On küll nii,ainult et riiklik pensioniosa on suht tagasihoidlik ja moodustab 1/3-1/2 saadavast pensionist.Raha vanaduspäevadeks on kogutud ikka terve tööelu jooksul vastavatesse fondidesse sissemakseid tehes.Seda ei tohi unustada.

Eestis on keskmine kodanik oma eluaseme omanik ja ei vaja üüri maksmiseks raha. Lääneriikides on inimesed enamasti üürnikud ja 1/4 sissetulekust kulub üürile. Eestis võibki pension seega 1/4 võrra väiksem olla, kuid arvestada tuleks asjaolu, et mitte 100% pensinäridest ei oma korterit või maja ja seda, et maal asuvad kodud on odavamad ja ei võimalda näiteks vahetustehinguga linna haiglale lähemale kolida. Samuti puudub maal linnaga võrreldav sotsiaalteenus.

Rajuke võiks taibata, et pensioniks peaks olema kindel osa riigieelarvest. Ning see osa peaks olema äraelatav. Võtaks või aluseks NSVL pensionäri oma, korrutame 120 rutsi 40-ga, saame 4800 krooni kuus. Kui järgmisel aastal riigieelarve kasvab 5%, siis tuleks pensioniks kohe 5040kr. Ja kogu lugu.

120 rutsi oli maksimaalne,keskmine jäi 70-80 vahele,ka pole vast päris õige vahekord 1rbl=40 eeku.Poolik maksis 4.12,siis täna peaks 160 eeku olema,kilo liha 2.50,siis täna peaks 100 eeku olema,ülikond 80.-,siis täna peaks 3200 eeku olema.Võtame rängad eluasemed maha,siis teeks ehk 1rbl=30 eeku.75x30=2250,mis tükib vast keskmise pinsi lähedal olema.

Läänes on kah osa pensiomäre rikkad, osa vaesed, kuid seal on rikas oma vara kas vanematelt pärinud või ise teeninud. Meil on vahed tekkinud Riigikogu suva järgi riigivara JAGAMISEST. Seetõttu peaks riik ilmajäänutele (näiteks sundüürnikele) ja vähesaanutele (näiteks maarahvas) suuremat pensioni maksma kui paljusaanutele (näiteks Tallinna eliitrajoonide korterierastajatele). EVP-de eest soodushinnaga erastatud vara võib vabalt vaadelda kui pensionisammast, mis ühtedel on vägev ja mõnel lausa olematu. Järgmiste sammaste moodustamisel saaks O samba loomisel tehtud ebaõiglust leevendada.

"Kõige parem oli aasta 1996. Siis, kui Keskerakonna ja KMÜ valitsus pensione märgatavalt tõstis." - 1996.a. ei osalenud Kesk valitsuses. Kui on mõeldud 1995, siis seal oli juhtiv praegune Reformierakond. Kesk moodustas valitsuse 1990-1992, kas siis tõsteti pensione? Mis suhe oli palk/pension siis?

Kolleeg annab täna infot valikuliselt. Kui 1996 palk-pension suhe oli vägevaim, siis kui suur see numbriliselt oli, arvestades, et 1997. aastal juba langes 45%-ni? 1998.a. 44%-ni ehk 1 %-ühik aastas. "Kuni kõige drastilisema suhteni aastal 2004 /.../ moodustas keskmine pension keskmisest palgast vaid 42,3%. Thoh drastika! Suhe halvenes tõesti järsult - 44,9% (1997) kuni 42,3% (2004). Kaheksa aastaga 2,6%!! Ja samal ajal oleks normaalne 80%!!! Miks sa pensionäre lolliks pead, keskerakondlane Raju? Miks sa neid mõnitad? Kui normaalne on 80%, siis kiitled oma saavutusega 42-46% vahel. Taas lööb välja tegelik suhtumine pensionäridesse.

