See oli tore algatus E.Savisaare poolt nagu on ka kõik, mida see suurepärane inimene teeb meie riigi ja rahva heaks. Brüsselile on rohkem vaja teavitada olukorrast meie riigis, sest meie valitsuse ja tema pooldajate tegevus on ohtlik meie riigile. Keskerakonna ettepanekud on kõik suurepärased, kuid selle asemel, et neid kuulda võtta laimatakse Eestimaa parimaid inimesi, kes tahavad tööd teha meie riigi heaolu nimel. Brüsselis tuleks teavitada, et see klantspilt, mida püüab valitsus jätta varjamaks tõelist olukorda, on võlts.

Huvitav, et Brüsseli sõbrad alati oma kiindumust meie võimukartellile üles ei näita

Eda-mitu korda päevas peaga vastu maad taod Edgari ikooni ees ?

Kullakesed,tuleb meelde "vene ajal" Paide kirikuaiale kinnitet suur plakat,mis kutsus ka hoidma raha Hoiukassas! "Kindel,kasulik ja soodne on asetada raha...." Ja naljamehed kleepisid ühel ööl plakatile suure teksti ..."selle kuulutuse taha!" Vaadake ette,et "Edgaripangaga "te oma rahast ilma ei jää! Muidugi jääb see raha Eestisse,aga kelle kätte?

see peaks ikka päris vaimse puudega inimene olema, kes julgeks oma raha sinna viia. Aga kesikud- te kõik pidite ju vaesed olema nagu kirikurotid- mis raha te sinna panka siis viima hakkate ?

Eesti Ühispank on tegelikult meediaprojekt, millel on üks väga kasulik lisafunktsioon - võimalus raha kantida. Näiteks “palkadeks” on linn panustanud sadu tuhandeid! ja teist sama palju on linn tasunud juba Lextalile "panga dokumentatsiooni ja asutamispaberite ettevalmistamiseks". Ei fakt, et Lextalis töötavad sama asja peal ju Nääs ja Talviste ning mõlemad mehed on kaitsnud Burešinit ja ta kaasosalisi paljudes kohtuasjades, juba palju aastaid. Teatavasti ei esita Lextal arveid Keskerakonnale või siis Burešinile või Toobalile otse, vaid kõik arveldused käivad tavaliselt linna kaudu. Mõnikord maksavad Burešini kulusid ka sõbralikud ettevõtjad - näiteks needsamad, kes ratastoole “kingivad”. Hinnanguliselt ainuüksi Burešini kohtuasjade peale on Tallinnal kulunud kaugelt üle saja tuhande euro.
Meediaprojekti kohalt on välja kuulutatud, et loodav Ühistupank hakkab toetama abivajajaid eluaseme soetamisel! Kui mõelda, et ühistupanga liikmeks astus näiteks Nordecon (Toomas Luman), siis võib arvata, et Ühistupank "laenab" peatselt mõned miljonid sellele ettevõttele, et Nordecon ehitaks enne 2017 KOV valimisi ühe portsu munitsipaalmaju (mida siis Talllinn omakorda üsna kallilt rentima hakkab). Vanasti nautis sellist soosingut Rand&Tuulbergi nimeline ehitusettevõte, kelle üks omanikke oli juhtumisi Mailis Ranna, vabandust, Repsi, eksabikaasa… Niisiis aeti edukat äri ja rajati hulk munitsipaalmaju Lasnamäe veerele. Rabd&Tuulberg on Burešini altkäemaksu protsessis uurimise all ning Mailis on kaotanud soosingu.

