Umsiedlungi ehk ümberasumise ja Saksamaal ühemõtteliselt ümberasumise osaks tunnistatud nachumsiedlungi e. järelümberasumise üldnimetajaks anti Saksa võimude poolt sakslaste "Heimkehr ins Reich" e. "Kojupöördumine Riiki". Sellest printsiibist tulenesid riikide vahel ümberasumiseks sõlmitud, punkt-punktilt ümberasujate kohtlemist ning nende vara üleandmist ja kompenseerimist sätestavad lepingud. Sellest faktist juhindus ka Ülemnõukogu poolt kehtestatud omandireformi aluste seaduse rakendusotsuse p5 ja hilisem ORAS §7 lg 3 mis kehtis ja lõi õiguskindluse 15 aastat. Küsimus - kas Eesti Vabariiki juhitakse täna seaduste või kohtuotsustega?

Me kõik näeme ju seda et et Eestis on õigusriigi "kõrgeim" erivorm. Kui tahetakse endale oma käe järgi seadust millega kaitsta kellegi majanduslikke erahuvisid. Ja kui demokraatlik seadusandja -parlament juhindub kehtivast seadusest ja õiguskindlusest siis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks soetada endale erapooletu ja parteitu ülemkohtu esimees.

Riigikohtu üldkogu 28.okt.2002. otsus millega Riigikohus kohustas parlamenti andma mõistliku aja jooksul nende ümberasujate küsimuses uus ja selge regulatsioon on ju tänaseni täitmata! Kas Riigikogu võib kohtuotsuseid täita valikuliselt ja mugavusprintsiibil?

Oli kord Riigikohtu üldkogu 28.okt 2002 otsus Saksamaale ümberasujate varade ja ORAS 7 lg 3 küsimuses. Riigikohtu esimeheks oli siis veel Lõhmus ja üldkogu kirjutas otsusesse selge punkti mis ütles, et Riigikohtul puudub, õigusselgusetusest hoolimata, pädevus selle seadusesätte tühistamiseks. Pädevus selle üle otsustamiseks on ainult parlamendil. Parlament seaduse muutmist ega tühistamist Raski ja reformipartei poolt soovitud suunas ei soovinud. 2006, aprillis oli Riigikohtu esimeheks saanud Rask, kes oli Reformierakonna justiitsministrina varem sama seadusesätte tühistamist tulemuseta Riigikogu ees vedanud. Nüüd tühistas Riigikohus - varasemast üldkogu otsusest nähtuvalt selle seadusesätte ilma selleks pädevust omamata. See on väga piinlik ja valus. Tv 3 korraldatud spontaanse küsitluse tulemusel oli saksamaale ümberasujatele varade tagastamise vastu tervelt 93% , Päevalehe andmetel 78% vastanutest. Milline on siin siis moraalinorm? Milline on kaalukas avalik huvi? milline õiguslik loogika?