Mulle meeldis see Oleg Burovi kirjutatud artikel. usun ,et on väga tõelähedane. Kindlasti on ajaloolastel täpsustusi, kuid valet kidlalt artiklis ei ole.

lisaks veel: vant, tibla, vatt, sibul, prussakas,dobrõnja (venepärane), fas^ist (vene keelest), idamehed, idaslaavlane, idikas, jobi, kommu, küüslauk, lont, lupard, maruusja (vene nimi), mens, migrants, muukeelne, muulane, oinas, okupant, pasamoll, pask, prole, punane, põhirahvus, põhirahvusest seltsimees, põliselanik, päästja, raisk, rootslane, russian (inglispärane), russik, russo, rögajunn, sanka (vene nimi), seanägu, setu, sibulake, sibulavenelane, slaavihõimude esindaja, slaavitõugu ahv, stjopa (vene nimi), suur sõber, sõber, s^ovinist, ts^uks (nõukogude anekdootide kangelane), ts^urka (vene keelest), turist, urood (vene keelest), urussuut (vene keelest), vaska (vene nimi), vene koer, venka, vennasrahvuse esindaja, viisud, välismaalane, väljamaalane, ljooha, värdjas, vaanja jne.

Rjurik oli soomeugrilane! Ei tea, kuidas seeditakse seda mõtet Moskva Kremlis?

to teeks järjejutu äkki? Ära sega setusid ära venelastega. Setu keelt räägib ~ 5000 inimest, Setumaa on 8400 aastat vana ja on põline Eesti ala, mis on jagatud eesti - vene piirileppega, kui sa mind ei usu, soovitan kirjutada interneti otsingumootorisse "Vikipeedia -setud".

Ära sega setusid ära venelastega - umorist, see on kõnekeel. äkki arvad, et segi on aetud ka venkud rootslastega või köögiviljadega. ninatark:)

Mulle tundub et "venelane" oleks nagu sõimusõna, et kasutatakse venelaste kohta hoopiski "vene rahvusest kodanik". Eestlane on küll alati "eestlane", ei tea miks venelane ei ole lihtsalt "venelane"?

mingeid Eesti algvenelasi pole pole olemas- kuradi tibla!!! Vaatasin ka teie makulatuur lehte....millised propagandad, muinasjutud ja yksteise julgustamised, samas teades- te olete põrunud!!!! Eriti teie "Idol ja Jumal"!!!!

Agressiivne venelane tekkis tänu mongolite sissetungile. Sama värdjalik geneetiline kombinatsioon tekkis ka mesilaste seas, kui euroopast pärit mesilased ristusid lõuna ameerika mesilastega.

to teeks järjejutu äkki: "Ära sega setusid ära venelastega - umorist, see on kõnekeel. äkki arvad, et segi on aetud ka venkud rootslastega või köögiviljadega. ninatark:)" Paistab, et sa ei omasta Eesti keelset juttu. Ma üritan sulle seda siis soome keeles öelda. Jos sina ei ümmere, mista mina puhun, ole hilja.

