Kuradi "Kesknädala" toimetus, te olete üks viimane tõprakari. Alatuse ja silmakirjalikkuse etalonid ruudus. Vaadake oma "rahva poliitikalehe" numbreid paari eelneva aasta jooksul. Kas te leiate üheainsagi artiklikese, kus Siim Kallase kohta oleks hea sõna poetatud. Ikka varas, 10 miljoni dollari taskupanija, pensionäride ja vaeste mõnitaja ja mida kõike veel. Ja nüüd, kui Kallas ja teie fetishismi objekt Edgar on ühte paati astunud, kirjutate te oma üllitises Siim Kallase järjekordsest tähetunnist, kirjeldades teda kui "õnnelast ja märksa rikkama vaimse ja psüühilise pagasiga inimest, kui ajakirjanduse pealiskaudne pilk viimastel aastatel teda kujundanud on". Oksele ajab, kurat... "Kesknädala" toimetus, minge kogu kollektiiviga Mait Metsamaale külla ja võtke oma leivaisad kah kaasa...

"Savisaar teatas mulle, et paljud nende inimesed on minu määrmaise vastu, kuna peavad mind liiga järeleandlikuks ja poliitiliste jõudude poolt mõjutatavaks. Sellegipoolest lubas ta mulle oma teotust, sest nagu ta ütles, olevat see momendil kõige parem variant". Tore, kui teotuse abil pangapresidendiks saadakse, kindlasti teotas Savisaar Kallast ka teel peaministriks. Huvitav! Aga trükivigu on siiski häirivalt palju.

ühinen Joeliga

Kesikute demagoogia musternäide!

ah te õnnetud pugejad. mida enne see õnnetu propagandistlik käkk kallase kohta kirjutas?

peaks selle arhiivist välja tuhnima ja siia üles panema. kui see muidugi on säilinud.

Inimesed, miks te nii rahutud olete? Pole mingit põhjust. Punkt üks - miks arvate, et ma selle "pealiskaudse ajakirjanduse" all ei pidanud muuhulgas silmas ka Kesknädalat? Punkt 2 - Kesknädal on Keskerakonna poolt ausalt ja avalikult väljaantav poliitikaleht, mis propageerib selgelt vasaktsentristlikku maailmavaadet ja avaldab oma sadade autorite kirju üle terve Eestimaa, ka välismaalt.Kui keskerakond oli opositsioonis, oli Reformierakond võimul - loomulikult peab üks normaalne oposits. nüpeldama koalits. Punkt kolm - liitlast ei sõimata, üldistes joontes. Üksikasjades kavatseb Kesknädal teraselt poliitilist reaalsust silmas pidada ja ka n-ö "omadele" ära teha. Punkt neli - ennustan, et valimiste eel saavad kõigist eelnenud liitlastest taas konkurendid. Näiteks kolmikliit sai sellest võimsa hoobi läbi teadlikuks, olles selle võimaluse ammu unustanud. Punkt 5 - tegu ei ole niivõrd Kallase kiitmise, kuivõrd hea raamatu reklaamiga. Ja punkt 6 - lugege sõdade (et mitte öelda poliitika) ajalugu. Möönan, et antiikajast peale vähemalt 25 viimast sajandit ei ole inimühiskondades suurt midagi muutunud. Ikka on kakeldud, ikka on kokku hoitud. Ja Eestiski kestab kõik seesama. Miks peaksime meie teiega täna siin nii kole erilised olema? Vihkamisest armastuseni on ju märksa lühem samm kui ükskõiksusest pihta hakates. Ah jaa- punkt 7 - teotus on trükiviga. Palun andestust. Mis nüüd teha siis minuga?

Saata trykiveakuradile põrgusse seltsiks - vastus viimasele kysimusele!

Muide see on Sul yks kiiduväärt enesekriitika, paraku on praktikas aga Kesknädal kaugeltki mitte rahva poliitikaleht ega ka mitte vasaktsentristlik vaid Edgari ja tema ideoloogia ülesupitamise vahend - kurb aga nii see on. Kallase lugu on päevakorras lihtsal põhjusel. Suisa imelik on vaadata, kuidas omad võõrasteks saavad ja võõrad omadeks, psst - kuhu need kallase vead, mida siiani peeti Teie leheveergudel surmapatuks kadusid? Kui see ei ole kahepalgelisus, siis mis see on?

