrjuvalt. Võib olla aitaks see kui keegi leiutaks sõna "ühistu" asemele mõne uue sõna sest paljude jaoks on mõisted "ühistu", "ühismajand", ja "kolhoos" kõik üks ja seesama. Psühholoogiline tõrge....

Muidugi mis on EL-i puhul meie põllumeeste suhtes probleem on EL-i siseselt ebavõrdselt jaotatavad põllumajandustoetused. Need annavad paraku ebavõrdse konkurentsieelise rohkem toetatavatele. Ja nagu me teame, pole Eesti põllumeeste toetus nii suur kui EL-i nn. vanade riikide oma... Ja ka need EL põllumajandustoetused - nagu ma olen aru saanud - on orienteeritud ka pigem suurtootmisele.

Paraku olen ma selles EL-i toetuste asjas suht rumal ega tea asjade tagamaid, aga selline ettekujutus on mulle asjast jäänud.

Ning ühistegevuse vastu on töötamas ka meie rahvuslik iseärasus - äärmuslik individualism.

kiini esimese küsimuse kohta arvan, et kümme-viisteist hektarit on ikka siiski väiketootmine - küllap paremini suudab end ära majandada ja maaelu säilitada ikka keskmiktalupidamine. Järgmise küsimuse kohta niipalju, et piire ei pea kinni panema, küll aga eksis selle koha pealt Laar sellega, et ta tõi Euroopast Eestisse kõlvatu konkurentsi - doteeritud tollivaba odavtoit täitis meie riigi, samas oma põllumees jäeti ilma igasuguse toetuseta. Kaubavahetus teiste riikidega peab jätkuma, kuid need toiduained, mis meil koduski hästi kasvavad - vili, kartul, aedviljad, juurviljad - neid peaksime peamiselt kodumaal ise kasvatama ja oma turu säilitama.

kiin 2015-03-31 09:14:40

Ma ei arva, et see tõrge tekib sõna ühistu pinnnalt. Siin on ikka rohkem meie endi individualism, inimeste omavaheline usaldamatus, võimetus teistega normaalselt suhelda ja mingid muud sellised faktorid mängus.

Faktorid mida nagu iseenestele teadvustada ja tunnistada ei soovita.

2015-03-31 09:19:45

90-ndate esimesel poolel oli Eesti riigil puudus kõigest. Kust oleks pidanud tulema need erisummad/vahendid millega just põllumehi oleks toetatud? Kelle arvelt?

Võib olla eksin aga mulle tundub et meile on jäänud nendest vanale Euroopale makstavatest põllumajandustoetustes väär mulje. Vahel paistab et neid ei maksta mitte selleks et tootmist edendada vaid hoopis vastupidi - et seda pärssida sest turg on põllumajandussaadusi täis pilgeni niigi ning panna pole neid kuhugi. Nii et parem võtke riigilt see raha et saaksite ka vähendatava tootmise tingimustes ära elada ning peamine - et te kuradid mässama ei hakkaks ja valimiste ajal ikkagi meelde tuletaksite, kes teile neid toetusi jagab. Selle tsirkuse peale läheb EL aastaeelarvest kõva kolmandik....

kiin 2015-03-31 09:27:51

Eks see urbaniseerumise - kui paratamatu protsessi - vastu võitlemine on ja selline tuuleveskitega sõdimine.

Röögatult kallis kah veel!

ja selle EL-i põllumajandustoetuse näide on väga hea illustreerimaks kui "perverssete" olukordadeni viib mõne majandusharu doteerimine ja vägisi püstihaoidmine...

Ei ole see rahva minek linnadesse meil nii katastroofiline miskit, kui kõneldakse. Mõned arvandmed aastast 2012: tegu siis linnaelanike protsendiga elanikkonnast - Eestis 69 ning see on siis täpselt samapalju kui Ungaris ja Soomeski; Belgias 99; Taanis 72; Norras 80; Prantsusmaal 78; Saksamaal 73 jne. Ning mis kõige huvitavam - isegi sellises põllumajanduhiiglases nagu Argentiinas on linnaelanike protsent 91! Pole nagu kuulda olnud et sakslased või prantslased oleksid ahastuses oma maapiirkondade tühjaks jooksmise pärast.

