Kas munitsipaalmas üürikorter on kodu?Ega ei ole küll.See peaks olema ajutine lahendus.Riigikogu poliitikud tuleb võtta pihtide vahele,kõigi on õigus OMA KODULE.

Sellest õigusest oma kodule ei peeta meie ostetavas-müüdavas Eestis lugu. On hea, et mõnes linnas siiski mingil viisil mõeldakse sundüürnikele, s.t peetakse kõiki inimesi üheväärseks - keegi ei tohi jääda koduta. Kuigi munitsipaalmaja üürikorter pole elaniku korteriomand nagu nendel, kes nõukogude võimult tasuta korteri said ja nüüd on mingisugusegi eluaseme omanikud, on see siiski midagi enamat, kui seal, kus vaid haugutakse sundüürnike ümber ja kujutatakse neid lausa mingite ühiskonna õõnestajatena. Meil ideaaliks tehtav "õhuke riik" ei hakka mitte kunagi hoolt kandma iseseisvunud Eesti poolt oma kodust ilmajäetute eest.

Ühe ja sama hulga EVP - de eest sai erastada erineva turuväärtusega elamispindu, ettevõtteid ja maad! Osa aga jäeti ilma ja neile öeldi, et ostke enampakkumisel oksjonilt. Nii viidi ellu Põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi. Jäeti ratifitseerimata ka rida eurodirektiive ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni punkte, et vältida rahvusvaheline järelevalve omandireformile ja ühisomandi ümberjaotamisel varandusliku segregatsioonipoliitika teostamisele. Tallinnas jäeti erastamata ligi 500 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. (vt. ka Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! Huvitav oleks teada, milline on ametlikult eratamata jäänud elamispindade staatus täna! Väljastatud EVP-l puudus rahaline kate. Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi, neid kel oli nõukogude ajal võimalus saada riigilt tasuta korter.Ja eelkõige polnud need eestlased, vaid mujalt tulnud pagulased. Ja kellele parseldati maha Punaarmeest siia jäänud korterid?

Kiidan Pärnu Linnavalitsust sundüürnikele ehitatud munitsipaalmaja ehitamise eest. Kuigi ma ise Pärnus ei ela vaid hoopis Tallinnas ja sundüürnik ei ole, on mul siiski hea meel, et sundüürnikud endisega võrreldes natuke parema elu peale said, sest kuigi munitsipaalkorter ei ole päris oma kodu, on see ikkagi parem kui "mitte midagi".

Osalesin ise esimesel korteri oksionil.Paraku minu ja minu abikaasa evp`de eest ei suutnud me isegi peldiku suurust tükki omandada.Ja neid aastaid oli palju...tegime endast kõik et mitte sattuda selle laviini alla aga me ei suutnud.MUNITSIPAALPIND ON AJUTINE LAHENDUS,mitte inimese aheldamine eluks ajaks selle neetud kalli elamispinna külge mitte omal tahtel.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse ja kannatuste tekitamise eest(võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) vastutavad on peaminister M.Laar,reformimnister L.Hänni ja justiitsminister U.Arumäe,kes institutsiooniliselt kinnitasid korra ,et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus ,kusjuures Õiguskantsleril võeti õigus osaleda (ise kinnitas kirjaga mulle) omandireformis ja selle läbiviimise tagamisel põhiseadusele (ja alati saab seostada palju asju, ka seda sundüürniku staatust seoses selle omandireformiga) ja seega oli maavanem ja linnapea ainuisikuliselt vastutav n.ö otsuse tegemise ja selle seaduslikku eest ,oli samas täidesaatev võim ja NB! teenistusliku järelvalve viis läbi sama maavanem või linnapea.Diktatuur mingil määral IL ja Laari juhtimisel Riigikontroll ei tohtinud sekkuda ,alles nüüd sai õiguse kontrollida omavalitsusi,aga see ei ole üldse käivitunud ja sisuliselt senini on sama pokazuha nagu õiguskantsleri pokazuha EL ees. Muide õiguskantsler on veel ombudsman,kuid see on täislollitamine ,sest ta peab ombudsmanina aitama kodanikke kohtuvälises õiguslikus abis väärate otsuste vastu ametasutuste poolt vastavuses põhiseadusele ,kuid NB! samas ei tohi ta sekkuda omandireformi küsimustesse. Tehti ilmselt sama pokazuha mõttes veel nn.valitsuskomisjon ehk anneloigukomisjon ,kes pidi aitama kohtuväilselt otsuseid vaidlustada ,aga sellest sai truualamlik anneloigukomisjon,kelle otsused läksid enamuses kohtusse ja anneloik oma komisjoniga läks hingusele. Kes oleks seda kampa saanud peatada? Isamaaliidu ja M.Laari koalitsioonipartnerid- reformistid ja mõõdukad ,aga Kallas koos Nestori ja Pärnojaga lootsid jätta vastutuse IL ja Laarile ja panid ärastamist koos ebaseaduslikkusega täis rauaga.