ROSLAGEN – KAS AINULT ROOTSIMAA RAND?! See Kesk-Rootsi rannikuala, mis Läänemere kaldal jääb Gävle ja Stockholmi vahele, kannab juba iidsest ajast Roslageni (hääldus: ruslagen) nime. Kuna see asub otse Ahvenamaa saarestikuga vastakuti, siis oli sealt normannidel ehk “põhjalameestel“ (viikingitel ehk varjaagidel) hea ette võtta nii kauba- kui röövretki ida, kagu ja lõuna suunas läbi tulevaste Rusji ja Rossia alade, kuni Bütsantsi kreeklasteni välja. Uurides uuemat Venemaa ajalookirjandust, mida seal ametlikult ka keskkoolis lugeda soovitatakse, tekibki ettekujutlus, kuidas üks osa slaavlastest võis saada rahvuse nimeks russki (vene) rahvas ja riik Rusji ehk Rossia (Venemaa). Juba VI–VIII sajandil oli tugeva ja energilise slaavi rahva paljunemine toimunud erilise hooga ja põhiosa iibest tõusnud suure arvu naisvangide toel. Rahvaste rände ajal liikus osa slaavlastest edasi põhja suunas, kus neid nimetati veneedideks (see sõna on tänini eesti keeles säilinud). Lõuna pool nimetati neid sklaviinideks ja idas antideks ehk poljaanideks. Slaavlastele sai nuhtluseks naabrus russidega, kes olid rännakute järel jõudnud praeguse Austria alale. Vanagermaani päritolu russid ei olnud omaette rahvas, vaid purjetades ja sõudes veeteid kasutavad röövlid. Liikudes itta, hõivasid russid Kujaba (Kiiev), Arzania (Beloozero) ja Staraja Russa linnad. Nad sooritasid röövretki oma slaavlastest naabrite küladesse, kus mehed tapeti, varad rööviti ning naised ja lapsed viidi kaasa, et müüa orjadeks. See ebavõrdne, närviline ja kauakestnud võitlus lõppes russide kasuks, kui võimule tuli Rjurik (rootsi k Rörik), kes oli “elukutselt” varjaag ehk palgasõdur ja päritolult russ. Tal olid sidemed Lõuna-Baltikumiga. Ta olevat käinud ka Taanis, frankide kuninga Karl II Paljaspea juures. Seejärel, aastal 862, läks Rjurik Novgorodi, kus sai kellegi Gostomõsli nimelise vanema abil võimule. Tema vastu alanud ülestõusu surus Rjurik maha ja allutas Novgorodi uuesti. Tänaseks on ümber lükatud legend Rjuriku kahest vennast Sineusest ja Truvorist, mis tulenes vanavene kroonika sõnade ebaõigest mõistmisest: “Rjurik (Rjurik,) sine hus (tema sugulased) (ja) thru voring (druzhinnikud).” Pärast võitu paigutas Rjurik oma druzhinnikud Irboskasse, pani sugulased elama Beloozerosse ja toetudes Laadoga asula varjaagidele, asus ise Novgorodi. Rjurik suri 879. aastal, jättes järele väikese poja Igori (skandinaaviapäraselt Ingvar), kes polnud võimeline valitsema. Võimu võttis väepealik “Helgi”. Kuid see polnud üldse nimi, vaid skandinaavia juhtide tiitel, mis üheaegselt tähendas nii nõida kui väejuhti ja ta hakkas valitsema Olegi nime all. Juba 882. aastal läks ta koos varjaagide ja alaealise Igoriga Kiievisse, mille vallutas, tappes kavalusega sealse russide maleva juhi Askoldi ja slaavlaste juhi Diri. Loodud uus suur riik sai nimeks Kijevskaja Rusj (eesti k Kiievi Venemaa). Venemaa ajaloolased kirjutavad sellestki, et eestlased ja soomlased kasutavad isegi Švetsija (vene k Rootsi) kohta russidest (Roslagenist) tulenevat nimetust “Rotsti” (tegelikult Rootsi ja Ruotsi), sest need rahvad puutusid venelastega esimestena kokku. http://www.kesknadal.ee/?aid=4232

Asi on lihtsam kui teada tolle ja varasema aja paradigmat. Nimelt olid tolleaegsetel hõimudel teatud üldisemad hierarhilised identiteedid (vähemüldised seondusid loomanimedega). Enamus soomeügrilasi tegutsesid ja said elatist vetevallast ja olidki veeidentiteediga. Kobedamad hakkasid ka juba maad harima, nemad olid juba teiste jaoks maaidentiteediga. Ega asjata ei pidanud siinpool peipsit rahvas ennast maarahvaks ja sealpool Peipsit sugulasi venelasteks ehk veeidentiteediga vendadeks kes toimetasid omi asju rohkem paatidega (venedega).