![]() Elektri kallinemine: lollidelt tulebki raha ära võtta!
ma
2012-11-07 11:51:04
väidan siin, et võrgutasude eest korjatav raha on avalik vargus, mida loogikaga põhjendada ei anna. Liitumistasuga on võrgutasu juba üks kord kinni makstud. Elektri ülekandmise eest maksab EE võrgutasu Eleringile ja see on arvestatud elektrihinna sisse. Seega varastatakse meilt võrgutasu topelt, alaliselt ja jõhkrates hindades. Kas keegi asjatundja ometi neid varganägusid taltsutada ei suuda?
muigaja
2012-11-07 15:16:00
Lgp. Harry Raudvere. Paistab, et te olete diletant nendes küsimustes. Varem, kui te saite Eesti Energialt vaid ühe arve, siis teil küsimusi ei olnud, sest elektrit te ju tarbisite ja hind oli teada. Nüüd on see elektri hind lahutatud komponentideks ja eraldi välja arvestatud komponentide hinnad. Seejuures võrguteenus sõltub proportsionaalselt tarbitud elektrienergiast. Suurem elektritarbimine nõuab suuremaid seadmeid ja suuremat kulu nende korrashoiuks. Seega pole sugugi ükskõik kas sa tarbid voolu 10 A või 50 A. Kõik elektri ülekandega seoses olev on Konkurentsiameti poolt kinnitatud ja põhjendatud.
JÄRELDUS
2012-11-08 09:18:46
Konkurentsiamet vaatab seda EE finants mõrva rahulikult pealt. Järelikult on ameti juht kaasosaline korrupsioonis, kes tuleks vastutusele võtta
2012-11-08 22:04:47
Muigaja- tead et Venemaal ka räigelt tõusid ja tõusevad maksed energia eest- Laar , Ansip Euroopa Liit, USA süüdi ? Vali sealt meelepärane variant ja jutusta meile kuidas ikka NÕUKA AJAL OLI TORE ELADA JNE JNE........
valetaja
2012-11-09 13:39:55
No ei usu et venes tõusevad.
Mis nõukaaega puutub,siis 3 toalise korteri komm.kulud olid 14 rubla.Elekter sinna 1,50 rubla.Kõige väiksem palk 80.-rubla.Hea tööline sai 250.-rubla ja pidigi saama,sest istus päev otsa lindi taga mürgihaisu sees.Väike pension 40.-rubla(tõsi,rahvapension oli väike 20.-rubla) pudel piima 7.-kop või oli 14.-kop kilo leiba 7.-kop asunik st.250 gr viina 70.-kop vahukoor 200 gr 70.-kop keefir pool liitrit 15.-kop jäätised 7-15 kop.3-5 liitrit aprikoosimahla (mitte nektarit ikka ehtsat mahla,mitte kontsentr.tehtut) 70.-kop purk kondenspiima kakaoga ka 70.-kop
julius
2012-11-09 23:43:58
Bensiiniliiter maksis ka 7 kopikat, Pudel õlut 21 kopikat. koolivihik 2 kopikat Hea tööline sai ka rohkem kui 250 rubla kuus. Kui palju bensiini sai selle palga eest osta. minu mäletamist mööda oli siis minimum palk 90 rubla. . Selle eest oleks saanud osta 1285 ltr bensiini. Praeguse minimum palga eest saab vaevu 300 ltr bensiini.
Või võtame tudengite elu. Maksin TPI ühikaselamise eest 2 rubla kuus. Stipp oli 35 rubla, kõrgendatud stipp 45 rubla. Kõrgendatud stipi saaja sai tollal ilma vanematelt raha küsimata kenasti hakkama ja isegi mõne korra restos käia.
