http://www.postimees.ee/1287394/metsavenna-meenutus-kuulid-lendasid-korvaltaludeni

«Kui meid, 1925. aastakäigu mehi Saksa sõjaväkke mobiliseeriti, Kloogale õppelaagrisse viidi, ei istunud see meile kuidagi ja põgenesime organiseeritult valvurite ja tunnimeeste vahelt tulema. See oli toona üks väga ohtlik mäng, aga kui nii oli ette võetud, siis ... Kui koju jõudsime, olime mõne kuu metsavennaks, peidus. Aga kui Viljandis moodustati Eesti tagavararügement, siis piisas ainult sellest, et ettevõtmises oli «Eesti» sõna ees ja ühinesime mitme siitkandi poisiga,» meenutas ta.

Eestlastest koosnenud 300. Eriotstarbelise Diviisi võitlejad täiendasid oluliselt Eesti Laskurkorpuse ridu 1944. aasta lõpus.
Samas jällegi paljud selle diviisi võitlejad langesid Avinurme ja Porkuni lahingutes. Eestist väljaviidud väeosad ja diviisi staap hävisid lahingutes Kuramaal, Tukumsi ja Liivi lahe vahelisel alal 1945. aasta veebruaris - märtsis.

Mina kui pärit Avinurmest võin öelda 300 Eriotstarbeline Diviis koosnes Piirikaitse rügementidest kes olid väljaõpetamata noored mobiliseeritud poisid . Avinurmes mingeid eriti suuri kaotusi ei olnud sest poisid läksid laiali metsatesse ja sealt kodu. Avinurmes eesti Korpus vange ei võtnud vaid kõik noored poisid kes käed tõstsid lasti samas maha -eriti aga paistis meie "vabastajad" Eesti Korpusest silma "lihuniku tööga" Avinurme kirikus kus peksti surnuks kõik kirikus lebavad haavatud noored poisid piirivalve rügemendist . Porkunis meie "kangelaslik "Eesti Korpus tassis kõik haavatud eesti sõdurid piirivalve rügemendist teele ja sõitsid neist tankidega üle . Seda nägi pealt kohalik rahvas kuid sellest ei taheta rääkida . Tankidega sõideti üle haavatute hobuvoori meie Eesti Korpuse poolt ka Avinurme -Tudulinna teel . Igavene "kiitus" tublidele Eesti Korpuse meestele .Seda verist häbipleki ei pese miski nende nimelt . Nüüd algab kisa ja sõim minu aadressil ,et julgesin tõtt kirjutada .

Ründeväeosad vange ei võta, see on üldteada asi.

Antts, kus sa Avinurrmes elasid ? rautte, tammi, kiriku võj mejjerejlähädal ?
minu vanavanaisa ehitas seda kirikut .

Minu vanemate kodu asus Avinurmest 4 km. Tudulinna suunas -Avi jõe kaldal . Kirik kui põllukividest kapitaalne ehitus elas sõja üle ainult torn lasti tankikahuritega puruks . Ja vastaks "asjatundjale" ,et ründeväeosad vange ei võta . ??? Siis ka 1941 aastal kui kümned tuhanded vene sõdurid sõja algul käed üles tõstsid oleks pidanud ründavad saksa väed kõik viimseni mahalaskma !? Tähendab meie ründav Eesti Korpus õigusega tappis kõik kes soovisid vangi anda !? Vangide põhjuseta tapmine on rahvusvaheline kuritegu siin mingit õigustust pole . Eriti haavatute tapmine kuidas seda õigustad ?

Seda, mis juhtus Avinurmes, ei saa ega tohi laiendada kogu Eesti Korpusele. Juhtunus süüdlased on ammu teada ning hukkamõistu pälvinud.
Vastasel juhul tuleks kõik nurjatused, mis saksa mundrit kandjad Eestis toime panid, arvata Eesti Leegioni kraesse. Ning mitte unustada ka Tallinna purukspommitamises osalenud Briti lendureid (kas instruktoritena või pommiloopijatena) kunagi Jüri Liim tõestas dokumentidele tuginedes interneti kaudu, et nende osalus 9. märtsi pommitamises leidis tõepoolest aset, neid tulistati alla ja võeti ka vangi. Isegi Jaani kiriku kõrvale puu otsa oli üks "külalisesineja" oma langevarjuga maandunud, ning kurva lõpu leidnud.

sellge, siis elasid Aava Aavoga öhes kandis . tema elas kohe jõe ääräs pärast vana vesskit . säältt edasi t'eeristisuunas tegi tee tollal vel käänaku kus kunagi oli koolimaja .