Tulles tagasi, enne valimisi on ju poliitiliselt suurepärane uudis, et KE, vabandust Tallinn tellis uued munitsipaalmajad! Ja veelgi toredam, ehkki varjatud uudis on ju see, et Nordecon teenib projektist korraliku kasumi ning loodetavasti (kui tahavad kunagi veel saada), siis peavad ka isakest meeles ja poetavad kolmandiku sulas, näiteks mõnesse Küprose panka.
Mõni aeg tagasi armastasid "kirjastajad" kasutada Šveitsi ja Liechtensteini panku (kõik ju mäletavad salapärast variisikut Peter Kaiserit ning Arsai Investments nimelist Jeediku varikontot, mida on ka perekonnafondiks hämatud), kuid Lehman&Brothers krahhi tõttu arenes USA uurimisorganite surve Šveitsi pankade vastu aga nii tuliseks, et Šveitsil tuli oma kuulsast ja igipõlisest pangasaladuse aurast loobuda. Nii läks ka Burešini salakontoga, mille kohta Šveits prokuratuuri palvel info välja andis. Nääs ja Talviste üritasid sellele igal moel lootusetult vastu punnida, kuid raiskasid sellega lihtsalt jälle linna raha.

mudak, ma ei usu mitte, et Mailis oma isaga abielus oli.

Kriibu, Sul õigus.
Kuid, iseenesest see fakt (isa, abikaasa) ei muuda mu jutu mõtet.

a Moskvast?

Munitsipaalmajad on nagu munitsipaalpank, kus raha haihtub iseeneslikult. Ilmselt genereerib puutykk niisuure musta kurjuse energia, et raha kaob iseenesest.

eelmisele

Too näiteid!

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/21/swedbank-hoiab-autorollo-saladust

Vot tak, seltsimehed!

Mina igatahes ootan väga ühte korraliku ja mõistliku Kapitalistliku ühiskonna (pean silmas seda panga mõistet millistena pangad tegelikult Kapitalistlikus ühiskonnas , läbi ajaloo on toiminud ja Kliendi paremaks teenindamiseks kliendile soodsamaid ning paremini kättesaadavamaid teenuseid välja töötada ja pakkuda on püüdnud ning mitte vastupidi - nagu tänases Eestis valitsevas kommertspanganduses) avamist Eestis, kes kasutaks jälle seda , tegelikku raha mis vastaks läbi ajaloo kehtinud raha mõistele, ning peaks klienti kuningaks ning tunnistaks endale , et just kliendi usalduse ja rahulolu võitmise läbi kliendi hoiustena panka usaldatud rahalt teenib pank endale kasumeid ja majandab ja maksab klientidele intresse - ja mitte vastupidi. Panga kui finantsasutuse põhikirjajärgne esmane tööülessanne on klientide teenindamine ja raha - ennekõike sularaha käitlemine ja tingimusteta kättesaadavaks tegemine. Ma ei taha hoida oma raha ega isegi mitte suhelda oma põhitööga mitte toimetuleva finantsasutusega kes aina ja avalikult soiub,et tema põhitöö- sularaha käitlemine olevat nii -nii ülejõu käivalt kulukas ja töömahukas - ning, et tal pangana tuleb minu kui hoiustaja suhtes järjest uusi repressioone- muuta nii sularaha kättesaamine kui pangaga suhtlemine - pangakontorite sulgemise ja pangaautomaatide likvideerimise näol - ning määrata mulle millegagi põhjendatud trahve "teenustasude" nime all. Mõelgeim vaid - kui kättesaadavad olid pangateenused meile meie oma väikeses ja vaeses vabariigis enne nende riootsi pankade tulekut - mil vaat et iga natukese maa tagant oli pangakontor ja vaat et igal tänavanurgal pangaautomaat - kust sai raha välja võtta ka ristkasutusega - ja mingeid teenustasusid ei olnud siis olemaski! Kui oleksid olnud aktsepteeritud jutud kulukatest ning tööjõumahukatest pangateenustest muilledega pangad toime ei suuda tulla - ja olnud lubatud kehtestada selliseid "Teenustasusid"/omatahtsi ja põhjendamatuid sissenõudeid klientidelt nagu on täna , ei oleks Eestimmal ilmselt olnud põhjust ei Tartu Kommertspanga ega Sotsiaalpanga ega Maapanga ega ka teiste, inimestele nii palju kannatusi põhjustanud kommertspankade pankrottideks, mis siin maal kunagi toimusid.