mina ej saa aru kaheballgelisusest . kujj 'eesmärgiks on MAHE põllumajandus sis milleks nejjd vossvor väättisi vel vajaonn ?
võj lähhtume samam'oodi nagu sõjardriigid et kuulutatakse rahu aga selle kajttseks müjjakse tapariisstu ?

ma ei saa aru, kuidas see EU sellest fosforiidist tulu saaks? raha ajaks taskud täis kaevandavad firmad, on nad piiritagused või omad hodorkovskid, ja meie liberaalid ei julge neilt midagi eesti riigile (rahvale) küsida. aga muidu võiks pead kokku panna, saab ehk selle fosforiidi ikkagi kätte, nii et uljaste järv ja sämi jõgi alles jääks, põllumaaga ei juhtu midagi, palju seda üldse sonda-rägavere vahel ongi (alles veel?). pea-asi ,et hodorkovskid ligi ei pääseks!või tõmošenko.see on muidugi plää-plää, et keskkonnaminister otsustab, homme on uus minister, ja siis...?

tundub, et veiseriku artikkel on kirjutatud inimeste hirmutamise eesmärgil.
Et mõtleme mingi musta tulevikstsenaariumi võimaluse välja, puhume mulli üles, ja varsti hakkame sellega hirmsasti võitlema ning koalitsiooni süüdistama, et miks sellise "suure" probleemiga ei tegeleta.

Ühesõnaga - tavapärane kesiklik propagandaspinn.

Kui meil oleks valitsus, kes oma rahvast hooliks, siis oleks fosforuut riigi vara ja selle kaevandamiseks loodaks riigiettevõte, mille nõukogus oleks igast erakonnast üks majandust tundev inimene ja üks teadlane. Fosforiit oleks riigi jaoks tõesti kullaauk. Kui aga laseme erafirmad ja pealegi välisfirmad fosforiiti kaevandama, siis läheb senise 3-4 miljardi asemel riigiust välja vähemalt 6-8 miljardit eurot meue rahva higiga teenitud kasumit ja lisaks veel ka hunnik maad.
Kalluta aga, kes sa ka pole, sul pole ei sooja ega külma sellest, kuidas eesti rahvas elab, ilmselt oled niipalju varastanud et võid rahulikult kesikuid igas tegevuses süüdistada,Kahju, et sinusuguseid oma rahva vaenlasi meie hulgas on

J'uuljus on joppski . sest ega sis m'aavarad kuulu minngitele ebas'ääduslikele jõukkudele vajd rahhvale . miss on nejl jõukkudel pisstmist kuj rahaganttimine vällja'arvata .

Tänavu jääb Eestimaal suurvesi ära. Kogu see jutt on nagu püüd kanuuga suurvee ajal kärestikust üles aerutada.
Inimene teeb kenasti selgeks, et maailm vajab fosforiiti, meil on seda arvestatavad varud aga peame keskenduma sellele, et fosforiiti kaevandama ei hakataks? Püüd sellest kärestikust üles aerutada, see viib Eestimaa rohkem hukatusse kui selle maavara mõistlikul viisil kaevandamine eales viiks. Päästa tuleb mis veel päästa annab ja hoolitseda selle eest, et kogu tulu fosforiidist langeks ainult ja ainult Eesti riigi ja rahva käsutusse. Peale kõige muu aitaks see mingilgi määral korvata kahjusid mis kaevandamisprotsess kaasa toob.
Ma ei tea. aga võib-olla on need "protsessid" Eesti fosforiidi ümber juba nii kaugele arenenud, et meile jääb vaid loota kaevandaja "heasüdamlikkusele" kes meile kõrtsis väikese lõuna ja paar "drinki" välja teeb ja siis jogase peaga laulda, et "Eestimaa mu õnn ja rõõm"

Juliusele

Rahvavaenlane on tore väljend. Seda kasutasid omal ajal just need kellele Eesti riigi ja rahva olemasolu pinnuks silmas oli.

