see pole ajnult Musstjalalugu, se on tüüpiline kogu Eestile. pxhjus on samuti sellge: 'eesotsas olid ja onn nx'ukogude inimesed. kujj allgul veel midagi kardeti, sis ülldise varastamise ja ärastamise käjgus s'aadi aru et nendekohhta kohhtuvxjjm lihhtsalt ej käjj. et aga nejjd tagasisaajajd oli l'iiga palju, sis osa sajj oma tagasi r'öövli p'uudusel ja osa silmakirjaks, et näjdata kujdas midagi ikka liigub kaa. kuss aga natuke tulusam m'aatükk pajsstis, sis see ka ära napsati. kujj just tegemist polld "omaga". mis tahes ümmberehitamisekohhta vxetti ruttu vasstu s'äädus et enndine omanik peab selle uue osa k'innimakksma. mujdugi jäätti arvestamatta, et tegelikult de iure omanikult selle ümmberehitamisekohhta luba k'eegi ej suvatsend küsida. nii sajj omanik veel tejsstkorrda s'äädusega piki pääd. nii et kxjkk on korras, ejj annd seda mere'äärsät maad kolmikliitt, ejj anna ka kaksikliitt. sest öhed räpased mxlemad.

33338 süüdistab, nagu kombeks, kõigis nüüdsetes hädades nn "nõukogude" inimesi. Veel parem - süüdi on endised kommunistid. Olles meie riigis kõik juhtivad kohad enda kätte haaranud, täidavad nad oma taskuid ja, kui neile vaid kasulik, teevad riigile kõiksugu kahjulikke otsuseid jne jne. Muidugi on mõnus süüdistada nendes tegudes nn "endisi". Kuid selle nähtuse olemus ei tulene sellest, missuguse ideoloogia pooldajaks keegi ennast ühel või teisel ajastul kuulutab. Oma ambitsioonide realiseerimiseks on kattevarjuna edukalt kasutatud mistahes ideoloogiat. Põhjus on INIMESE ahnuses jt puudustes, mis liiga paljudel väljenduvad eriti äärmuslikult. Sellised inimesed kasutavad oma võimu-, vara- jne ahnuses iga võimalust ülespoole trügimiseks. Nad on alati valmis "ennast teostama", astudes kas Hitleri või Stalini parteisse, ükskõik missugusse erakonda jne, peaasi kui see nende isiklike tahtmiste paremat rahuldamist võimaldab. Kui muutub valitsev ideoloogia, saavad "tulihingelistest kommunistidest" justkui imeväel sügavalt usklikud kapitalistliku korra pooldajad, peaasi, et nende saamahimu saaks kiiremini täidetud. Liiga palju oli nimelt selliste "põhimõtetega" inimesi juhtide hulka trüginud nõukogude ajal. Nende inimeste tegelik olemus muutis võimalikuks ka selle süsteemi vead ja kuriteod. Midagi pole inimese olemuses muutunud loomulikult ka praegu. Endisaegsed ja uued tõusikud tegutsevad võimu ja rikkust jahtides veelgi jõhkramalt, minnes kasvõi üle laipade, peaasi, et oleks kasulik. Muutunud on ainult selle tegutsemise ideoloogiline kattevari.

komment"eeria eksib, olen siin ja ka mujal (mind on hea teistest eristada!) silmas pidanud nx'ukogulikult mxttlevajd inimesi, st ka kxjkki sotsjal"isstlikult mxttlevajd nn antikommunisste ega 'aara sugugi kapital"isstlikultmxttlevajd nn enndisi. olen lähhtunud sisust, mitte vormist.

Mille poolest erineb "nõukoguliku" saamahimuse inimese mõtlemine "kapitalistliku" saamamehe mõtlemisest (peale ideoloogilise vahu)? Võimalikult palju tahavad omastada mõlemad. Või teate Teie, missuguse konkreetse ideoloogia varjus tegutsev krahmaja on teistest parem?

jutt pole saamaimulistest, vajd muuttust'essesuhhtumises. kxjkk pole ju nagu kiuste varrgad.

Peaks olema selge, et muidugi pole jutt ainult saamahimust, vaid inimese puudustest üldse. Ahnusest (vara-, võimu-, kuulsuse- jne jne) eriti. Teps mitte ei jäta see mõjutamata ka nende suhtumist muutustesse ühiskonnas. Jah, loomulikult ei voha need pahed kõigil inimestel nii kontrollimatult, ja selles ongi lootus.

Loll saab kirikus ka peksa, sai ka esimesel Eesti ajal. Juhtub ka vanadusest nõdraks jäänud inimestel.

Hundiseadustel põhinev ühiskond, mida Sa nähtavasti ideaalseks pead, võib kergesti "üle sõita" igaühest, ka Sinust.