RÜÜTEL , KUI SIRGESELJALISE POLIITIKU VÕRDKUJU.Meenutame seeriat külaskäikusid Kremli, kus mees ei võtnud tagasi ühtegi otsust, riskeerides oma eluga. Kas praegused valitsejad sellises situatsioonis oleks üldse Moskvasse riskinud minna , lühem tee oleks väidetavalt olnud teadagi kuhu.

sama sirgeseljalised olid ka gteiste NL vabariikide tipud- ärme jälle üle kiida inimest- Rüütli asemel oleks iga teine tipppoliitik olnud samasugune.

Presidendina oli ta pärast aga suur äpu. Vene keelega rahvusvahelil tasandil oli ta null, tihtilugu ajas suust sellist jahu välja, et mitte keegi ei saanud aru mida ta üldse öelda tahtis.

Vot nii !

Too ka näiteid jahu ajamisest!

head võidupüha :) googelda- Rüütlist lausa eraldi väljavõtteid tehtud kus ja millist pada ajas. Sa olid sel ajal kuu peal vist tundub- või oled ka sama seniilne juba nagu maali ?

Ka Rüütel. Tänu heale hooldusele 4. Haiglas on tervis korras ja tuju hea.
Temal on hea elu. Aga teil,kaasmaalased?

to eelmisele 2016-08-17 16:39:34
Miks sa eedikupäevaline pole ise googeldanud?

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest

1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991

P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.

allkirjastas 1994.a. ukaasi, määrates kindlaks Vene-Eesti piiri joonel, kus see asus 24.08.1991, päeval, mil Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Detsembris 1994 käis Jeltsin Petseris ja piiril ning deklareeris, et Venemaa ei anna ära tolligi oma põlistest aladest. Esimesel ametiajal kinnitas ka Putin, et territooriumi asemel saab Eesti surnud eesli kõrvad. President Rüütli ja Jeltsini kokkulepe kehtib kindlalt tänaseni ning Tartu rahu järgsed piirid on natsionalistidele täitumatuks unistuseks, millega püütakse ärritada sõbralikku vene rahvast.

Kui Eesti 1991. aasta oktoobris sai ÜRO liikmelisuse, siis läks riigipiirina kirja praegune olukord piiril.

oli üks saamatu president küll- keegi ei väida et temast oli kasu NL lagunemise ajal- aga pärast oli ikka väsinud, kergelt udupeast president. Mitte midagi asjalikku ei teinud.

Tänapäeval vene keele oskusega väga rahvusvahelisel tasandil ei jõua.

sa tohman ei tea et aigale poole

et vene keele oskusega jouab praegu igale poole ... vahelt välja lykitud...nagu ikka nonde patsiga diversantide moodi

Ma vaatan et Rüütel areneb. Paarikümne aasta tagusest patsifistist kes ühes intervijuus kõneles, kui kaugel seisvat tema relvadest, on saanud nüüd selline militarist et tule taevas appi.Nüüd olla tema hammastevahel olnud 25 aastat tagasi juba tervelt kolm laskerelva. Isegi mingi "kindralipüstol" ühes oma utoopiliste laskeparameetritega on toodud mängu

19. nov. 1990. a. saadeti enamlased - kelamlased CSCE Pariisi nõupidamiselt minema.
Ei lubatud osaleda, sest tegemist oli ühiskondliku organisatsiooni, mitte aga riigi esindajatega.

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27715
Tiit Made: Eesti Komitee ei olnud vedur, vaid pidur.

http://www.postimees.ee/3467179/europarlamendi-liberaalide-juht-naeks-vene-keelt-eli-ametliku-keelena
"Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt leiab, et vene keel peaks olema Euroopa Liidu ametlik keel.“
ALDE on esindatud ka Euroopa Liidu Regioonide Komitees, Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ja NATO Parlamentaarses Assamblees.
Eestist kuulub ALDE-sse Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond.

Kuni 1998. aastani oli 20. august vaid mokaotsast mainitav - "edgaripäev"!

27. jaanuaril 1998 Riigikogu poolt vastu võetud "Pühade ja tähtpäevade seaduse" parandusega sätestati taasiseseisvumispäev riigipühaks ja töövabaks päevaks ning sama aasta 20. augustil tähistati seda esimest korda riiklikult.

http://web.archive.org/web/20140821123027/http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&nid=7754&lang=5
19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu.

Vaatan seda saadet kindlasti. A.Rüütel oli hooliv ja intelligentne president. Merile ma ei saa andestada, et määras Laari peaministriks, sest just tema valitsuse ajal tekkisid kodutud, prügikastiinimesed, hinnad tõusid kõrgrele, eriti korterihinnad, pensione ega abirahasid ei tõstetud. Pensionid olid peaaegu poole väiksmad, kui praegu jne. Ilves ei hooli üldse meie rahvast, on kauge ja võõras. Sellist küll enam ei tahaks. Reformierakonnale oli ta vajalik, sest ta ei sekku nende valedesse otsustesse ja tal on ükskõik, et elu Eestis läheb aina halvemaks. Paljud inimesed elavad allapoole vaesuse piiri.