Ka õiglust tuleb Jumala juurest otsida, mitte maapääsete riigivõimude juurest.

Heimar Lengist sai Pöördumine???

Pöördumises on faktidest möödaminekut: 1) Loomulikult, kui Stockholmi Sinod oleks loodud metropoliit Aleksandri poolt (meil on aga kirjalik tunnistus, et see seda ei ole), oleks tema volitused piirdunud selle "uue organisatsiooniga" ja mingist "EAÕK põhikirjalise tegevuse jätkamisest" ei saaks juttugi olla. See kirjalik tunnistus on 1957.a. J.Pilbergi kiri Rootsist VÕK Tallinna piiskop Joannile, kuid selles kirjas on ebatäpsusi: - Aleksander ei saatnud oma eluajal tegelikult kunagi Stokholmi Sinodit laiali, kuigi kirjas nii väidetakse. Isegi enne oma surma kinnitas ta uue Sinodi liikme. - Kirjas seisab nagu oleks Aleksander Sinodi asemele administraatori kohuseid määranud täitma I.Jürissoni, kuid tema tegelik nimi on A.Jürisson. - Kirjas seisab nagu oleks Pilberg moodustanud esimese eesti õigeusu koguduse Stokholmis 1945.a. alguses. Tegelikult loodi esimene kogudus juunis 1945.a. 2) Tuleb arvestada, et 1944. aastal, kui metropoliit Aleksander ja 22 vaimulikku lahkusid repressioone kartes Eestist, jäid kõik Sinodi liikmed peale ühe Eestisse. - 1935.a. põhikirja järgi otsustab teise jurisdiktsiooni ülemineku Täiskogu, mitte Sinod (§29). Seepärast ma ei saa aru, miks viidatakse 1940.aastate sündmuste juures kogu aeg Sinodile. Sinodi kompetentsi ei kuulunud ju üleminek VÕK alla! - Paguluses toimiti 1935.a. põhimääruse järgi, peeti isegi täiskogusid. VÕK Tallinna Piiskopkond pole Nõukogude ajal kunagi 1935.a. määruse järgi toiminud. Kohtuotsus EAÕK järjepidevuse kohta on olemas. Miks Tallinna Piiskopkond ei vaevunud protestima, on nende oma viga.

Heimar Lenkist ei saanud "pöördumist". Lihtsalt Interneti lehekülg viidi vastavusse paberkandjaga. Tegu on vene kiriku avaliku kirjaga.