Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Tartu rahuleping on meile püha!

Enn Oja  2013-06-12 06:13:47
mikks mejje riigijuhid ejj arvesta oma rahhva arrvamustega ?
sellebärast et:
1) need pole RIIGIjuhid vajd euroliiduvabariigi tallalakkujad .
2) nejjl eurolak'ejjdel pole OMA rahvast . kuj mittearvestada nejjd n'eegrejd ja arabejd kess nõuavad enndale nejjd vasstuvõttnutest suuremajd õjjgusi .
piirilepingu üligiire läbisokutamine on vajalik sellebärast et saakks ned kuradi v'eealad ruttu mahasahkerdada ! sest l'olli rahvast rahuldab kassvõj sardèlli rahulik mümisemine et piiriüle alles akatakkse läbi rääkkima . et esmajärjägorras anttakse ära üle 200 ruuttkildi sellest mujdugi rahhvale vajkkitakkse .
ja ära usu seda põhis'äädust . võjjm EJ KUULU rahhvale vajd rahhval onn kohustis VÕJJMUREJD KANNDA . nagu Eg''ipptuses kantti kanndedoolis v'aar'aosid .

  2013-06-12 08:23:15

MATTI  2013-06-12 08:30:39
Teil sääl toimub alati midagi üllatusi kui riigiklik tahab midagi rahve vastumeelele taha. Mina arvan et Laari kirja eesmärk olli ka rahva tähelepanu meedia kaudu piirilepest kõrvale juhtida. See õnnestus jo meedias muud ei räägitagi. Piirileoe ootab Lavrovi ja kukk hakkab kiruma alles siis kui lepe on alla kirjudatud.

ANTS  2013-06-12 09:32:31
Jaak kirjutab, et tagasiostmisest hiljem enam juttu olla ei saa. Aga kes tahakski tagasi osta? Mõtlen muidugi mitte rahvast siin, sest teda ju nende riigijuhtide jaoks otsuste tegemisel pole. Kardetakse ju setumaal elavat rahvast. Russofoobid Paet ja kikilips jänki on jõudnud konsensusele ja see ongi see konsensus, millest meedia pasundab, et nüüd takistusi pole. Rahvas pole ju kunagi takistuseks midagi teha olnud.

Lugeja  2013-06-12 10:02:50
Ära unusta sedagi ,et IRL ju nõustub sellega ,et ainult võimul püsida,mis isamaalisus kellelegi korda läheb, peaasi ,et võim ja raha oleks.
Vahel on mul tunne ,et seda Savisaart ei taheta just sellepärast lasta võimule ,et ta omalajal lasi ise rahval otsustada kas tahetakse EL või mitte ja see juba EL ei meeldinud.
Ärge unustage veel ,et mis jamad siis võivad veel välja tulla, mida meie teadmata on tehtud või lubatud.

PEETER (mitte VÕSA)  2013-06-12 11:55:37
Võsa Pets kirjutaks minust muidugi paremini, aga tema on ju nüüd riigikogus ja hakkab harjuma teistmoodi mõtlema ja tegema kui rahvas. Koit Pikaro ütles Nõmmeraadios, et kes pool aastat on riigikogus, see on rahvale kadunud. Ilmselt sellepärast nad püüavad seal pensionini olle, nagu näit. Ain Seppik, kes oli siegi riigikogu aukohtu esimees. Tõeliselt aus mees, kui haugi mälu on inimestel.
Tahan öelda, et peab leiduma organisaatoreid, kes viib rahva tänavale. Sede riigilepet ei tohi sõlmida lasta mitte mingil juhul.

HELINA  2013-06-12 14:34:41
Te Jaak küsite, kes seda riiki juhivad. Mina arvasin, et välismaalasest president ja kommunistist Ansip. Kuid sellestsamast lehest lugesin poliitikas Ando Lepsi ettekannet, et Rein Sillari tunnistas ausalt Rüütlile, kes seda riiki asusid juhtima. Me ju näeme, et Sillar rääkis tõtt. Tõsi oli nii avalik ja ootamatu, et mitteteadjad võtsid seda huumorina.

maamiis küssa  2013-06-12 15:34:48
Miks Konservatiivne Rahva Erakond (KRE) ei olnud 1. juunil Rahvusraamatukogus kongressil esindatud? Mart ja Martin Helmed on igati avalikkuse ees esinenud arvamustega piirileppe sõlmimisse taunivalt? Kas neile ei meeldinud see seltskond? Neist vist isegi polnud kedagi kohal? Kui Raimo Aas teadustas, et sõna saab KRE, siis pika vaikuse järel kedagi kõnepulti ei ilmunudki? Kas siis kui on vaja otsustavalt otsustada edaspidiseid käike, on need suured jutumehed nurga taga peidus?

Enn Oja  2013-06-12 15:46:23
sa m'aamis küsi parem miks nejjd rühmitisi nõnna paljuonn . sest nad kõjkk kissklevad omavahel . kuj kommunistid võjvad liittuda ühise 'eesmärginimel et iljem kiselda sis mejje "rahhvuslased" kakklevad allgul karu nahabärast ja alles pärast lähävad öhegauppa karu ennastjahhtima . ehk komud ühinevad kujj on 1% ühist, mejje vennikesed lagunevad juba siis kujj 1% pole ühist .