ekselektrik
2012-11-10 13:17:53
Raudvere võib ju ettevõtja olla aga seekord võtab sõna teemal milles ta ei orienteeru. selles osas on küll õigus, et Elektrilevi taristu on suures osas ka tarbijate poolt kinni makstud või okupatsiooniajast tasuta saadud. Näiteks minu korteri toiteahel: arvesti, peaautomaat ja programmkell on minu ostetud, majja tulev kaabel ja alajaam + keskpingeliin 110kV alajaamani on ehitatud majandi rahadega ja peaks nagu endistele töölistele kuuluma. Vahetrafo, millega saadakse 10kV on samuti hoopis ühe teise objekti ehitusrahadega rajatud. Narvast siiakanti tulev liin on samuti kaugel nõukaajal ehitatud. Seega taristu poolelt peaks ehk hoopis ise EElt raha saama? Jah, saan aru, taristu vajab hooldamist ja moderniseerimist (minu toiteahelas seda teostatud pole) ja see vajab raha. Küsimus on rohkem selles, et kuipalju , minu arust ebaõiglaselt palju.
Nüüd võrgutasu sõltuvus elektritarbimisest. Eks siin on leitud mingi vahepealne lahendus. Kahtlen, et ettevõtja oleks nõus lahendusega kus peakaitsemaks oleks ainuke võrgutasu. Ehk mõni kord aastas on vaja kasutada suure võimsusega elektriseadet ja terve aasta maksta selle kasutamise võimaluse eest..... Mina küll seda ei soovi, seda enam, et tegelikult peakaitsmete koguamprid ületavad mitmekordselt alajaamde võimalused. Praegusel juhul tuleb maksta osaliselt siis oma suureamprilise peakaitsme eest kuid suurem rõhk on pandud ikka tarbimisele (tarbimismaks). Mis ütleks talunik, kui oleks ainult ampertasu ja ta peaks oma kuivati eest aasta läbi maksma suurt ampertasu, kuigi reaalselt on kuivati töös kuu-poolteist? Elektriküttega eramud, kus maxvõimsust ehk aastas vaja nädal-paar, üle poole aasta vajatakse aga tühist osa lepingulisest võimsusest.
jipi
2012-11-10 14:22:07
Mikspärast ma pean arvutama ja otsima ja riskima ja börsil mängima külm higi otsa eees ja viimsed sendid krampis rusikas.Mikspärast ei või ükski,mitte ükski asi siin maal Normaalne olla?Inimesed kaasaaarvatud?!
ekselektrik
2012-11-10 16:14:56
Miks peaks elu siin "vabas" Eesti riigis kerge olema?
Miks pean ma ostma minu maavara eest toodetut elektrit mingilt Läti firmalt? Kuigi, energiaturu vabahindadest saan ma aru, nüüd ei pea EE siseturul müüma mitte tootmiskulusid katva hinnaga vaid saab müüa börsihinnaga ja riigil tuluallikas millega eelarveauke lappida.
Harry Raudvere
2012-11-11 10:36:38
Lugesin kommentaare ja ei saa ütlemata jätta, et paljud püüavad näha ja kirjeldada detaili, millega on kokku puutunud aga vaadake tervikpilti. Võrgutasu suurusel ei ole loogilist seost tarbitud elektrihulgast. Ja sellel ei ole ka OTSEST seost peakaitse võimsusega. Taluniku viljakuivati käivitamisega EI KAASNE Eesti Energial TÄIENDAVAID võrgukulusid, olenemata sellest, et voolutarbimise hulk sellel perioodil oluliselt suureneb. Jutt käib täiendavatest kuludest. Miks me PEAME üldse maksma suurema peakaitsme eest pidevat tasu, kui me oleme selle juba nii kui nii liitumistasuga kuhjaga kinni maksnud? Võrgutasu, mis läheb võrkude hooldamiseks on oma olemuselt loomulik ja arusaadav aga mitte sõltuv kuu jooksvast elektritarbimisest. Sama lugu on nn elektripakettidega. Kui ma saan interneti ühenduse puhul kontrollida, et minu teenus pärineb kindlalt operaatorilt, siis elektri puhul on tegu ikka sellesamuse potentsiaalide vahega ja näiteks valides rohelise paketi, ei saa ma kunagi teada, et ma ostan just seda aga mitte põlevkivielektrit. Kuigi hind on oluliselt erinev.
