huvitav, kus on meie tuntud põhulõuad-demagoogid nagu JB,jt.?

JB on WC- poti ja seina vahel kinni!

et JB pandi ravile...

Meil me armsas Eestis kardetakse isegi sõna "opositsioon" - see seostub paljude jaoks kohe mingi riigivastasusega, mida võib tabada seaduse või seadusetuse karistav käsi. Paraku on eestlased kõigi valitsuste võimu all (tuletagem meelde kasvõi üksnes XX sajandit) olnud sedavõrd lauslammastunud, et hakka või mõtlema: kas tegelikult olemegi suutelised tõeliseks omariikluseks? Lippude lehvitamine ja pühalik ühiskõõrutamine ei taga veel pärisriigiks olemist. Seda pärisriiki ju polegi Eestis kuigipalju olnud. Olime meid 1710. aastal järjekordselt vabastanud impeeriumi kubermang(ud), seejärel vägisi tehtud NL liiduvabariigiks (vahepeal koguni saanud olla III Reichi Ostland), nüüd oleme (muidugi vaba rahva vabalt väljendatud palaval soovil!) saanud EL-i osaks (kas perspektiivis osariigiks või üks liidumaaks?).
Ja tölmokluse lipu all tegutseme (või laseme endaga tegutseda?) üha edasi.
Seepärast märgib isand Mürkhein täiesti õigustatult: "Vähegi normaalselt mõtlev indiviid teab, et demokraatlikes riikides on meedia valitsuspersoonide suhtes sõltumatult kriitiline." Siit küsimus: kas oleme vähegi normaalselt mõtlevad indiviidid?

Riigikontrolör Mihkel Oviir kinnitas eelmisel nädala Riigikogu ees peetud kõnes, et ta pole ametis oldud seitsme aasta jooksul varem kohanud täitevvõimu sedavõrd tõrjuvat hoiakut kui praegu.
«Mitmed ametnikud on meile usalduslikult tunnistanud, et kui nad on pidanud riigikontrolli auditi kohta vastuse koostama, siis on neile antud selge poliitiline suunis – kõik tagasi lükata, millegagi ei tohi nõus olla,» rääkis Oviir. «Erinevate auditite järeldused on järjest kuulutatud kasutamiskõlbmatuks, ja seda sisuliste selgitusteta.»

Jah see kesikute "hädakisa" hakkab juba tüütama. Pole siin Eestis elu sugugi hullem kui teistes Balti riikides ja palju parem elust Venemaal . Mida te koguaeg vingute?

Nii kui keegi keskerakondlastest veidi häält tõstab, tembeldatakse see kohe, parimal juhul, hädakisaks. Tõsi ta on, ega Eesti elu pole veel nii hull, et lausa kisendama peaks, kuigi tuleviku peale lootmine toob murekortsud laubale. Samas võiks ka kõigile nendele, kes halavad ikka veel nõukaaegse elu raskuste üle, kuigi võib-olla ehitati maju ja osteti autosid, käidi turismireisidel, vahetati mööbligarnituure, hangiti defitsiiti leti alt ja leti pealt, serdipoe eest ja tagant jne jne: ärge vinguge! Paljudel teist oli siis üpris rasvane elu, mis polnud sugugi välja teenitud ausa tööga, vaid hoopis kavala teenistusega. Räägiti ju siis, et tähtis pole palk, vaid teenistus. Ja mõned praegused hädakisajad ikka oskasid teenida... Ilma vähimagi häbi ja vennaarmuta.

to Vaikija
Balti riigid ongi euroliidus tagantpoolt esikolmikus!

Autoril oli küll pealkirjaks üks hästi ajalooline laulev kujund "Ei saa mitte vaiki olla...", aga praegune on võitlevam. Sest tänapäeva Eesti nõuab just võitlevust. Paljugi saab teha (ka vaiki olla), kuid ei tohi teha (vaiki olla).