Noh, natsikummardajad, mida Ÿtlete nŸŸd selle peale.

Asi hoopis selles, et iga okupant laastab okupeerituid palju suudab. Siis olid selleks sakslased ja venelased, nüüd ameeriklased, inglased ja eestlased.

Huvitav artikkel huvitavas lehes väga huvitav lause, et,, pääseti Saksamale viidute kannatustest"! Sinna jääjatele ja Siberi elu kui roosiaias ?

1944. aasta sügisel põgenes Eestist läheneva punaarmee eest Rootsi ja Saksamaale umbes 60 tuhat eestlast. Sõrvest lahingute eest evakueeritud inimesed elasid Saksamaal samasugustes põgenikelaagrites kui kõik teised eesti põgenikud. Ka Narvast jõuti enne 6. märtsil 1944 toimunud pommitamist, mil punakotkad Narva linna täielikult hävitasid, peaaegu kogu elanikkond evakueerida. Kas Narva elanikest oleks selles tulemöllus keegi ellu jäänud on küsitav? Samal põhjusel oldi sunnitud ka Sõrve elanikud evakueerima. Jättes tsiviilisikud lahingute tsooni, oleks olnud sakslaste poolt roim. Peale sõda rajas punaarmee Sõrve oma sõjalised objektid. Minu sugulaste kodu asus Mõntu sadama lähedal. Mõned aastat tagasi ma külastasin Eestis käies seda paika ja ei leidnud sealt enam isegi mitte majade varemeid. Venelased olid sinna ehitanud raudtee ja igasuguseid muid lobudikke. Sõrulaste tragöödia möödunud sõjas polnud ülises mõttes hoopiski mitte ainus erand, kuigi oli seda igaühele eraldi võetuna. Teise maailmasõja erpära selles seisneski, et selles sõjas hukkus, said haavata ja invaliidistus tsiviilisikuid arvuliselt ligi pool rinnetel hukkunud sõdureist. Ainuüksi Ida-Preisimaalt punaarmee terrori kartuses põgenenud umbes 10 miljonist põgenenikust hukkus põgenemisel ligi veerand. Saksa linnade (üle 40 linna) pommitamisel lääneliitlaste poolt hukkus üle 600 tuhande süütu elaniku. Haavata sai ja invaliidistus umbes 900.000 inimest, kelledest 76.000 hiljem surid. Pommirünnakutes hävis üle 6 miljoni kodu. Hukkunute koguarvust moodustasid 20% lapsed ja 60% naised. Seepärast süüdistada nüüd neid, kes seda kõike veel mäletavad ja praegusele põlvkonnale, kes paraku seda aga nüüd tänapäevaste arusaamade ja kriteeriumide valguses hindavad, meenutada püüavad, on kohatu.

Saksamaale evakueerimist kiitjatele: samahästi tuleks lugeda ka Siberisse küüditamine sõja jalust ära viimiseks. Surm siin või Siberis - see olid "valik".

Saksamaale evakueeriti aladelt, kus toimusid lahingud, aga mitte lihtsalt sõja jalust. Põgenikke ei sundinud siit lahkuma mitte saksa võimud. Kui toimus 1941. küüditamine, polnud sõda veel alannud. 1949. a. küüditamise ajal oli sõjast möödunud juba neli aastat.

Õige,To!!! 1941.a. kui toimus esimene küüditamiste laine, polnud IMaailmasõda alanud. IMaailmasõda algas 1943, IIMaailma sõda algas 1944 ja kestis kuni aastani 1945