kas punasõdur Prohhor kardab, et "revolutsioonide" läbiviimise nippe kõik ikka veel ei tea? neid on ju piisavalt valgustatud; ka kaasaja kontekstis;

40ndate sündmustes Baltimaades pole midagi salapärast - juba alanud maailmasõja tingimustes kuulusid need maad möödapääsmatule liitmisele N Liiduga kui osa sõjaettevalmistusest ja endisest tsaariimpeeriumist; väike kavaldamine seejuures käis aga asja juurde

nemo 2017-03-23 21:46:36

Hitleri-Saksamaa laiendas oma "lebensraumi" itta, Poola arvelt, vastavalt oma meinnkampfilikule ideoloogiale.

Stalini-Venemaa kasutas MRP-d jälle ära oma maailmarevolutsiooni ideoloogiast (mis oli seks ajaks juba tavaliseks imperialistlikuks vallutusideoloogiaks degenereerunud) lähtuvalt. MRP abil poeti Saksamaa enda nõusolekul Saksamaale külje alla tekitades seega võimaluse teda otse - ilma tülikate puhverriikideta - rünnata.

Stalini jaoks oli see kaks kärbest ühe hoobiga. Hitleri jaoks aga pea silmusesse pistmine.

nemo 2017-03-23 12:24:46

Donetski mäss on samapalju "stiihiline rahvaülestõus" kui oli seda detsembrimäss Eestis 1924.

eriti rumal võrdlus degenereerunud, etteantud noodist laulvalt kallutajalt;

või kui oletamegi hetkeks, et see võrdlus pädeb – siis peaks ju 1924. aasta mäsu tänaseni kestma

kes vähegi ajalugu mäletab teab, et maailmarevolutsiooni idee oli seotud teoreetilise mõttega sotsialismi võidu võimalikkusest ühel maal; arvati, et vaenuliku ümbruse tõttu üksik riik kus sotsialism võitnud, püsima jääda ei suuda ning seetõttu tuleb edu kindlustamiseks revolutsiooni laiendada;

kuigi maailma proletariaadi kaasatulekust oli mõningaid märke (Saksa Novembrirevolutsioon jt) otsustavat läbimurret ei toimunud; Moskvas loodeti veel Poola sõjakäigu kui katalüsaatori peale kuid hale lüüasaamine pärast esialgset edu kustutas selle; maailmarevolutsiooni idee hakkas vaikselt hääbuma ning kustutati aktuaalsete päevakorrast seoses Stalini esitatud teesiga sotsialismi võidu võimalikkusest ühel maal;

mille (sotsialismi) materiaalse baasi loomiseks teostati alates 30ndatest Lääne töösturite kaasabil paralleelselt nii kollektiviseerimine kui industrialiseerimine;

Hitleri vallutuslikud plaanid, sealhulgas vana hea Drang nach Osten ja lüüasaamine nende teostamisel vene rahva ja liitlaste hiiglaslike pingutuste hinnaga lubasid Moskval uutes, soodsates oludes valutult teostada vana maailmarevolutsiooni idee reinkarnatsiooni, tõsi, ainult piiratud mahus ja põhiliselt Ida-Euroopas

nemo 2017-03-24 13:56:45

Niisiis Stalini tegutsemine - nagu sa ka ise kinnitad, nemo - polnud enam ammu mitte kantud maailmarevolutsiooni ideest vaid oli tavaline imperialistm-ekspansionism.

See 19. saj. nähtus, mis arenenud maailmas hakkas juba tol ajal otsi kokku tõmbama (imperialism, imperialistlik mõtteviis) jätkus kalli idanaabri juures hoogsalt edasi ja kestab tänapäevani.

nemo 2017-03-24 13:36:17

Ja selle muidugi jätad sa targu tunnistamata, et detsembrimässu kiire kokkukukkumine tulenes väga palju ka EW kui riigi tollasest tugevusest kiire, otsustav ja jõuline tegutsemine. Vastupidiselt postsovetliku ajajärgu (paraku ebaõnnestunud riigile sarnasele, tänu paljus ka idanaabri "abile") nõrgale ja korrumpeerunud Ukrainale.

