Aitähh K.Arjakasele.See,et 1939.a.kevadel ja suvel oli mitmeid üritusi läbirääkimisteks NSVLiidu,Prantsusmaa ja Inglismaa vahel,pole saladuseks.Kuid peale 23.08.1939.a.sõlmitud pakti pole mingeid viiteid teistele samasuunalistele läbirääkimistele.Vene sõjaajaloolase Meltjukovi poolt on kuupäevaliselt viidetega väeosade paiknemisele ja tegevusele avalikustatud plaanid Soome,Baltimaade ründamiseks,kuid miski ei viita sõja kandumisele Rootsi või Norrasse.Samas on tunnise täpsusega toodud nii Eesti,Läti kui Leedu delegatsioonide kohtumised Kremlis.

Molotov-Ribbentropi paktiga läks Soome NLiidu mõjusfääri. Lääneriigid andsid järele ka Jaltas, Potsdamis, Pariisis ja Helsingis 1975. aastal. Viimase lõppaktile kirjutas Eesti alla 1991. aastal, nõustudes toimunuga.

Kahtlemata Küllolt tänaste võimaluste juures argumenteeritud hea lugu.

Aga seda Eesti ning Läti ja Leedu mahamüümist tunnistasid ju lisaks suurriikidele ning tõelistele Baltisakslastele ka kõik need Kadakasaksad ja truualamlikud, orjameelsed eestlased kes Adolf Hitleri kutse peale kodumaa hülgasid ja "nach Vaterland"- oma eelistatud Isamaale sõitsid!

...Operatsiooni raskuspunkt oli siiski mujal.Ekspeditsioon randuks Narvikis, kust peavägi mõõda raudteed Rootsi maagiväljade keskustesse ,Kirunasse ja Gällivaresse,ning Lulea sadamasse siirduksja need objektid oma kontrolli alla võtaks.Kaks brigaadi võtaks sisse positsiooni Narviki-Lulea joonel aprilli lõpuks, mil on oodata sakslaste vastulööki Botnia lahelt.Vahepeal hõivaks viis Briti pataljoni kolm sadamat Lõuna- Norras,et avada alternatiivne tee Soome rindele ja osaleda ühtlasi Skandinaavia kaitsmiseslõunast tulevate rünnakute vastu. Liitlaste põibaasiks pidi saama Trondheim:Põhjamere miinisulg ulatuks kuni Bergenini:ning Stavangeri lennuväli kuuluks hävitatavaks.... ...Hiljem planeeriti lähetada Põhjalasse palju suurem vägi:Suurbritannia pidi reserveerima selleks operatsioniks 100 000,Prantsusmaa 50 000 meest.Vägesid saatma määrati 50 lahinglaeva ning kuus ja pool lennuväeeskadroni,millele lisaks määrati neli eskadroni raskeid pommituslennukeid sõjategevust kodubaasidest toetama. Küsimus polnud niisiis mingis teisejärgulises kõrvaloperatsioonis,vaid Põhjala muutmises maailmasõja peanäitelavaks.Suurbritannia kindralstaap ütleski valitsusele adresseeritud märgukirjas,et plaan annab liitlastele "esimese ja parima võimaluse Saksamaad ennetada ja sõda lühendada". Max Jakobson Talvesõja Diplomaatia.

Teise maailmasõja suure strateegia seisukohalt oli Vene-Soome sõda vaid lisapala. Aga see näitas, kui täielikult olid Prantsusmaa ja Suurbritannia kaotanud silmist strateegilise reaalsuse.Pimestatuna ajutisest patiseisust,mille suures vähemuses soomlased olid suutnud tekitada, lasid Pariis ja London end hukutada enesetapjalikul mõttekäigul, et Nõukogude Liit võib kujutada endast teljeriikide ( mille hulka ta üldsegi ei kuulunud) pehmet kõhualust.Tehti ettevalmistusi,et saata Rootsi ja Põhja-Norra kaudu Soome 30 000 meheline sõjavägi. Oma teel lõikaksid nad Saksamaa ära Põhja-Norra ja Rootsi rauamaagist, mida saadeti laevadega Saksamaale Narviki sadamast Põhja-Norras. Prantsuse ja Briti planeerijate õhinat ei seganud vähimalgi määral seegi,et kumbki neist riikidest polnud valmis lubama neile läbipääsu. ......Ajaloolastele jääb aga alatiseks mõistatuseks, mis küll ajendas Suurbritanniat ja Prantsusmaad, et nad jõudsid juuksekarva kaugusele sõja alustamisest üheaegselt nii Nõukogude Liidu kui Natsi-Saksamaa vastu ainult kolm kuud enne seda kui Prantsusmaa kokuvarisemine tõestas,et kogu sõjaplaan oli olnud puhas fantastika. /Henri Kissinger, Diplomaatia/