Edu, Jaanus Riibele!

Tegelik Jüriöö ülestõusu eesmärk oli vabaneda sakslaste Liiwi ordu ja taanlaste võimu alt ja liituda Põhjalaga.
Ülestõusu juhid kartsid, et eestlaste väest ei pruugi esimesest šokist üle saanud sakslaste ja taanlaste ühisjõudude vastu piisata. Seetõttu saatsid nad saadikud Rootsi võimu all olevasse Soome Turu ja Viiburi foogtide juurde teadaandega, et kõik sakslased Harjumaal on ära tapetud. Lisaks andsid nad foogtidele teada, et eestlased on Tallinna ümber piiranud, kuid nad on nõus linna Rootsi kuningale üle andma, kui viimane sõjalist abi saadab. Seda kuuldes lubasid foogtid väe koguda ja sellega Eestisse purjetada.
Rootslased-soomlased jäid aga hiljaks...

1943. aastal tähistasid eestlased Jüriöö ülestõusu 600-ndat aastapäeva väga erinevalt.
Eesti Direktoraadis tähistati seda prof Jüri Uluotsa eestvedamisel kui võitlust Vene vallutajate vastu. Toodi näitena ära 40 juhtumit, mil Vene poolt eestlaste alasid rünnati.
Eesti Laskurkorpus tähistas Jüriöö ülestõusu aastapäeva aga lähtuvalt sakslaste permanentsest "Drang nach Ostenist" ja sellele vastuhakust.

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php

14. mail 1343 toimus Lasnamäel Sõjamäe lahing, kus erinevatel hinnangutel kaotas Liivi ordu ja eestlaste maleva vahelises heitluses elu umbes 3000 eestlast. Lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks, mis praegu on linnaosa üks asumeid.

Huvitav, kas 14. mail Eesti peab meeles seda vabadusvõitluse lahingut, või on tähtsam Eesti Vabariiki kaitsta Afganistani, Iraagi, Liibanoni, Kosovo jm pinnal?

https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_ülestõus

See rahvas,kes ei mäleta ajalugu,elab,tulevikuta.
On juba avalik saladus,et euroliidu kui administratsiooni eesmärk on rahvusriikide kaotamine ja rasside segamine.Selle eesmärgi nimel toimub ka euroliidu regioonidesse sissetoodavate immigrantide laiali paigutamine.Sellel eesmärgil lähtutakse ka rail balticu rajamisel.
Minnes tagasi eestluse ja tema ajaloo juurde siis miks meie seadusandjad töötavad avalikult vastu oma rahvusriigi eksisteerimisele?Riigikogus käib suur promomine ristiusu kui võõrususu pühade tähistamisteks,samas ei kuule piiksu ka meie esivanemate kangelaslikkest võitlustest röövvalutajatega ja ristiusu vägivaldsest,tule ja mõõgaga peale surumisest.Kui rahvasaadikud oleksid isamaaliselt meelestatud siis nad peaksid võõraste pühade kehtestamiste asemel kehtestama Meie rahva ajaloolised tähtsündmused,pühadena.Need oleksid:01.01 uusaasta,02.02 Tartu rahulepingu aastapäev,24.02 EW Iseseisvuspäev,23.04 Jüriöö Ülestõusu päev,23.06 Võidupüha,24.o6 Jaanipäev,20.o8 Taasiseseisvumis päev.Siis veel Pööripäev talvel 21.12

23. aprill - veteranipäev

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.
https://riigikantselei.ee/et/lipupaevad

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/juripaeva-maagilised-rituaalid-torjuvad-tumedaid-joude-ja-toovad-kauni-valjanagemise?id=71310107

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti ka jürituld.

Jüripäeval, 23. aprillil korraldatakse Vabaduse väljakul vabaõhukontsert Veteranirock 2017. Kontserdil astuvad üles kaitseväe orkestri ajateenijate bänd, United States Army Europe Soldiers Chorus, Ziggy Wild ja Ruslana.

http://www.pealinn.ee/tagid/arvamus/vabaohukontsert-veteranirock-tuleb-taas-vabaduse-valjakule-n191125

23. aprill kui veteranipäev on Eestis lipupäev

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad jt eraõiguslikud juriidilised isikud, samuti eraisikud.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00. Kui lippu ei langetata või kui lipp on juba lipupäevale eelneval õhtul heisatud (alaline heiskamine), tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Kõigil õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp peab olema valgustatud. Näiteks nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud ka 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb pimedal ajal valgustada, firmalipule nõue ei laiene. Vaid võidupühal – jaanipäeval ei pea ööseks välja jäetud Eesti lippu valgustama.
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Siis heisatakse lipp pidustuste alguses, mitte päikesetõusul nagu lipupäevadel.
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal - jaanipäeval (23.06. – 24-06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tasuta-veteranipaeva-tahistatakse-suure-vabaohukontserdiga-n191788

Jüriööl toimub vanalinnas orienteerumise teatejooks. Võistlus viiakse läbi Vabaduse väljakul (võistluskeskus) ja vanalinnas 22. aprillil kella 18.00-st kuni 23. aprillil kella 03.00-ni.

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/tana-on-juripaev-touse-vara-ara-kulla-mine-ning-noiu-endale-tervist-ja-ilu?id=77956536

https://www.skaut.ee/uritused/laagrid/juripaev-2017

kurb aga jüriöö on hoopis 1. mail. Sest ta toimus 14. sajandil ning vahepeal on 8 päeva edasi nihkunud. 23+8=31. aprill ehk 1. mai.
Miks meil vana kalendrit järgitakse, küll aru ei saa. Isegi paljude kirjanike sünni- ja surmaaeg on kohandatud uuele ajaarvamisel.