Ja millal on sellel teemal üldse küsitud ettevõtja nõusolekut?? On olemas Partsi ja Eest Energia seisukoht ja ülejäänud - valed ning diletantlikud seisukohad. Tüüpiline orjarahva arusaamine asjadest.
2012-11-11 15:35:33
Vaesed kesikud, tuletavad lausa oma kunagisi rahasid meelde (rublasi ja kopkasi). Nukks-nuuks, no küll meil oli ikka tore elu siis !!
Aga miks siis raisk Edgar selle kõik ära lõhkus ?? Vaagija näiteks väidab, et vabaduse tõi meile Edgar ise- nüüd tuleb välja et see raibe rikkus sellega hoopis teie elud, elade sitasti, näed virisete ja kirute päevast päeva nagu eided !
Eelmisele
2012-11-11 16:26:07
Su jutt on nii loll ja segane ,et sellest saab aru ainult sinu vaimuhaige pesakond oma patoloogilises vihahoos Edgari vastu. Ajuloputus punase Ansipi poolt on andnud hiilgava tulemuse järjekordse tola oma usku pööramisel.
Teadmiseks - jutt oli elektrist mitte Edagarist - ühine oli ainult e täht. Aga loota ansipi jüngrilt asjadest arusaamist on sulaselge lihtsameelsus.
eelmisele
2012-11-11 16:34:08
see on yore et sinu aju pole pestud. Millal sa viimate oled julgenud kritiseerida kesikuid, Edgarit ? EI TULE MEELDE AJUPESTUD KESIK ??
ekselektrik
2012-11-11 17:39:38
to 10:36
Jah, taristu on enamus juhtudel EE käes tasuta saaduna aga eks hooldamine (isegi näiliselt olematu) maksab ka midagi ja näiteks kuivati juures 75% aastast tühjalt töötav alajaam tarbib ka elektrit. Olen enam kui kindel, et kusagil pärapõrgus olev talu/suvila ei maksa ka praegu vähese tarbimisega toiteliini hoolduskulusid kinni. Kunagi taheti vägisi üle minna ainult ampertasule ja väga paljud tarbimispunktid suleti, sest elektrit oleks haruharva vaja. Õnneks enne kui otsus rakendus, pani valitus(??) käe ette ja tehti mitu erinevat lahendust. Tegelikult arvuta kuidas sa arvutad, kellegile jääb ikka ebaõiglaseks. Olulisem on siiski see, kas tõesti elektri kohaletoimetamine peab maksma rohkem kui elekter ise? Jah, taristu hooldus ja kaasajatamine + loomulik elektrikadu ja vargused koos elektririketest põhjustatud kadudega tuleb kusagilt (tarbijailt) rahaliselt katta aga kas tõesti on meite võrgufirma nii ebaökonoomne???? Samas, ega endal puuduvad võrdlusandmed teiste riikidega, palju maksavad lätlased-leedukad, kuidas soomlaste juures võrgutasusid arvutatakse???
ekselektrik
2012-11-11 17:52:12
Pole küll kuskilt otast kesik aga maailmavaatelt (tegelikult invapenskari rahakoti) järgi suhteliselt sarnaste arusaamadega. Paljudes riikides pidavat vaestele elektrit odavamalt müüdama. Meil aga ütles miski majandusministeeriumi tegelane selgesõnaliselt, et selleks on toimetulekutoetus. Jah, milleks muuta elektrimüügi süsteemi keerulisemaks, seda enam, et erinevad müüjad (muidugi ehk saaks abivajajad soodustust EE-st), igati mõistlik oleks tõesti abi andmine toimiva ja ÕIGLASE toimetulekutoetuse kaudu. Kahjuks arvestades veel sellega, et toimetulekutoetuse alla ei kuulu väga paljud kuluartiklid (penskritel/invaliididel ravimid, transport- ja sidekulud) siis praegune toetus on "elamiseks vähe, suremiseks palju". Eks selline virelemine erilist patriotismi või liberaalset maailmavaadet ei tekita küll.