Päris huvitav on lugeda Olev Raju kirjutist, aga kahju on nendest, kes seda kirjutatut teil Eestis ka töe pähe vötavad. Kas töesti viimase 15 aasta jooksul, kus Raju kindlasti kuude viisi on "läänes" viibinud, pole tal kunagi olnud aega tösiselt pensionite arvutamise alustega Euroopa maades tutvuda. Vöi on ta oma "teadmisi" kuskilt läikivate kaantega reklaambrosüüridest hankinud? Kirjutan nüüd täpselt Saksamaa kohta, sest see süsteem om mull selge. Köigepealt tore nali artiklist - " jägatakse see 50-59 aastaste töölkäijate keskmise palgaga" - aga kui suur see siis palk on , kui siin Saksamaal üle 55 aastastest ainult 30% käib veel tööl (ülejäänud on kas töötud, vöi saadetud vägisi eelpensionile!). Siin algab normaalne pensioniiga 65 eluaastast (ka naistele), kuid varem eelpensionile saadetud kaotab summast, mis ta oleks 65 aastaselt pensionile minnes teoreetiliselt saanud, iga varem pensionile mindud kuu eest 0,3%, ( 60aastaselt pensionile saadetud kaotavad vähemalt 5x12x0,3= 18% oma pensionist !). Kuidas aga ikka teie pensioni suurust siis arvutatakse? Köik on väga lihtne, teie saadava pensioni suurus on määratud ainult teie pensionikassasse kogu elu jooksul sissemakstud summast! Olete 40 aastat maksnud igal tööl olnud kuul pensionikassasse, (st 40x12= 480 kuud pensionistaazi) siis teie pension on kuskil nii 60% ulatuses teie keskmisest! nettopalgast, mitte mingist riiklikust keskmisest. Kui aga teil pole 40 aastat, olete saanud vahepealsetel aastatel väiksemat palka, olete olnud möned aastad töötu, siis tuleb teie pension aga palju väiksem kui 60% teie viimasest netopalgast.Pole juttugi mingist 76% palgast nagu Raju fantaseerib. Kui teenite näiteks tänavu detsembris 2200 € brutto kuus, ja jääte nüüd pensionile, siis teile arvutatakse pensionikassa poolt selle detsembrikuu eest pensioniarvele umbes 1/12x(2200/2452)=0,075 punkti, sest keskmine statistiline bruttopalk Saksamaal oli sellel kuul 2452 €. Oleksite teeninud 4400€ kuus oleks teile arvestatud 2x0,0075=0,149 punkti Kui aga teie palk oli näiteks 1200€ kuus , saate te ainult 0,075/2=0,0375 punkti. Köikide kuude punktid teie eluajal töötatud kuude eest liidetakse kokku, ja kuna praegusel hetkel on ühe punkti suurus 26,13€, teie aga kogu eluaja jooksul olete saanud kokku näiteks ainult 31,2 punkti,( töötuks olnud aasta eest saite näiteks ainult 0,22 punkti - sest nii vähe maksis tööamet pensionikassale) siis teie pensioni suurus on 31,2x 26,13= 815,26 € kuus. Kuigi minnes näiteks pensile te saite kätte detsembri kuul 1654€ nettopalka, siis pensioni suurus on ainult 49,3% sellest, mitte aga mingi 76%. Pensionikassasse läheb igal kuul teie bruttopalgasummast 19,5% (50% teie bruttopalgast maha ja sama palju peab tööandja maksma veel kassale), seega detsembrikuus läks pensionikassale 214,5x2= 429€ teie 0,075 punkti eest. Neile kes pole üldse töötanud palgalisena, näiteks eraettevötjad, koduperenaised, vabakutselised - pole üldse midagi pensionikassast saada - peavad ise enda vanaduse eest hoolt kandma privaatkindlustuste kaudu. Pensionite suurus pensionile minejatel on aasta aastalt hakanud siin vähenema, sest tööpuudus ja sellega seoses eelpensionile sunduslik saatmine (seda teevad agaralt tööametid, et vähendada töötute arvu!) on viinud selleni, et keskmiselt lähevad töötajad 36,7 arvestusaastaga pensionile - seega teoreetilisest 40 tööaastast suurem osa vöivad ainult und näha. Töötada aga pensionäril lisaks oma pensionile siin Saksamaal pole praktiliselt vöimalik, tööpuudus on nii suur, noortel pole kuskil tööd ega öppekohti leida, miks keegi siis vötaks veel pensionäri tööle. Selles suhtes Eestis on küll omapärane olukord - sada tuhat pensinäri käib veel tööl. Tahaks ise ka sellist pensioni saada, nagu Raju artiklis deklareerib: "Kordan veel kord, Euroopa Liidu keskmine pension on 80% keskmisest palgast.".

See balti saks valetab! Ainult mina ja Raju ja meie erakonna juhatus teame tõtt! Ärge teisi uskuge! Valige meid! Sest meie oleme omad! Meie aitame teid, vaeseid ja õnnetuid! Balti saks ei ole meie mees, ei ole, ei ole, ei ole, ei ole....