Seni, kuni on võimul praegune koalitsioon pole puudega inimestel ega ka paljudel teistel abi vajavatel inimestel midagi head loota. Halastamatud on ka Reformierakonna valijad, kes ei hooli abi vajavatest inimestest.

Mina ei saa aru. Juba "edukaks" kuulutatud Raha- ja omandireformi jullmast ajast, 1990-ndate alguses alates, on meile meie tubli valitsuse ja propagandamasina poolt räägitud, kuidas igal tööandjal on raske ja, et iga tööandja eeldab oma töötajalt ja olukorralt tööpostil "Maksimaalset efektiivsust". Samas , ei ole praktiliselt olnud võimalik leida peaaegu mitte ühtegi tööpakkumist , kus tööotsijalt ei eeldataks "Head pingetaluvust". Reaalsus on, et Eesti tegelikkuses ei suuda raskuste all kannatava töönadja juures kujunenud olukorras ikka ja jälle korduvaid pingeseisundeid taluda ja peavad lahkuma ning ikka ja jälle töökohta vahetama paljud terved ki inimesed. Töövõimetuspensionärina ehk rahva keeles Invaliidina, olen mina ise ja paljud minu sõbrad-tuttavad - pidanud mitu öökohta kaotama, põhjusel, et ei ole suutnud töökohal rohkem reegli kui erandina valitsevat tegelikku olukorda taluda ning ikka ja jälle - tööandja, mitte just sõbralike sõnade ja emotsioonide saatel maandunud põhjusel, et mu tervis ei suuda sedalaadi pinget mitte piisavalt hästi taluda - haiguslehele ja haiglasse. No, ja ei kujuta mina ette, et mis võiks/peaks/saks olla küll se imeline võlusõna või võluvits - mis nüüd - ühtäkki - peale seda - kui 1990-ndate algusest on olnud "Maksimaalne efektiivsus ja Hea pingetaluvus" need kaks põhilist eeltingimust , mida tööle soovijalt on oodatud - et mis oleks siis nüüd see võluvits , mis võimaldaks siis nüüd, ühtäkki - tööandjal leppida oma töta juures väiksema efektiivsusega ja leppida ja tulla ise toime olukorraga , kus tema töötajal ei ole, tema töökohal seda piisavat "head pingetaluvust"?

Paljudele füüsilise ja vaimse puudega inimestele on sõna motivatsioon tähendus tundmatu. Ettevõtjad, piisab kui 10%, ma siiski eeldan, et teavad selle sõna tahendust. Senine Eesti Vabariigi aegne ettevõtluspraktika küll näitab, et nn. TÖÖANDJAD enamuses ei tea mis asi on motivatsioon. Kas te kujutaksite Eestis ette, et hotelli administraatoril on käeline nähtav puue ja lisaks veel tugev kõnehäire. kui satun läänes sinna linna lähen ainult sinna hotelli, kuna siiani minule teadaolev maailma parim hotelli administraatori teenindus. Olen näinud Eestis paari "ULLIKEST EETTEVÕTJAT" kes värbasid endale vaimupuudega inimesi tööle. Kehtis vanasõna "kiida lolli, töötab vöi surnuks ennast" Tegelikult olid need puudega inimesed lihtsalt väga tänulikud "ullikesele ettvõtjale." Eestis ei ole probleem puuetega inimetes. Probleem on ettvõtjates ja nende motiveerimises Ullikesi on tegelikult vähe.

Tants ümber puuetega inimeste;aasta alguses ehmatati puuetega inimesi abivahendite rendihinna mitmekordse tõusuga.Arvati isegi,et kas neid abivahendeid ikka ongi kõigile tarvis.Võibolla tõesti on 200-3oo eurost pensioni raske mõistlikult kulutada,siis rendivad silmailuks tuppa abivahendeid.Invliidide ja nende hooldajate appihüüde peale see otsus siiski muudeti.