Kiin tõesti see asi lagastati nii ära kui ültse võimalik oli.Huvitav oli üks linnaelektrik sai kolhoosi oskust karjalaudast lehma.Kes oli kõrgemal kohal,sai parema "pala".Vaat se oli huvitav, sotsialismist-kapitalismi üleminek.

et venemaale toodang ei läinud lihtsalt tagasi,vaid see müüdi sinna.Igal sovhoosil oli anda oma jagu ja selle eest saadi raha.Samuti oli lihaga.Iga aasta lõpul võeti tulud-kulud kokku ja kasum jagati töölistele ära.Letid olid tühjemad ehk sellepärast,et igal talul oli oma toit,ja see polnud nii täis kui praegu on rämpstoiduga.Talongid kehtestati üksaeg sellepärast,et takistada rahakamate poolt ülesostmist ja et kõik saaks,ka tavainimesed.Üks rikkam võis terve poe kokku osta ,mitte sellepärast et midagi nii vähe oli.Talonge kasutati üleostmiste tasakaalustamiseks.Praegu räägitakse sellest kõigest nagu muinaslugu.NII VÄÄNDUB AJALUGU.

seekord n.75-ga täiesti nõus. Nii see toimuski!

Aga panna iga traktori juurde Laari püssiga valvama, et seda ei juhtuks, oleks vist natuke palju soovida. Eestil oli vist tol murrangulisel ajal ka kõige muu eest vaja muret tunda - seega jäeti see asi usalduslikult kolhoosi inimeste endi lahendada. Aga näe, mis juhtus!

to kalluta aga.Ei olnud vaja püssimeest kuhugi panna.Seadus oli olemas ,et asjad töötaks kellegi kasuks,ja MIDA SAID SELLE TAKISTAMISEKS TEHA KOLHOOSNIKUD ISE.Kellele oli kaevata,või kuidas KEELATA,või kus oli seadus mis oleks nende lihtsate inimeste jaoks sõnastatud.Nad olid tühi koht.Loomadki viidi vaikselt,lautade täied lihtsalt kadusid.

Tean 2015-03-31 11:39:06

Talongide kehtestamise põhjuseks polnud mitte see, et "rikkad" kõik üles ostavad vaid see, et kaupa lihtsalt polnud piisavas koguses ning inimestel puudus lisaks veel tuleviku suhtes igasugune kindlusetunne!

Kas praegused rikkad ostavad kõik tangud ja tatra ja viina ning seebi ära? Ei osta. Milles siis probleem ikkagi oli? Kas selles, et kaupa polnud piisavalt või selles, et rikkad oleksid kõik ära ostnud? Või olid inimesed lihtsalt nii pööraselt rikkad, et selle juures tekib soov soola ja tikke kokku ostma hakata? Näiteks Sõõrumaa on ka praegu Eesti mõistes ikka vägagi rikas. Ei tea kas ostab ka tangu ja soola kokku?

Ja ma ei saa aru mis taludest sa kolhoosi kontekstis räägid? Olid küll nn. individuaalmajapidamised - kuid inimesed harisid seal põldu ennekõike häda sunnil (mis kasvas hiljem ka hobiks ja harjumuseks). Arusaamatuks jääb, kuidas oma põllulapil kasvatatu poeletid tühjaks tegi - nagu sa väidad?

Võiks ka oma kommentaari lõpus pateetiliselt ohata: NII VÄÄNDUB AJALUGU.

See on ajalugu,tõene,mida räägivad inimesed kes selle kõige sees elanud.Ja see ajalugu (kunagi saab sellest tõeline ajalugu,kus räägitakse asju nagu nad olid)kestab aastast 1990 tänase päevani.Pole ühtegi seadust kus kaitstakse lihtinimest.