Enn Ojale- Avo Haava ma tunnen,see "vana vesiveski" oli Uuetalu veski. Mina elasin sealt 0,5 -1km edasi Tudulinna suunas.

järälikult Olttidelähädal. ka Ajve ja Lii elasid s'äälgandis, visst üle tee . ükks piiga oli veel (üsna t'eeristis) aga sellenime olen unustand .

visst oli Enndla aga pole kinndel .

Päris Tudulinna-Lohusuu teeristi lahedal oli Aruvälja talu (enam pole isegi korstent püsti) ja seal elasid mitu piigat kahju ,et olen nimed unustanud võimalik ,et üks oli Endla . Mina elasin Kaunissaare talus .

ja mina 100m rautte sillast Pärnikub'oole kohe teesst vasakul 1. maja . 1992 suvel põles maja maha .
Aavo oli mu klassivennd . Valtter (visst Õunapu) oli pingin'aaber, tema oli vist samuti Maettsmagandist .

Enn Ojale-- Kas käisid Pärniku algkoolis või Avinurme 7 klassilises koolis . Mina õppisin algul Vadi koolis siis Avinurmes .

14.11.1933.a' Postimehes tuuakse eesskujulike taludeseas esile ka Mattsma külast Karl Jalaka Kaunissaare talu . nüüd vist elavad selles K'ullamid ?
minul nende Jalakate ja K'ullamitega kokkubuudet polld sest osa oli minust vanemad, osa nooremad .

Pärniku akkas lõpetama, mina käjsin Avinurrmes . minuajal lõpetasid õdevennda 'Aasmad, Rannula Juhan . Kari Neeme, Rebase Rejjn, Toominga Jaa.n, Karu August, Allaste Anto ja Mare jt lõpetasid pisut varem .

Vadilt olid pärit mu emab'oolsed sugulased - Paljakud (Joosep jt) .
seda koolimaja tean ässti . ka seda mälätan kuj 50.'ndatel ehitatti sääl uutt sillda . isa vänttas sageli muga (mina isstusin taga kastis) Lohusu ja Avinurrmevahet .

Mattsma - Maettsma

aassta iljem:
Tuli Avinurmes. Avinurme Maetsma külas süttis põlema Karl Jalakasele kuuluv sae- ja jahuveski ühes linatööstuse ja elumajaga. Tuli sai alguse elumaja köögist, kus küdevale pliidile olid asetatud kuivama linavihud. Suurem osa elumaja vallasvarast hävines tules ühes hoonega, vabrik aga suudeti päästa. Tuld läks kustutama Tudulinna Pikati küla elanik Ida Pikov, visates enese pikali põlevatele kubudele. Pikov sai raskeid tulehaavu näkku ning tal põlesid ära juuksed. [Sõnum] // Postimees, 22.09.1934, nr. 259, lk. 3. Kop. täiel.

kujdas omalajal käjjs elu Ulvil:

Hoogne seltsitegevus Ulvil. Avinurme-Ulvil on viimaseil aastail seltskondlik elu õige intensiivseks muutunud. Juba pikemat aega töötavad Ulvil energiliselt Raamatukogu Selts, Piimaühing, Vabatahtlik Tuletõrje, Perenaiste Selts, Kaitseliidu Rühm ja Naiskodukaitse jaoskond, millistele möödunud pühapäeval [26.V] asutati juurde veel Põllumeeste Selts ja Isamaaliidu osakond. Organisatsioonid püstitasid vaatamata majanduslikele kitsikusile Ulvile ühiselt eeskujuliku rahvamaja. [Sõnum] // Postimees, 30.05.1935, nr.

aga täna ? kõjkk välljasurrd .

nii ühinetti ja moodustatti külabankku:

Avinurme Ühispanga 10. aastapäeva pühitseti 12.jaan. s. a. aktusega Avinurme tuletõrje saalis. Avakõne pidas õpet. O. Kask, kuna peokõnega esines Ühistegelise Liidu esnindaja. Ülevaate panga tegevusest andsid esimees K. Jalak ja end. juhataja J. Rosenthal, kelle poolt ette kantud aruannetest selgus Avinurme Ühispanga täiesti rahuldav ja edukas tegevus. Kümne aasta jooksul on liikmete arv tõusnud 61-lt - 167 peale, omakapital 1103 krooni pealt 6000 kr. osakapitali ja 1535 kr. tagavarakapitali peale, hoiusummad 6102 kr. pealt 20.000 kr. peale. ... [Sõnum] // Postimees, 15.01.1936, nr. 13