13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Eestlanna Pariisis
Enn Oja
2013-07-17 13:42:21
Soo Tass''ään ej lauld mölanakol''iisst, vajd melankol''iisst . e ja é 'äälduvad nimelt erinevalt .
Sann Mor''oo pole kraan taam, vajd kraand taam . a Paris ja a Tallin asemel peakks olema à ... . Stephane on tegelikult Stéphane . sest mujdu 'äälduks ta [stöhv''aan] . ja kujj Anne onn [ann] sis tuleks ka ametlikus vigases kirjas asetada oma kohale üla koma . menage a trois [mön''aas a tru''aa] peab olema ménage à trois [men''aas a tru''aa] . Urmi võjkks ikka vead ärabarandada .
vabandaja-selgitaja
2013-07-17 14:20:46
Hea seegi, kui ajaleht veel saab tavalisi eesti "täpitähti" kasutada ega pea inglise tähestikule üle minema. Igasuguste diakriitiliste märkidega on lehetegemises see häda, et kui ka toimetus paneb paika kõik need komadega-konksudega-tildedega jne tähevariandid, siis trükikotta jõudes võivad need sageli olla moondunud (igakord sageli isepidi!) ja nimed võivad hoopis hullumoodi välja näha. Nt läti nimede õigekirjaga trükistes on olukord väga täbar.
Mõnes mõttes oleme e-Eestis samalaadses olukorras, kui aegadel, mil telegrammis kirjutati "palju oenne suennipaeevaks". Seepärast jääb üle teadlikult rakendada vaid nn põhitähekuju, sest siis on vähemalt n-ö suund kätte näidatud. Rahustagem end sellega, et tähekonksudest tähtsamad on mõtted, mida saab kirjutada ja tohib lugeda!
trükkal
2013-07-17 18:18:13
Trükikoda küll ärge süüdistage. Kui te ei suuda faile kokkuleppele vastavalt esitada, siis pole süüdi selles trükikoda.
Enn Oja
2013-07-17 18:52:18
Urmi kajttsja kajttseks pean siisski üttlema et ka trükkalitel juhhtub . minul oli mõni aassta tagasi selline kogemus küll et osa tähhti jäjj ära ja kõjkk värvid ej tulld vällja . aga selle võjjs p'anna erinevate värvigihhtidesüükks . proovidükk osa mökerdas ära ja kujj ärabarandatti sis puhhtastrükis minndi värviga altt . ometi olid jusst need laevaduled olulised et raamat rikuti ära ning edaspidi tuli õjjendiks vahe lehetrükki juba 'käsitsi' .
musstvallgega on vusserdamine vähämvõjmalik aga siisski mitte võjmatu . öhekspõhjuseks on kirja liikk . kujj onn minngi aruldasem ning se sokutatakse otse masin'asse sis tulemus võjb sitavõjttud'ulla . mejje annime ka kirjaliikkide nimegirja k'aasa . kujj aga kasutada levinumajd sis küll jamasid ej tohiks t'ulla . võjmalik et vigu esineb ka küljendamisel sest osa kasutab Ventùurat, osa Indis''ajjni, osa mäkilikku Kvarkki .
kulla
2013-07-18 22:09:05
trükikoda on ikka tihti paljuski süüdi ja ka oleneb, kes seal töötab, igasuguseisd on. Urmi kallale te Oja, ärge oma ambid ajage, ta teab teist neid asju paremini.
blondinka
2013-07-19 23:57:08
...merde...
|