KOLKU  2013-06-12 17:54:10
Eestis pidi üle mitmekümne partei olema. Mis neist tolku on kui nad ei suuda ennast isegi otsustavatel momentidel näidata ega maksma panna? Kui Eestimaast on 5, 2% ära kingitusd ja Tartu Rahulepingule sülitatud, on hilja hambaid plagistada. Kõigi Eesti piirkondade parteid ja liikumised ühinege ja tulge tänavale Näidake, et olete olemas ja julgete oma seisukohti välja öelda. Mitte nagu Konservatiivne Rahva Erakond ei julgenud Rahvusraamatukogus esineda kongressil. Või on nemad piirileppe poolt?

Enn Oja  2013-06-12 18:54:22
konsèrvijõukk võjb sisimas isegi vasstu'olla aga vormiliselt on nad tulised lepinguvastased . põhjus selles et piirileping pole pr'aegu kujjgi popp ning äältävõjttmiseks on kasulik 'olla nelikjõugu vasstu . nondeulgast on lootta vajd üksikujd vasstu'ääli, vaja aga vähämalt 34 .
valimise eel on sis ää l'aulda et nääd kuss reetturid äälätasid üle kahesaja ruuttkildi ära'anndmise pooltt aga MEJJE ... ! ja t'aovad enndale vastu rinnda kuj kõjge õjjgemad eesstlased .
olge nende konsèrimeestega igaksjuhuks ettevaattlikud . juba see peakks ettevaattlikukstegema et nad ej saa tejstega kujdagi läbi .

tartlane  2013-06-12 21:16:34
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/igor-grazin-tartu-rahu-seadustas-retside-bande.d?id=28913175
Igor Gräzin: Tartu rahu seadustas retside bande
Eesti sõlmis Tartu rahu just ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud pätikambaga.
Seega võib lisada, et pretsedent enne 1940. aasta sündmusi Eestis oli loodud...
http://www.heretical.com/miscellx/bolshies.html

http://www.eesti.ca/hazak-tartu-rahuleping-muutus-kehtetuks-1940-aastal-kirjutab-postimees/article38005
Gabriel Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11549&op=archive2
Mati Hint, ka piirilepingust Venemaaga.

Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes vaid Nõukogude Liidu õigusjärglaseks, mitte aga Tsaari – Venemaa või siis Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega Eesti Wabariik Tartu rahu sõlmis. Nõukogude Liit loodi 1922. aasta 30. detsembril.
Näiteks omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane…



OH SA PELE  2013-06-13 12:46:27
Sada juristi, kakssada arvamust. Nüüd leiduvad rahvusvahelise õiguse asjatundjad ja Eesti polegi Eesti. Ei mingitTartu Rahu vaid hoopis NSVL õigusjärglane? Kust sellised "ajaloolased" välja kargasid? Kas Laari õpilased?

Enn Oja  2013-06-13 14:51:35
Tarttu rahu kuj rahuleping kesstis tõessti vajd kuni 1940.a'ni . rikkus seda SSSR oma kallaledungiga 1920.a'l allgirjastatud Eesti vabariigile .
aga öheboole lepingurikkumine ej kaotta tejseboole õjjgust isesejjsvusele ej tervikuna ega ka ositi .
1991.a'l sajj seda te juure isesejjsvust jätkata te vakto ENSV' osa mis tinnglikult on sama m'aa*ala miss Eesti vabariikk 1918-1920 . 1920.a'l liideti 1918.a' Eesti vabariigiga Narvadaguse ja Pettserima . kussjuures igati s'ääduslikult, seda kinnitas ka sav''ettskaja Rass`iia .
1940.a'l SSSR kül vallutas ni ENSV' osa kujga Narvadaguse ja Pettserima aga Narvadagust ja Pettserimaad ära ej lõjgand ehk "tagasi" ej nõud .
pärast 2.'' illmasõda aga 1944-1966 vormistas SSSR' ülemn'õugogu pres''iidium oma s'äädlustega uued piirid, liittes nii Narvadaguse ja Pettserima taas oma oblastitesse .
kujj ENSV saj 1991.a'l SSR' lagunemisel võjmaluse isesejjsvust jätkata sis ej kadund samasugune õjjgus ka Narvadagusel ja Pettserimaal .
tänaseks onn aga kujundatud selline olugorrd et ENSV' osa 1920.a' Eesti vabariigist ise püjjab eemalduda Narvadagusest ja Pettserimaasst ning jätta need ilma igasugusest eesskõnest ja kajttsest . nagu need poleks kunagi Eesti vabariikki k'uuluntki ning ka 1920.a' Eesti vabariikk olevat üks suur eksitus mida nüüd Tomm, Anrus ja Urmas kõjgest väässt püjjavad oma alanlikkusega Rass`iiale üvitada, kinkkides valudasuks vel mitusada ruuttkiltti v'eealasid .
et Narvadaguse ja Pettserima on ka täna isesejjsvad te juure ej tunnista se reetturgolmik mitte kunagi .

