soovitus - ega ise jõuakski kõike lugemisväärset jälgida. Seepärast on niisugused osutused väga tänuväärsed.

Mis sellele "teisele Maalile" ikka soovitada, loe ainult artikleid, mis sa neist kommentaaridest loed, nagu kajastaksid need tegeliku elu. Internetininjast on ikka tükk tühja maad "arvamusliidrini"

Ustavad sõdurid mässavad
Kas ei ole huvitav, et just nüüd, kui europarlamendi valimised ukse ees, on meie võimsaima, raudse distsipliiniga Keskerakonna kõige ustavamad parteisõdurid tõstnud mässu oma suure juhi ja õpetaja vastu? Millegipärast ei meeldi neile korraga enam oma armastatud juhi juhtimisstiil ega ka suhtumine Venemaasse. Ometi pole ju juhtimisstiil mingil määral muutunud, veel vähem sõbrasuhted Venemaaga. Miks need seltsimehed sinna parteisse üldse läksid, kui see kõik neile vastukarva on?
Nad ütlevad, et selle partei sihid olid neile kõige vastuvõetavamad. Kui olid, miks siis nüüd enam pole? Kas neid varem ei huvitanud või nad ei saanud aru sellest, kelle huvid sellele parteile kallid on? Kui saime suveräänsuse mitte ootuspäraselt Nõukogude Liidu koosseisus, vaid väljaspool Suure Venna kodumaad, on see erakond ju kõik aeg toetanud Venemaa nõudeid meie venekeelse elanikkonna osas ja nõudnud kodakondsuse 0-varianti, mis meid juba ammu tagasi Venemaale oleks viinud.
Realiikmetest võib aru saada. Osa neist, eriti just arvukas venekeelne liikmeskond, oli juhiga ühel meelel, osale jättis sügava mulje juhi näiliselt suur osa meie iseseisvumisel, osa pidas silmas töökoha säilitamist või karjääri tegemise võimalusi - nagu see raudse distsipliiniga parteisse astumisel varasematelgi aegadel on olnud. Kas tõesti saab see aga maksev olla ka partei juhtgrupi kohta? Kas mõni habras õrnema soo esindaja, kes opositsionäärina lausa uulitsatüdrukuliku proletaarse uljusega rahvuslikke parteisid ründas, saab nüüd äkki aru, et ta võitles valel poolel?
Kõik on võimalik. Kas aga poisikeseohtu noormees tõesti arvab, et teda tegid ministriks tema erakordse kiirusega arenenud vaimuanded? Kas "mässulised" tõesti arvavad, et neid viisid kõrgele positsioonile isiklikud omadused ja mitte boss, kes neid endale ustavaks pidas?
Kas boss tõesti eksis? Või pidas ta peale hiljutist nõupidamist Moskvas otstarbekaks ümber grupeeruda? Suunata omasid teistesse parteidesse nii, nagu seda kunagi tegi poliitikaorbiidilt kadunud Koonderakonna esimees Vähi? (T.Vähi:"Kus lauldi ja tralliti, sinna veri vedas Robertit" EPL. 28.09.99). Praegu on motiiv selleks tunduvalt tõhusam kui see Vähil oli.
Kui tõesti rääkida parteide osast valiku tegemisel, siis saab sellest rääkida ainult negatiivses, mitte positiivses tähenduses: kui meile meie kodumaa kallis on, siis ei tohi me europarlamenti valida inimesi parteidest, kes on või on olnud meile hukutava 0-variandi apologeedid.