Eesti kodanike vastu võib ICC-s kohtuasju algatada ka ilma Eesti ametliku osavõtuta NATO või mingis muus operatsioonis -- juhul, kui eesti kodanik osaleb mingi muu riigi relvajõudude koosseisus. Kriminaalõiguses ja eriti sõjakuritegude puhul kehtib süütuse presumptsioon -- keegi ei pea tõendama oma süütust. Seega artikli autori lause vägistamise kohta "Ehkki meie sõjameestelt vaevalt sellist käitumist oodatagi võiks, on näiteks viimast liiki süüdistust aga iseenesest juba tegelikkuses väga raske ümber lükata" on asjatundmatu. Kod. Räim väidab, et ICC sõltumatus riikidest on "näiline" ja seda tõendab võimalus Eesti Vabariigilt tema sõjaväelase teo eest kompensatsiooni nõuda. Jättes kõrvale kompensatsiooninõude kui sellise (küsimus on, kelle vastu see ikkagi suunatakse, vaevalt et Eesti mingis operatsioonis lausa iseseisva kontingendiga kunagi osaleb), jääb arusaamatuks, miks selline võimalus muudab kohtu sõltumatuse riikidest näiliseks -- selle näilisuse tunnistamiseks peaks arvama, et mingi riik tegeleb ICC loomisega selleks, et pärast teistelt lepinguosalistelt fabritseeritud süüdistuste abil kompensatsioone välja pressida. Sellist teooriat tõsiselt võtta mina vähemalt ei suuda, ICC moodustamise heaks on ka kõige rohkem teinud arenenud ning jõukad riigid. Statuudi sõltumatusest mingit erilist tagamõtet otsida on mõttetu, sest sõltumatus on üldse üks olulisemaid efektiivse kohtumõistmise tagatisi ning pole mõeldav, et ICC sõltuks mingist riigist, mille kodanike üle ta peaks potentsiaalselt kohut mõistma. Ka muutuks ICC sel juhul päevapoliitika instrumendiks. Kod. Räim väidab koguni, et sõjakuritegude kohtulik lahendamine on "tulutu", pidades seega õigeks kombatantide poolt tsiviilelanike tapmise, vägistamise, röövimise jms tegude karistamata jätmist. See seisukoht on vastuolus tänapäevaste rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetega ning teise lõigu viimaste lausete põhjal saab ainult oletada, et kodanik Räimel puudub igasugune ettekujutus rahvusvahelisest (sõja)õigusest. Väide ICC kui rahvusvahelisel õigusel põhineva institutsiooni mitteülimuslikkusest Eesti seadusandluse suhtes on väär. Stalinlike välikohtute ehk "troikade" ja ICC kõrvutamine on räigelt demagoogiline ning selles võib veenduda igaüks, kes tutvub põgusaltki ICC statuudi ning tänapäevaste sõjakurjategijate protsesside menetlusreeglitega. Artikli viimane lause oleks aga lausa koomiline, kui see ei varjaks sedavõrd kuritegelikku mõtet -- sest tegelikult ütleb ju Räim, et eesti sõdur võivat mõrvata ja vägistada "heauskses ootuses", et teda kunagi ICC-le välja ei anta.

Jänis, lippa parem oma Läti asja ajama, muidu on pärast nii, et läti poisse süüdistatakse küll alusetult, kuid just nimelt selles, et toppisid midagi sinna, kuhu vaja polnud ja kes maksab siis kahjuraha ja kohtukulud, kui Läti riik ei saa valetõendeid ümber lükata? Võta teadmiseks, et ei ÜRO ega asjosalised riigid ei saa isegi asja uurimisest osa võtta, kogu mäng on selles kohtus väljaspool õiguse ulatust.

Kohtu sõltumatus piirneb konkreetse riigi konkreetsete seadustega ja õigusriigi kohtul puudub diskretsiooniõigus. Avaliku halduse struktuurina on kohtul keelatud kõik, mis pole talle kirjaliku seadusesättega kohustuslikuks tehtud. Kohus ei ole tsiviilisik, kellele on lubatud kõik, mis pole seadusega keelatud. Selles on suur vahe. "Kohtuseadus" kui niisugune on juba Vanas Roomas kuritegelikuks tunnistatud. Millise avaliku halduse struktuur on ICC?

ICC on riikide poolt rahvusvahelise kokkuleppega loodud struktuur.

Hihihiii, ongi nii, et "tapan-poon ja halastan"?