ENSV-s olid igal ettevõttel ja asutusel välja töötatud mingisugusedki tsiviilkaitsekavad, mida püüti rajooni ja linna ulatuses omavahel siduda, luua üldisi operatiivkavu elanikkonna päästmiseks võimalike ohtude ja hädaolukordade puhul. Kas midagigi selletaolist on Eestis enam üldse olemas? Mida tehtaks näiteks siis, kui mõni mürgivagun lekkima hakkab või terve vedelkütuseešelon põlema süttib? Või kui mõni lennuk Ülemistesse prantsatab? (Võimalikud on veel sada või tuhat korda koledamad asjad.) Mingisugused plaanid võib-olla ehk ongi kusagilt Läänest eeskujuks saadud (haledast meelest meile kui "arengumaale" annetatud!), kuid kuidas hakkaks kulgema nende päästekavade konkreetne rakendamine, seda pole vist isegi paberi pealgi proovitud uurida. Kui nõukogude ajal võib-olla liialdati imperialismileerist lähtuva ohu tähtsustamisega, siis nüüdne muretus teeb ka veidigi mõtlevaid inimesi tõeliselt murelikuks. Muidugi loodab meie ülikkond, et mis tahes ohu puhul õnnestub neil lihtsalt plagama panna ning jõuda mustadeks päevadeks peidetud varade juurde; tavainimestest pole neil mingit hoolimist - see orjakari võib kõngeda. Igatahes on üliedukaks kuulutatud riigilaeva(kese) võrdlemine "Titanicuga" mitte liiga fantaasiaküllane, vaid väga labaselt realistlik.

jah riikide eesotsas ongi monstrumid yle ilma, liigagi tihti. kyllap mingi keskus ikka selle eest pidevalt hoolt kannab, sellega tegelebki. mida hullem seda uhkem - nende plaanidega kooskõlajam. nii et elagu monstrumid.

ausad inimesed, arge oma sydant eriti vaevake.vaadake nende tohmatist-isandate tegemisi lihtsalt filosoofiliselt pealt, arge minge mesikeelse jutu nende õnge igapäevaelus.ajage sõrad vastu.

Meie üha roosilisemaks sunnitavas elus polegi ju riske olemas!