Tootts värrvis m'aagera punaseks sellebärast et tejsst värrvi polld .

kusskilt on m'eeldejäänd et ta pani ise kää oma elugallale . aga ää et nüüd Jaa.n tegeliku põhjuse välljadoob .

Heameelt teeb see, kui meie hulgas on nende riigi tõusikute ja nendele kaasajooksikute hulgas, kes aina siingi kommentaarides, laimavad, solvavad ja ajavad mingit kesikufoobiat nende kohta kes kritiseerivad mingil moel meie võimu- ja valitsuse juures istuvaid ametnikke, Jaani taolisi, kes austavad meie rahva kuldvara. rahvakunstnikke ja kirjanikke. Homme on tõepoolest asendamatul Tootsil 6o. juubel. Kuid seda andekat näitlejat pole enam meie hulgas.Kahjuks ei hooli meie praegune riik oma teenelistest elavatestki rahvakunstnikest. Praegu meie hulgas oma vanaduspäevi veetev väga armastatud ooperi- ja estraadilaulja mullu 75. juubelit meenutati arglikult ja tagasihoidlikult mõnes meediakanalis. Kas võite ette kujutada mida mõelda sellisest riigist, kus inimene ja tema õigused ei maksa mitte midagi. Need tallatakse jalgade alla. Voldemar Kuslapi elukohas asetleidnud õnnetusjuhtum kvalifitseeriti kriminaalkuriteoks. Kui see advokaat nii loll oli, no taotlenuks siis oportuniteediga lõpetamist. Kus seda seadust veel siis kasutada kui mitte juhul kui kogu rahva huvi puudus teenekat ravakunstnikku karistada, selle eest, et ta läks seaduserikkujaid öörahu ajal hoiatama? See on nii karjuv ülekohus, et mulle rahu ei anna surmani. Olen taolisi õnnetusjuhtumeid oma pikaajalises uurimistöös kümneid, kui mitte sajani, lõpetanud kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Kordan veel, et Voldemar kuslap ei olnud kuriteo subjekt. Selle olemasolu kuriteo koosseisuliseks öbligatoorseks nõudeks peab olema otsene tahtlus. Siin puudus isegui kaudne tahtlus, sest uksest lahkudes, seda enda järel sulgedes, ei näinud ega pidanud Kuslap seda ette nägema, et kellegi sõrmed tema seljataga ukse vahele pistab. Piisanuks advokaadil kohtult nõuda uurimiseksperimendi teoostamist ja selgunuks kuidas sai Kuslapi kellegi talle järgnenu sõrme ukse vahele panna? Kes ometi oli sellisest ebaõiglasest lahendist nii huvitatud, et kõik seda valet sammu ühiselt astusid? Järgneb

Meil on politsei ja kapo juhid vahetunud. Meil on riigikohtu esimees vahetunud. Meil on kultuuriminister vahetunud, kuid mitte kedagi ei huvita need ülekohtud, mida mõne tavakodaniku suhtes ebaõiglane, diletantlik või korrumpeerunud õiguskaitseorganid toime panevad. Kas kultuuriministrit ei huvita see mida tehalse kultuuritegelastega? Kas ka tema arvab, et rahvakunstnik Kuslap võttis noormehe käe ja pistis ta sõrme ukse vahele. Küsigu siis kannatanult, miks ta sõrmi rusikasse ei tõmbanud? Lasteaiamängud, just nagu see Põlvamma kahe surmaga lõppenud tragöödia, kus selle uurimistoimingu eest vastutav uurija sai premiaks ordeni, et oskas kangelaslikult surra!! Nagu kriminaalkurjategijaid määrati siseministriks, Tallinna linnapeaks ja maavanemaks. Või üle tosina aasta Simmidel riike reeta võimaldanud kapo juhti hakati selle eest premeerima edutamistega prokuratuuri, siseministriks ja abilinnapeaks! Härra Ansip kas need ongi õigusriigi tunnused?

Kas ka purjuspäi inimohvritega liiklusõnnetusi tekitanud rullnokad on õiged mehed sest kes neist ikka teisi inimesi surnuks on tahtnud sõita. Kogemata juhtus, ilma igasuguse otsese tahtluseta ja kogu moos.

Ei Enn,niimoodi vastas Toots. Tegelikult oli Luts kõva napsimees ja mul on isegi salvestatud Hardi Tiiduse mälestusmeenutusi kirjanik Lutsust, kui ta Tartus elas. See oli Lutsu vimka spetsiaalselt punaseks värvida. Ta oli andekas kirjanik ja teadis, et loomulik gloobuse värv ei ennaks Kevadele seda humoorikat mekki kui punane. Kohe ju kerkisid küsimused, miks punaseks. Luts tegigi seda kaalutlusel, et igaüks mõelgu sellest oma rikutuse astme tasemel. Luts armastas huumorit.
Jaan see, et Laanemets ei saanud 1995.a. riigikogusse,jäi üks aus mees rikkumata. See oli riigikogu koosseis, kes andis kurjategijatele sillutatud tee kuritegevusele. Ta kaotas õiguskaitse organitel menetlemise tähtajad, mis mind väga 1995.a. suvel ehmatas,kui kuulsin ühelt vanemuurijalt, (endine miilista uurija), et nüüd võib toimikud seifi visata aegumistähtaegu ootama. No muidugi kui süüdistatav pappi näitab? Riigireetmine oli vähetähtis teise astme kuritegu ja seda nägime ilmekalt Simmide riigireetmiste menetlusest, kus juristi haridus oli Heetel ununenud, sest ta ei teadnudki, et Simmi salajased dokumendid ei tohtinud kodus laual, riiulitel vedeleda ja neid viia kusagile välismaale on keelatud, kui Heete sel ajal kauplustes sopates aega parajaks tegi!! Kas tõesti peetakse rahvast nii lolliks, et seda kõike avalikult uurides, lastakse kuriteole kaasaaitaja vastutusest vabaks ja isegi kompenseeritakse nähtud vaeva eest rahaliste summadega? Selles riigis on nii kaugele mindud, et keegi ei vastuta millegi eest ega tunne häbi:

Miks sa nii rumalaid küsimusi esitad? Kas võrdled joodikutest rullnokkasi Kuslapi juhtumiga? Vaata rumal poiss. Siin peaks natukene koolis käima, et asju õigesti hinnata. Sinu rullnoka avariid on tõepoolest kaudse tahtlusega. Kuid rqaskete tagajärgede puhul ka kaudse tahtlusega ehk kuriteod ettevaatamatuse tõttu on kuriteod. Seda sellepärast, et ebakaine juht rooli taha istudes pidi ette nägema ja võis ette näha raske tagajärje saabumist. Kuslapi juhtumil ei pidanud ega võinudki ukse sulgeja ette näha saabuvat tagajärge. Miks see kannatanu üldse lahkuvale Kuslapile järgi läks?

Jaagu kommentaarid viiepallisüsteemis 5+.

Sellest oli ju kohe meedias infot, et Laanemets prroovidelt sõitis kihlatu juurde. magamata ja noor ja ilus naine kõrval vajanuks puhaud meest. Süda ei pidanud vastu.

jalgrattaga ei sõitnud Aare öösel proovidelt oma pruudi juurde?

s'eega sellge näjdä kujj ej juleta avalikult tunnistada surma põhjust ning tekivad kulujutud .
ejj usu et Jaa.n ja tejsed lujsskavad, ka mina tean nüüd tõde .

Kurb tõde on see, et meie riik ei austa kuulsaid kunsti ja kirjandustegelasi ei elavalt ega surnult. Teenetemärke jagatakse mitte teenete alusel vaid ikka selle omamehe kampaaniast lähtuvalt.
Jaak on sellele mitme ajalehe kaudu selgitusi ja kriitikat jaganud, aga nagu ta ise on öelnud võim ja valitsus muudab vormi, aga sisu jääb samaks. Mitte keegi millegi eest ei vastuta ja ebaõiglus ja ülekohtute läbivaatamine ei huvita mitte kedagi. Ka mulle ütlesüks professor, et Kuslapi karistamine on temale suur mõistatus. Ka teadlase Ando Lepsi isiklik arvamus on, et see oli ebaõiglane otsus.

Kui Kuslap olnuks " õige " partei liige siis saanuks karistada sõrme omanik ise. Praegu aga tahab "õige" partei liige siin samastada Kuslapit Laiksooga.

Kuhu nüüd see "mõttevahetus" tahab välja jõuda??
Tahaks meelde tuletada, et kommenteerida tuleks Aare Laanemetsa 60. sünniaastapäeva puhul kirjutatut.

Muu hulgas väärib märkimist, et mõni juubelilugu kujutab endast juubilari jaoks suurt postuumset nihuminekut - pildi poolest. Nii Kesknädalas kui ka Õhtulehes on juubilari meenutuseks ära trükitud ta Joosep Tootsi rollis pildistatuna, kuigi näitleja ise elas seda sügavalt üle, et rahvale suruti eluajal teda peale teda eelkõige kui Tootsi ning jäeti kõrvale kõik tema muud rollid. Vaid Maaleht on kaaneloole "Aare Laanemetsa täitumata unistused" pannud hoopis teise, mittetootsiliku näopildi.

Ah, et manitsed, et kui ühte rahvakunstnikku meenutatakse meedias hea sõnaga 60. juubeli puhul postuumselt siis teist kordades teenekamat ja staasikamat kvalifitseeritakse õnnetusjuhtum kriminaalkuriteoks ja isegi tema 75. juubelil sellest vaikitakse. Kuule manitseja, kas sina olid üks nende jobude hulgast, kes nii valesti õigust mõistsid? Miks muidu sinu varbale astuti ja soovid , et sellel teemal vaikitaks?

Tundub rohkem, et Manitseja on üks tavaline kesikfoobia palavikus ja nõnna ennast jahutab.

Ka mina arvasin samamoodi.

Haigeid ei tule hukka mõista vaid ravida. Ravimatuid ootab haud.

Kolm eelmist, laske aga käia, pole ammu kuulnud, et savisaar näe süüdi...äkki on ka siin ikka tema süüdi?Inetud ilkumised pole aga paistab kuhugi kadunud...Teie poiste tase, mis teha.
Isegi niisuguse rahva lemmiku loo all pole teil midagi ilusat öelda. Jaagul õigus, teist Tootsi enam ei tule.Ja pildil pol äda kedagi. Nii lustakana me teda mäletame ju kõige rohkem, kui see kuramaaz Teelega käis. Igal lehel on oma eelistused. Rolle oli Tootsil tõesti palju, mida me toesti vähe teame..nii teatris kui ka kinos ja mitte ainult eesti omas....

Jah Aita, kahjuks nii ta on. Ikka leidub neid, kes saavad sellest meelerahu, et saavad meepütti tõrva valada.
Mina kuulates Nõmmeraadios saatejuhi häält, näen oma silmade ees just neid Kevades geniaalseid noori näitlejaid Tootsi ja Kiirt. Minu vaimusilmis pole neid võimalik kellegagi asendada. Ning ükski teiste näitlejatega lavastused pole mulle neid kahte Laanemetsa ja Lepat asendanud. Nad on asendamatud Kogu Lutsu kirjandusklassika triloogias.

Lepat- Margus Leppa.