muigaja
2012-11-12 10:11:33
Ma näen, et paljud võtavad sõna, kuid ei tea tegelikku olukorda. Näiteks alajaamas tafod nõuavad igakuust kontrolli ja järelevalvet. Aeg-ajalt tuleb vahetada trafoõli ja teha kontrollmõõtmisi mis on küllaltki kulukad. Ka kõrgepingeliinide korrashoid on kulukas. Kuid see elekter, milliseid pakette te hakkate valima, toodetakse alektrijaamades ja see on eraldi teema. Ampritasud ja võimsustasud on koormaks liini läbilaskvusele. Liini valdeaja peab hoidma oma liini korras ja vastava ristlõikega, et keegi saaks võimsust tarbida kasvõi mõne tunni. Aga kui ta ei tarbi rohkem, siis liin on alakoormatud, aga uusi kliente ei saa võtta, sest keegi on võimsuse kinni pannud.See on väike selgitus. Aga mis puutub sellesse, et mõned liinid on ammu ehitatud, siis on nad juba amortiseerunud ja nad vahetatakse välja.
vaagija
2012-11-12 15:42:27
Aga kuidas jääb selle teadmisega, et üldtunnustatud reeglite järgi maailmas tehakse oma rahvale hinnaalandusi ja soodustusi - näiteks Narva taga on oma elanikkonnale bensiin odavam, kui on seesama bensiin tooduna Narva. Samuti kusagil vilksatas teade, et ilmselt Norra odav hüdroelekter Eestini ei jõua. Miks peakski jõudma, kui Norra pakub oma rahvale elektrit odavamalt. Mäletan, kui Põhja-Norras käisime Lapimaa suurima hüdroelektrijaama maaaluses masinasaalis, siis giid jutustas, et laplased olevat väga suurt protesti avaldanud selle jaama ehitamisele. Lõpuks suutnud riik leida kompromissi kohalikega ja andnud kohalikele elektri tasuta, üle riigi aga tunduvalt odavamalt turuhindadest. Meie põlevkivi on samuti kogu rahva vara, aga miks peab eestlane maksma põlevkivielektri eest samade turuhindadega, mis selle eest saadakse välismaalt? Röövkapitalism ja diskrimineerimine Eesti moodi.
muigaja
2012-11-12 16:22:57
vaagija. Olen ammu sedasama rääkinud, et põlevkivi on meie rahvuslik rikkus, mis peaks kuuluma rahvale aga mitte Sandor Liivesele, kes hiigelpalka saab meie ühise rikkuse eest. Kui meie elanikud protesteeriksid ka nagu laplased. Kuid seal kuulatakse ju rahvast, meil aga sõidab reformierakond rahvast teerulliga üle. Ei võeta meil kuulda rahva arvamust Mustpeade maja suhtes, seda ütles meie enda eesti kohtunik. Temale on mingid saksa päritoluga aferistid tähtsamad kui omad Eesti elanikud. Nii me suretame välja eestlust ja toome tagasi parunite võimu. Ning põlevkivi toob rikkust mitte rahvale, vaid aferistidele.
ekselektrik
2012-11-12 21:08:24
muigajale
Muidu jah suht õige jutt aga müüdud amprid ja reaalne võime ka tagada seda.... Kui liita kokku liitumislepingute võimsused, ma isegi ei julge pakkuda, mitmekordselt see ületaks tootmisvõimsusi. Lihtne võrdlus elektripliitidega kortermajaga, kus ühel korteril on kaitseautomaatidel ampreid kokku 1f 60A, reaalselt aga peaautomaadi järgi on korteri kohta 1f 10A. Viiel eramul võivad ju ollagi 3*50A peaautomaadid aga alajaamas on ehk 80neline liinikaitse ehk vähemalt kolm korda vähem kui väljamüüdud ampreid.
tiit
2012-11-13 17:14:39
tankist veskiväli- liives peavad ju oma kohta hoidma .Ega siis nii head kohad maas vedele.....liives kogematta algul mainis
hinnatõusu kohta kogematta ....küsige selle kohta valitsuse käest tuleb välja et politruki ´´karvane käsi jälle mängus et ikka VIIE ´´rikkama hulka ise jõuda aga Rahval aega küll |