8. märts kui naistepäev!
http://www.perunica.ru/istoria/1546-prazdnik-8-marta-krovavyj-sionistskij-purim.html

http://ru-an.info/news_content.php?id=1417
Variante naistele!

8. märts on ka antiseksismi ja feminismi päev.
http://en.wikipedia.org/wiki/Sexism
http://www.savethemales.ca/140802.html

http://ipvnews.org/bench_article23102010.php
Lenini dekreet naiste kohta.

Nagu enamus tänapäeva tähtpäevi, nii ulatuvad ka naistepäeva juured juudi mütoloogiasse. Antud juhul on see seotud vanatestamentliku kangelanna Esteri ja Purimi pühaga, millega tähistatakse ligikaudu 76 000 pärslase tapmist.

1774. aasta 8. märtsil loodi vabamüürlaste looži Grand Orient de France juurde ka esimene naisteloož.

1848. aasta 8. märtsil reformiti USA-s naiste õigusi.

1857. aasta 8. märtsi toimus New Yorgis tekstiilitöötajate protestimarss, kus naised nõudsid täiendavaid õigusi, suuremat palka ja paremaid töötingimusi.

1910. aasta 28.08. – 3.09. toimus Kopenhaagenis II internatsionaali 8. Konverents, kus Klara Zetkini ettepanekul võeti vastu otsus rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks 8. märtsil.

Algul tähistati seda päeva riigiti erinevalt.
1911. aastal Saksamaal, Austrias, Taanis ja Šveitsis 19. märtsil.
Aastal 1912 eeltoodud riikides 12. märtsil.
Aastal 1913 tähistati Venemaal ja Prantsusmaal naistepäeva 2. märtsil, Austrias, Tšehhis, Ungaris, Šveitsis ja Hollandis 9. märtsil, Saksamaal 12. märtsil.

1917. aasta 8. märtsil (23. veebr. vana kalenderi järgi) toimusid Petrogradis naiste (suffragettes) demonstratsioonid loosungi all – „Leiba ja rahu“. Putilovi tehase töölised tulid tänavale ja algasid kokkupõrked politseiga. Algas Veebruarirevolutsioon.

ÜRO tähtpäevaks kuulutati 8. märts aastal 1975, rahvusvahelisel naisteaastal.

http://et.wikipedia.org/wiki/Ester
http://en.wikipedia.org/wiki/Second_International
http://en.wikipedia.org/wiki/Suffragette

Kas siin planeedil on sündinud ka midagi ilma vabamüürlaste osavõtuta. Küsimus siis tondikultuste austajatele.

Tulgem tagasi Tallinna - saime teada (lootustandva?) uudise, et Tallinna linnavalitsus on talitanud Harju tänava haljastul kujunenud talumatus situatsioonis täiesti õigesti ja esitanud Riigikohtusse kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu otsuse peale, millega kohustati linna taastama Niguliste külje all Trepi tänava ja Nõelasilma värava taastatud alal restaureerimiseelne olukord.

Mis teha, kui agarad maaomanikud on ju lähtunud lapsikust kapriisist, mida võib taandada supertitalikule nõudmisele "Pane tatt ninna tagasi!".

Vaidlusalune objekt on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal asuv arheoloogiamälestis. Linn ei ole rajanud kinnistule uusehitist, vaid restaureerinud ja konserveerinud Trepi tänava ja selle ääres paiknenud ehitissäilmed, originaalse tänavasillutise ja trepi ning taastanud ümarkaarse Nõelasilma värava koos arhitektuursete detailidega, mis moodustavad osa Tallinna vanalinna ajaloolisest linnaruumist ning iseloomustavad endisaegseid ehitustraditsioone, kasutatud materjale ning arheoloogilisi kihistusi.

1944. a. sõjapurustuste kinnimatmisel kadus see kõik meie silmist. Nii nagu ka linna purustamise ja vabastamise ajalugu kirjutati "ainuõigeks" ning seda hakati kõigile just sellisena pähe taguma. Mõned jäidki uskuma...

Arheoloogilistel väljakaevamistel puhastati välja ka Trepi tänava ääres asunud majade, sh ka nüüd kurikuulsaks saava Harju tn 30 vundamendid, milliste vanus võib ulatuda kuni 14. sajandisse. Trepi tänava restaureerimise ja konserveerimisega taastati ühtlasi oma endisaegsel kujul ka Tallinna vanalinnas paiknev ajalooline tänavavõrgustik. Mõnele "patrioodile" see ei meeldi!
Nüüd tuleb see kõik maha lõhkuda, sest kellegi püha eraomand olevat ohus - täpsemalt, selle pealt loodetakse suurt tulu lõigata.

Huvitav, kus on nüüd Muinsuskaitse ranged seadused, et kohus sunnib kaitsealust objekti lammutama??