Lp Urmi Reinde!Palun esitage Riigikogus järelepärimine,et kellele said lahkuvate vene sõjaväelaste korterid ja avaldage see info ka Kesknädalas.Kaua peavad veel sundüürnikud EV poolt tekitatud ülekohtuga leppima?Ja ka Siiri Oviir võiks siiski vastata Tartu kodanikeühendus Sundüürnike pöördumisele,mis juba!!! maikuul edasi antud.Palun tuletage pr Oviirile seda meelde.

On mõistetav, et poliitikud kes sundüürnike probleemi olemasolu ei tunnista, selle lahendamisega ei tegele. Kuid kummaline on probleemist teadlike poliitikute tegevusetus. Ülekohtust kisendamine ja omanike hurjutamine pole mingi tõsine abi vaestele üürnikele. Raha on riigil vähe, kuid kinnistamata riigimaad nagu Kloogaranna sotsiaalmaa, mis Sõõrumaale kanditi on küll ja küll. Riik peaks ise seda kallilt müüma ja saadud rahaga sundüürnike korterioste doteerima. Kinnistamata riigimaa on nagu draakoni varandus, mis sunnib kõiki poliitikuid ainult selle ärastamise skeemidega tegelema. Kiusatus on nii suur, et Riigikogu liikmetel ja ministritel on sellest lausa palavik ja krooniline kõhulahtisus. Kinnistamata riigimaa väärtus ei kajastu Riigieelarve üheski tabelis ja rahvas ei tea selle olemasolust, ehkki tegu on miljardite eurode suuruse varandusega. Elu pole muinasjutt ja võite kindel olla, et sundüürnikele ei eraldata sellest varandusest sentigi, olgu peaminister ja President kes iganes. Inimene on loom, mitte ingel.

Olen sundüürnik majas, mille kohta natsioanliseerimisotsust polegi. Maja võeti riiklikku elamufondi, kuna endine omanik oli surnud ja keegi vara pärima ei asunud. Linnavalitsuse otsuses on märgitud endiseks omanikuks seesama surnud inimene.Selle alusel sai maja omanikuks sugulane, kes ei omanireformi seaduse ega ka pärimisseaduse alusel poleks seda vara pärida saanud. Olen korterijärjekorras üle 10 aasta, kuid ka munitsipaalkorter poleks õiglaseks lahenduseks. Senini pole sedagi pakutud.