üllatav! peale minu oleks kaevajaid veelgi.juhan aare vist seda lehte ei loe, küll sealt tuleks vastulalinat.

Fosforiidijahus on toimeaine alla 10% ja mullalahuses taimele raskesti omastatatav. Kui on võimalik väetuse efektiivsust tõsta võib targalt toimetades tõesti Eesti fosforisisaldusega maavara meile ka kasulikuks muutuda. Ennekõike vaja võidelda keskkonda mitte ohustava fosforväetise tootmistehnoloogia ajakohastamise eest. Vaja teaduslikult uurida põhjuste poolt- miks kaevandada, mitte aga asuda konstrueerima võimalikke tagajärgi.

mikks k'eegi ej jullge vastata mu küsimusele et kuj me ihaldame üleillmset mahedoottmist sis milleks on vaja väättisi ?

tänagi telekas ükks m'aabõues urgitseja rääkkis tõsi m'eeli kuj kasulik on rämsuga terrvistävitada !

Ennule: mahetootmine on kasulik keskkonnale ja inimestele, kuid sealt ei tule suuri kasumeid, nagu maavarade kaevandamisest. Mahetootmist tuleb toetada riiklikult, aga meie valitsus otsustas hoopis enam GMOsid turule lubada.

aga ned kee'emm''ood on tehislikud, milleks sis ülttse väättisi vajaonn kuj põlldudele enam midagi ej külvata ?

Et fosforiidikiht asub vahetult diktüoneemaargilliidi all, tuleks fosforiidi kättesaamiseks kõigepealt diktüoneemaargilliit eemaldada. See aga põhjustab suuri keskkonnaprobleeme, sest diktüoneemaargilliidil on omadus hapnikuga kokku puutudes süttida. Näiteks Maardus fosforiidikaevandamise käigus puistangutesse kuhjatud graptoliitargilliit läks põlema (isesüttimine) ning põhjavette sattus rohkelt tervistkahjustavaid keemilisi ühendeid. See oli üheks põhjuseks, mis õhutas fosforiidisõda ning meelestas avalikku arvamust fosforiidikaevandamise vastu[4].

Diktüoneemaargilliidis sisaldub palju haruldasi keemilisi elemente, näiteks uraani, tooriumi, molübdeeni ja vanaadiumi. Kuulujuttude järgi eraldati Nõukogude Liidu esimese tuumapommi valmistamiseks saadud uraan Sillamäe lähedalt kaevandatud diktüoneemaargilliidist. Sillamäel kaevandati graptoliitargilliiti uraani eraldamise eesmärgil aastatel 1949–1952[4].

Kogu info allikas asub lingil
http://et.wikipedia.org/wiki/Dikt%C3%BConeemaargilliit

Et asi selgem saaks, siis rohkem, kui fosforiit ja sellest saadav küsitava väärtusega ''väetis'' huvitab kaevandajaid tegelikult diktüoneema, haruldased muldmetallid ja ka gildagaas ...

Niisiis ütlevad siin kommenteerijad välja tõe, et fosforiit on rahvuslik rikkus. Mäletan kuidas rikastusid Uus-Meremaa lähedal väikestel saartel elanikud. Need saared olid aastatuhandeid merelindude kolooniaks ja sinna oli tekkinud mitme meetri paksune fosforiidikiht väljaheidetest.Kui seal avastati põllumaa all see fosforiit, siis elanikud müüsid oma väikesed maatükid miljonite eest. Kuid kahjuks peale fosforiidi kaevandamist jäi neile songitud maa ja miljonid joodi maha. Aga nagu tuleb välja, siis on meil peale fosforiidi veel hulk teisi maavarasi. Suur ärastaja Tiit Vähi haistis nende olemasolu ja sai 1 kroosni eest Silmeti kullasoone endale. Silmet oli riigi ettevõte ja oleks pidanud jääma rahva omandusse. Ning fosforiit ja teised maavarad on meie rahvuslik rikkus, mis peab kuuluma riigile, aga mitte ärikatele. Maavarad on riigi omad ja kui keegi leiab maapõuest poti kullaga, siis peab selle ära andma riigile. Ei ole õigust mingil ärikal kulda endale võtta, niisamuti ka teisi maavarasi. Maavarade kaevandamine peab kogu rahva elujärge parandama ja need, kelle põllumaa saab üles songitud, peavad saama kahjude hüvitust.