õjje.nd  2013-06-13 14:52:50
1944-1966 - 1944-1946

JURIST  2013-06-13 15:38:26
Enn vaata kui vinka vonka kõver ja käänuline see paragrahv on. Iga jurist, iga erialase teadmisega ükskõik mis erialal, otsib midagi enda jaoks ja leiab. Kaks juristi läksid kaklema, sest kumbki ei tunnistanud, et teisel on õigus. Üks ütles, et poolenisti täidetud veeklaas on pooltäis, teine vaidles vastu, et ei ole, klaas on hoopis pooltühi. Ajaloos on alati võimalik urgitseda ja võimatu võimalikuks teha. Nii nagu meie praegused juristid mis iganes riisumise või muu kuriteo suudavad, spetsiaalselt sellistena kohandatud seadustes, tulla lõppjäreldusele, et kõik on JOKK.

Enn Oja  2013-06-13 16:28:10
vajjelda saab ebamäärasustes, öhemõttelistes määratlustes onn ette ükks mittenõusstuja valelik ehk otsustab oma tunnetevahendusel . õjjgusalal aga midagi tottramat kuj tunnded 'olla ej s'aagi .
kahjuks on ka mejjl s'äädustes ja põhis'ääduses parajalt palju ebamäärasusi et õjjgusega sahkerdajatel oleks lejjba ning ohhvriteks on tavaliselt õjjgusvõhikud .
võta ette võj põhis'äädus . juba s'issejuhatis ej maksa õjjguslikult midagi . paljud kül rõhutavad et 'kõjkkumatus usus ...' jne aga seda ej tajbata et p'uudub sellgebiirilisus mõjstetel 'vabadus, õjjglus, õjjgus' .
§1 räägib 'isesejjsvast ja sõlttumatust temokr''aattlikust vabariigist' - iga mõjstet võjb tõlgendada nagu enndale kasulik .
isegi §6 et 'Eesti riigigeel onn eesti keel' on mudast sest miss on mejjemõjsstes täna 'riikk' ja 'eesti k'eelgi' võjb ajas muuttuda ning k'oosneda enamikus so.lkksõnadest millel pole mejje omageelega minngit pisstmist .
aga toon näjttäks ka mõne öhemõttelise ehk öhedähändusliku mõjsste .
§60 riigigogul on 101 liiget .
101 on kindel mõjste ning vajjeldavus p'uudub . 'riigigogu' ise on vajd mõjste ning võjb vormilt ka muuttuda aga 101 jääb ning üle illma s'aadakse sellest öheselt aru .
§93 üttleb 'p'ääminisster nimetab 2 min''isstrit ...' .
taas on 2 öheselt mõjstetav . lisaks saab sellest järäldada et min''isstrejd peab olema vähämalt 2 . kuj valitsuses oleks 1 p'ääminisster ja ajnult 1 min''isster sis oleks juba vasstuolu põhis'ääduse selle paragrahviga .
n'iiet kuj sõna sõnalt ja väljä.nd väljändilt akata põhis'äädust lahhkama ning ebamäärane välljavisata sis jääkks järäle vajd 1'le lehelemahhtuv valimik .
s'eega ej saa ka õjjgusametnikele ette'ejtta kuj nad vajjdlevad mõne ebamäärasusebärast, nend evõhiklus tuleb esile aga siis kuj vajjeldakkse juba öhemõttelisusebärast .
aga kahjuks nii mejl onn . näjttäks valimiss'äädustes võrrdelisuse nõue . 1992.a'st p'äälä pole sellele n'õudele vastand KÕJKK 6 riigigogu, 6 KOV' ja 2 eurobarlamendi valimist . 2001.a'l oli valesid likkmejd Varrgamäl terrvelt 16, 1992.a'l 45 (iljem s'äädust natike kõbiti ja jõukke oli pettustkahandavalt vähäm) . ja ometi on seda luband 3 õjjguskanttslerit kelle põhigohuseks on jusst põhis'äädusega vasstuolude kõrvaldamine .
kujj ikka võjjmurite 'eesmärgiks on petta ning selleks rakendatakse ka õjjguskajtse sis tekivatki sellised vasstuolud nagu s'iingi saab k'ommidest lugeda .

Enn Oja  2013-06-13 16:30:35
ja selle §93'gohhta vel nõnnabalju et kuj p'ääminisster nimetab ajnult 1' min''isstri sis rikub ta kohe põhis'äädust. sest 2 ejj ole 'vähämalt 2' . kujj on kirjas 2 sis 2'' se ka tähändab, mitte 0'' võjj 1'' .

EELMISELE  2013-06-14 09:58:06
Peaminister ei riku põhiseadust, sest tema õigusriigi põhiseadused on teised. Rahvale pole neid tutvustatud, nagu pole seda õigusriiki tutvustatud.

MATI  2013-06-14 10:56:47
No kuulge Ansip juhindub ikka kommunistliku moraalikoodeksist, mida professor Rein Raud mainis moraalsete värdjatena ehk morvärdidena.

1 | 2 | Järgmine

Nimi 
E-mail