Detsembimässu kiire mahasurumise motiiv kordus Ukraina puhul Odessas, kus pättidel ei lastud pikalt möllata vaid grilliti nad kähku ära. Paraku ei suudetud samamoodi otsustavalt ja kiiresti tegutseda idas ja seetõttu ka, kalli idanaabri toetusel, jäigi asi vinduma.

esiteks: see on üldse kummaline vastandamine: maailmarevolutsioon vs imperialism-ekspansionism; nende mõlema resultaat on ju üks – laienemine võimalikult suures mastaabis (jätame erinevused praegu kõrvale);

teiseks: täiesti pimenägijalik on öelda, et imperialism oli 19. sajandi nähtus; nii Pax Americana kui USA riigiametniku Fukuyma „ajaloloo lõpu“ (nüüdseks küll läbikukkunud) kontseptsioon ongi imperialism; küll on väike tagasisamm imperialismilt Trumpi isolatsionismi sugemetega (tänaseks veel täielikult välja kujunemata) välispoliitika;

kolmandaks: nähes tekkimas uue maailmasõja eeldusi, maailmasõjad aga viivadki tavaliselt maailma ümberjaotamiseni, maailmarevolutsiooni idee piltlikult väljendades tasapisi reinkarneerus, saades viimistluse kavade näol võitjate nägemusest sõjajärgsest korrast vastavalt nende panusele

Odessa "grillimine" meenutab natside kuritegusid alaväärtuslike slaavlaste hävitamisel okupeeritud Venemaal;
sellest soosivalt kirjutades kallutaja sisuliselt (ilmselt küll enesele aru andmata) võrdsustabki kaikamehed ja bandeeralased natsidega

lahates detsembrikuumuse kiire kokkukukkumise (otsustavad sündmused toimusid mõne öise tunni jooksul) „unustab“ kallutaja millegipärast ära, et selle riigipöördekatse võidu eeldused olid enam kui tagasihoidlikud (et mitte öelda olematud);
võiduks tulnuks vähemalt pealinn enda kätte haarata, seal päev-kaks vastu pidada, uus valitsus moodustada ja seejärel sõbralikelt välisriikidelt kodusõja (eeldan, et maapiirkondades paiknev Eesti sõjavägi asunuks Tallinna tagasi vallutama) poolena abi paluda;
200-300 halvasti relvastatud (käsirelvad, granaadid, isetehtud pommid) mehega polnud pealinna politsei ja garnisoni mahasurumine tegelikult võimalik;

teisiti on lugu Donbassis kus kohalike elanike laiad massid toetavad ja võitlevad oma kodumaa vabaduse eest; või tahad, sa kallutaja öelda, et ka Eesti rahvas oleks pärast Vabadussõja võitmist hakanud 1924ndal äkitselt sõdima riigipöörajate poolel?

nemo 2017-03-24 15:31:06

See mida sa oma kommis kirjeldad ongi EW kui tugev riik versus Ukraina, kui käestlastud riik.

EW-s kui tugevas riigis ei saanud punavene oma tegevust nii laialt ajada, et mäss oleks õnnestunud. Ukrainas kui nõrgas riigis ta seda sai.

Seega murrad lahtisest uksest sisse, nemo. Omast arust vaidled, aga oma argumentatsioonis sisalduvast tegelikust loogikast ise aru ei saa.

nemo 2017-03-24 15:11:22

Ka kolmekümnendate lõpul jutlustas punavene oma imperialismi-ekspansionismi õigustamiseks välismaa töörahvale õnne viimisest. Nii Soomet rünnates kui ka Lääne-Euroopa vastast sõjahüsteeriat oma rahva hulgas üles küttes.