mujjgaja eksib
jutt oli Naoèerost ja sääl polld ülttse tegu linnu sitaga .
kaljusaartel on linnusitta tõesti aga mitte küllaga sest lajjned ja päjkä teevad ajaga oma töö ning jooksvalt säjlib vajd osa .

oja enn, ma mäletan veel enne kolhoosre, kuidas isa-ema ohakaid põllul välja tagusid, oli ütleme nagu pahtlilabidas pikka varre otsas. tänapäeval ohakaid põllul ei näe, selge see et keemia, keskmine eluiga aga kasvab, vaatamata keemiale. olen eluaeg igasugust solki sisse ajanud, aga kohe-kohe jõuan siiski viimasesse veerandisse.

kesskmise elu'eaga paned rasskelt p'uusse . ej kassva se ülttse nõnna nagu arvu'ussklik Anrus ja Anno ja Taavi on s'ulle ilmetu n'äoga ettelauld . tegemist onn ooppis olemasolevate inimeste kesskmise ea kasvuga sest kuj nooremad äralähävad sis ma.talikult kesskmine peappki t'õusma .
võrrdle vanaEllase kirjanike ja mõttedarkkade eluigu, 70...90 . kas 2000 aasstat iljem ehk täna elavad nende ametig'aaslased 160 võj 140 täjjs ? sittagi ! kärrvavad veel rutem maha .
ja see käjjb ka mejjegohhta .
tegin stat`istika'ameti anndmetebõhjal (t'ellisin ned eraldi, muu illm nejjd ej tea) uuringu kujdas on muuttund mejl 50' ja 100' vanima surrd mehe ja najse suremisiga . siin üttlen vajd lühidalt et viimase 20' aasstaga on 100' vanima mehe suremisiga kassvand ligi 2 aasstat ja najstel 1 aassta . ja sellegi taga pole mitte loomuliku elamisea kassv, vajd 'ooldegodudes vanurite tehislik elusojjdmine .
n'iiet kuj taas minngi ebas'ääduslik putukas Varrgamält võj Steenbokist lajjalt kuulutab eluea ropust kasvust sis küsi vasstu kas 2100.a'l surrakse mejjl juba 150'selt ? ja kuj jahh sis mikks mejje sellised aruldased erandid oleme et mejjd võjjb nimetada metùusalateks ?

miss aga ohakatessebuuttub sis räägin oma kogemusest kujdas ka mina lapsena puusst mõõgaga nejjd ja nõgesejdniittsin ning vanaisale ettegannin et 'sõda on võjdetud' . vanaisa vajd n'aeris sest nejsst saavat lahhti vajd j'uuri välljagisskudes . ja seda ta 'aegajalt ka tegi . ent mõne aasstaga kõjkk taasstus sest tuul tõj mõnesaja meettridagant s'eemned taas mejjle ja sõda juurikatega allgas uuesti .

On ikka küsitud, mida hakatakse vedama kavandatava uue raudteega ja kust tulevad kaubad, sest ainult reisijatevedu kasumit ei tooda. Nüüd siis selgem - väetisi hakatakse vedama. Selleks siis raudteed vaja ongi ja selles valguses on rahvast riigist äraajav poliitika ka "plaanimajanduse" osa.

ejj äkata väättisivedama . sest siis oleks otsem ju vedada läbi Tapa ja Tarttu, mitte ringiga läbi Ettkari Tallina .