Jüripäev on leidnud oma koha eriti praeguses olukorras, kus vandenõulased hävitavad meie oma kätega loodud riiki.Protest selle peatamiseks on Jüripäeval ja sellele järgneval perioodil enam kui vajalik.

Kummaline, et need inimesed kes taastasid meie iseseisvuse ei ole üldse liigitatud veteranide sekka, vaid sinna kuuluvad ainult võõrastel maadel sõdinud.

Liivi Ordu täielik nimetus: Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal.

Rahva Raamat tähistab 23. aprilli kui rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva, kinkides sel puhul igale kauplusest ostjale kauni roosiga järjehoidja. RR (Rahva Raamat) valgustab: 23. aprill kui Püha Jüri päev on Kataloonias tuntud juba 1436. aastast „roosipäevana“, mil armsamad kinke vahetavad. sarnaselt tänapäeval levinud valentinipäevale. Raamatu ja roosi päevaks muutus see 1920. aastatel. Eri andmeil kas 1923. või 1926. aastal vahetati Kataloonias sel päeval esmakordselt raamatuid. Teise versiooni kohaselt pärineb püha idee Barcelona raamatukaupmehelt, kes raamatumüügi tõstmiseks leiutas uue kombe: sel päeval kinkigu iga mees naisele roos ja naine mehele raamat. Eestisse jõudis raamatu ja roosi päeva tava 1998. aastal.

Aga meie, tõsised eestlased, enam ei tea, mida teha, kas tähistada raamatumüügiaktsiooni või oma vabadusvõitluse ajaloo ränka tähtpäeva?

Lasnamäe Linnaosa Valitsus kutsub kõiki 23. aprillil kell 20.00 Jüriöö parki Jüriöö ülestõusu aastapäeva tähistama. Üritus tuleb elamusterohke: hobustel saabub võidutuli, aupaukude saatel süüdatakse lõke, toimub tervitussaluut, sõna võtavad poliitikud, sõjaväelased ja Eesti avaliku elu tegelased, taustaks mängib orkester ning esineb meeskoor. Piduliku tseremoonia järel pakutakse külalistele Jüriöö pargi territooriumil sõdurisuppi ja kuuma teed.

Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe sõnul on Jüriöö ülestõusu tähistamine aastatega muutunud linnaosas tähtsaks traditsiooniks.

Jüriöö ülestõus algas jüriööl, 23. aprillil 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud ülestõus on alanud. Eestlased valisid endi hulgast neli kuningat ja kogunesid 10 000 mehega Tallinna alla.

Lasnamäe jaoks on see ajalooline sündmus oluline just seetõttu, et 13. mail 1343 toimus Lasnamäel Sõjamäe lahing, kus erinevatel hinnangutel kaotas Liivi ordu ja eestlaste maleva vahelises heitluses elu umbes 3000 eestlast. Lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks, mis praegu on linnaosa üks asumeid.

Huvitav, kas 13. mail Eesti peab meeles seda vabadusvõitluse lahingut, või on meile tähtsam Eesti Vabariiki kaitsta Afganistani pinnal?

Tegelik Jüriöö ülestõusu eesmärk oli vabaneda sakslaste Liiwi ordu ja taanlaste võimu alt ja liituda Põhjalaga.
Ülestõusu juhid kartsid, et eestlaste väest ei pruugi esimesest šokist üle saanud sakslaste ja taanlaste ühisjõudude vastu piisata. Seetõttu saatsid nad saadikud Rootsi võimu all olevasse Soome Turu ja Viiburi foogtide juurde teadaandega, et kõik sakslased Harjumaal on ära tapetud. Lisaks andsid nad foogtidele teada, et eestlased on Tallinna ümber piiranud, kuid nad on nõus linna Rootsi kuningale üle andma, kui viimane sõjalist abi saadab. Seda kuuldes lubasid foogtid väe koguda ja sellega Eestisse purjetada.
Rootslased-soomlased jäid aga hiljaks...

1943. aastal tähistasid eestlased Jüriöö ülestõusu 600-ndat aastapäeva väga erinevalt.
Eesti Direktoraadis tähistati seda prof Jüri Uluotsa eestvedamisel kui võitlust Vene vallutajate vastu. Toodi näitena ära 40 juhtumit, mil Vene poolt eestlaste alasid rünnati.
Eesti Laskurkorpus tähistas Jüriöö ülestõusu aastapäeva aga lähtuvalt sakslaste permanentsest "Drang nach Ostenist" ja sellele vastuhakust.

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php

teadis rääkida, et 14. sajandist on kalender nihkunud 8 päeva edasi, järelikult on jüripäev hoopis 1. mail. Sest kuupäev jäeti ju samaks.

http://www.baltische-ritterschaften.de/