Eesmärk (Venemaa imperialism-ekspansionim) pühendas abinõu (suured sõnad üllast ja enesekasupüüdmatust paradiisi eksportimisest)!

kolmekümnendate lõpp koos Talvesõjaga, millest sa räägid, kuulub juba II maailmasõja ajajärku; peaksid ju teadma, et see sõda algas 01.09.39, Talvesõda aga 30.11.39;

maailmasõdades jaotatakse maailm ümber, peaks sul nii iseenda tarkusest kui ka mu eelmisest kommist teada olema; loomulik et võitjariigid, eelkõige N Liit ja USA lõikasid sellest suurt kasu, mida sa ideoloogilistel kaalutlustel nimetatud ainult N Liidu ekspansionismiks;

jutukesed N Liidu poolt sõjahüsteeria üleskütmisest Lääne-Euroopas aga hakkavad juba meenutama tädi maali pajatusi sõjard Churchillist; Teine maailmasõda algab Saksamaa katsest revanšeerida kaotus ja jaotada mõjuvõim Maal (koos Itaaliaga või ka Jaapaniga) ümber

igale põmmpeale ei aita isegi puust ettetegemine;
Donbassi ja detsembrikuumuse vahe on kohaliku rahva suhtumises üritustesse; Donbassi puhul käib jutt võitlusest autonoomia (või täieliku iseseisvuse eest); detsembrikuumuse puhul seisukohavõtust riigipöördekatsesse;
Donbassi laiad massid toetavad vabadusvõitlust nii moraalselt kui rahvaarmeesse astumisega, 1924. aasta riigipöörajate poolele asujaid, no palju sa kallutaja pakud, et oleks olnud?

Muide, kui meenutada Euroopa piire peale I M.Sõda, siis väga suur osa Saksa aladest läks Poola kätte. Poolakad ajasid sakslased nende küladest välja ja võtsid üle nende ülesharitud maad. Pidevalt käisid pogrommid saksa küladele. Hitler tahtis sakslaste ja poolakate vastuolud lahendada diplomaatiliselt, kuid saatuslikuks saigi aug. lõpus 1939a. toimunud järjekordne suur pogromm saksa külale. Hitler tahtis poolakaid veidi sakutada, kuid sellest sündiski inglaste ja prantslaste abiga poolakatele IIM.sõda.
Selles suhtes oli maalil õigus, et põhjuse andsid poolakad.

sõjad, eriti maailmasõjad, toovad hävingut ja viletsust mitte üksnes riikidele vaid ka kümnetele miljonitele inimestele;
seepärast on sõdade vallapäästjaid nagu kurjategijaidki peetud õiglaseks panna sanktsioonide alla nii üksikisiku kui riigi tasandil;
nõnda pidi I ilmasõja vallapäästnud Saksamaa tasuma reparatsioone ja tal keelati, vältimaks uueks sõjaks valmistumist, omada üle kindlaksmääratud suuruse armeed ja laevastikku;

revanšistlik Hitler ja tema partei, saavutanud populaarsuse ja tulnud võimule just nende sanktsioonde taunijana, keelde ei järginud - armee kasvas, laevastik tugevnes, ambitsioonid suurenesid; ja mis eriti tähtis - avalikult kõneldi saksa rahvale vajalikust täiendavast “lebensraumist“ teiste rahvaste arvel; aaria rassist (ülejäänud olid teisejärgulised, osa neist väljasuretamisele kuuluvad) pidi saama valitsev kooslus maailmas; deviisiks sai:

Deutschland, Deutschland über alles,
über alles in der Welt

mõningatel põhjustel otsustasid sõja võitnud Lääneriigid natside kasvavale revanšismile läbi sõrmede vaadata; 1935. aasta mereväekokkulepe Suurbritanniaga andis rohelise tule Saksa sõjaleavastiku loomisele, rahulikult vaadati pealt anšlussi ning 1938. kiideti Müncheni kokkuleppega heaks ka Sudeedima anastamine, mis tegelikult kujunes kiiresti küll kogu Tšehhoslovakkia likvideerimiseks;

need Versailles`i rahulepingu sätete rikkumist soosivad võitjad Lääneriigid olid ju Suurbritannia ja Prantsusmaa ehk inglased ja prantslased, keda eelkommenteerijast „ajaloolane“ II ilmasõja vallapäästjatena kujutab; sõja päästsid need saatanad aga välja sellega, et Saksamaa täiendavatele nõudmistele (vahepeal oli Hitler jõudnud Leedult haarata ka Memeli) anda talle Danzig ja eksterritoriaalne riba Poola koridoris (mingitest saksa küladest Poolas juttu ei olnud), enam vastu ei tulnud, vaid vastupidi, hakanud Poola garantideks, lootsid sellega Hitleri hoogu maailmahegemooni staatusele pürgimisel pidurdada; mõnede meie kaasmaalaste hinnangul on see aga taunitav ja ning neid paariaid peavad nad koos Poolaga vastutavaks II maailmasõja puhkemise ja selle ca 50 000 000 ohvri ees; taunijate arvates olnuks siis tulevikuperspektiivina parim Berliini-Rooma-Tokio telje maailmavalitsus ning lootus olla nende paarikümne protsendi eestlastest väljavalitute hulgas keda natsid siniste silmade, blondide juuste ja sihvaka kasvu olemasolul germaniseerimiskõlbulikeks lugenud oleks

nemo 2017-03-24 16:38:11

Need sinu "Donbassi laiad massid" (naerukoht) mida sa siin kirjeldad saavadki vaenuliku naabri õhutusel tekkida siis, kui riik ise nendega ei tegele. Küllap oleks neid tiblunnide poolt ülesässitatud "laiu masse" olnud ka 1924, kui Eesti oleks riigina olnud sama läbikukkunud kui Ukraina.

nemo 2017-03-24 16:30:00

Lääne-Euroopa vastase sõjahüsteeria üleskütmise all pidasin silmas punavene oma rahvale adresseeritud propagandat mida kolmekümnendate lõpus viljeldi.

Tead küll, et "tankid on meil kiired ja soomus on neil tugev", üldrahvalik langevarjurite treenimise kampaania, pidev korrutamine kuidas sõda hakatakse pidama vaenlase territooriumil, mängufilmid lääne ründamisest jms. sõjale sihitatud ajupesu.

tegelasel kohv joodud, lõuna söödud ja ongi valmisolek joru ajamiseks käes!

kolm aastat vastupanu ja viletsuse talumist räägivad iseenda eest; kallutaja ponnistused eitada silmnähtavat üldrahvalikku vastuhakku tulenevad tema positsioonist toiduahelas – kui ta nõnda ei kõneleks lõpeks ka palgamaksmine;

kõneldes masside ülesässitamisest ukrainamaal ei võeta arvesse elementaarseid fakte, et Maidani nii laialdane mäsu oli üllatuseks nii Janukovitšile endale kui ka Moskvale; vastupidi, oldi liig rahulikud ja endale kindlad samas kui lääneoblastites oli juba küpsenud valmisolek kogu maa enda malli alla painutada; niisiis võiksime siin kõnelda hoopiski jänkistani käest selles mängus kui meil selleks kallutaja kombel tahtmist oleks;

Eesti Vabadussõjas oli toimunud murrang ja meeleolumuutus küllaltki proosalisel põhjusel – pärast seda, kui meestele lubati sõdimise eest mõisatest võidu korral talusid jagada; ning kuigi Eesti Töörahva Kommunn oli tunginud pea Tallinani välja ning neil oli võimalus teha propat küll ja küll, laialdased massid nendega kaasa ei läinud; ning kallutaja lootus, et kohe pärast võitu oleks eestlast millegi parema kui uute kodude rajamisega juba eraldatud mõisamaadest moosida võinud on jällegi jutt jutu pärast – et palgalehelt ei kustutataks