Reformierakonna liidri ja rahandusministri Siim Kallase viimase aja artiklid Postimehes, eriti "Esimese Eesti saatusest" 19. oktoobril, kus Kallas heidab Teisele Eestile ette mahajäämust ja lubab Esimese Eestiga ära sõita, on tekitanud lugejais mitmesuguseid mõtteid. Viimati avaldasime 31. oktoobril poliitkommentaatori Toomas Alatalu kirjutise "Esimese Eesti närvid läbi". Täna toome ära majandusmehe seisukoha. Kallas väidab, ei tea küll milliste andmete või volituste alusel, et 20-30aastaste või veidi vanemate inimeste põlvkond võttis presidendivalimiste tagajärjed vastu ehmatuse ja hirmuga." Pidades nähtavasti silmas noori edukaid ettevõtjaid ja muid ärimehi, unustab ta, et samasse põlvkonda kuuluvad ka noored töölised ja haritlased, neist osa üsna madalapalgalised, samuti noored töötud, kes oma suhteliselt lootusetus olukorras on üsna valmis vastupidiseks, s.o tervitama igasuguseid võimalikke muutusi võimustruktuurides. Et võib-olla läheks ikkagi midagi paremaks. Ka viimase arvamusküsitluse kohaselt tervelt 74 protsenti Eesti elanikest peab Rüütli valimist presidendiks õigeks. Kui leiba pole, sööge saia Eriti märkimisväärne on aga, et Kallase lugudest jääb kõlama fatalistlik väide, et nn maailmastumine "suurendab mõõtmatult inimestevahelist ebavõrdsust" ja et selle vastu ei aita ei ussi- ega püssirohi. Seega on "kahe Eesti" tekkimise süüdlane, maailmastumine, kindlaks tehtud ja kohalik majandus- ja sotsiaalpoliitika ühe hoobiga puhtaks pestud. Kallase sofistika taunib, muuseas, ka neid eelpoolmainitud uute oludega kohanemata "teisi" sellepärast, et need ei oska ära kasutada elektroonilise asjaajamise eeliseid ja seisavad elektriarve maksmiseks energiamüügi sabas. Huvitav oleks siiski teada, kust peaksid inimesed, kelle sissetulekud ei võimalda korralikult toitudagi, võtma vahendid vajalike elektroonikariistade muretsemiseks? Taoline mõte asetub küll ühte ritta oma piiramatult pillava eluviisi poolest kurikuulsa Prantsuse kuninganna Marie Antoinette soovitusega oma vaestele alamatele, kes kurtsid, et neil pole leibagi süüa, et "no söögu siis saia!" Jätkub ka tublide "esimeste" saavutuste loetelu: osatakse keeli, tuntakse hästi turumajanduse reegleid, mõistetakse parlamentaarse demokraatia valikute tegemise ja toimimise põhimõtteid. "Teiste" kohta aga väidetakse, et nad hakkavad unustama isegi vene keelt, ei taha endale selgeks teha turumajanduse põhitõdesid, ja püüavad taastada nõukogulikke majandus- ja sotsiaalpoliitika meetodeid, suhtuvad parlamenti umbusu ja ebakindlusega. Eesti maine rahvusvaheline müüt Appi tuuakse rahvusvahelised hinnangud Eestile - konkurentsivõime, inimarengu indeks, muud reitingud. Viimane kiidulaul meie majanduse avatuse kohta ütles, et oleme nüüd neljandal kohal maailmas. See on muidugi meeldiv, et need reitingud tõusevad, ja täiesti põhjendamatult ja lausa tigedalt väidab S. Kallas, et "teisele Eestile meie rahvusvahelise maine paranemine ei sobi." Paraku ei aita aga ükski kõrge, ükskõik milliste teisejärguliste ja paljus suvaliste näitajate alusel tuletatud reiting majanduse ja rahva heaolu iseloomustavate külmade arvude vastu, mida tuleb ikka ja jälle meenutada: Eesti sisemajanduse kogutoodangu võrreldav maht ei ole veel saavutanud reformieelse 1989. a taset (80…85%), ja arvestatult ühe elaniku kohta, mis kajastab ka üldist heaolu, moodustab ainult ühe neljandiku Euroopa keskmisest, rääkimata Saksamaast või USA-st. Töötute osakaal majanduslikult aktiivses elanikkonnas moodustab 13,7%, koos heitunutega (kes on kaotanud lootuse tööd leida) aga isegi 16,5%, ja see tõuseb üha. Sissetulekute erinevus on tohutu suur. Kasvab narkomaania ja kuritegevus. Ja kõik see annab tulemuseks rahvastiku sügavalt negatiivse iibe. Mis jääb siis järele "kõrgest reitingust"? Siin ongi peidus kogu taolise asjakäsitluse loogiline nõrkus. Püütakse jätkuvalt kujutada Eestit kui väga eduka majanduse ja kõrge heaoluga riiki ja sellest teha järeldus, et see kõik on riigis seni teostatud "ainuõige", turuliberalistliku majandus- ja sotsiaalpoliitika tulemus. Kuid niipea, kui paigutame eesti majanduse seisu kuhugi riikide pingerea teise poolde, kui edukuse oreool haihtub ja asendub äsja veel kord üle korratud üsna süngevõitu pildiga, saab järeldus olla ainult vastupidine: Eestis seni teostatud majandus- ja sotsiaalpoliitika on olnud vähemalt ebaadekvaatne, ja sellest on tingitud ka praegune madalseis ja ühiskonna lõhenemine. Riigivõimu ülesanne ei saaks ka kõige "teisemate" eestimaalaste meelest praegu kuidagi seista selles, et tagasi pöörduda läbipõlenud käsumajanduse meetodite juurde, vaid ikka selles, et leida teid, kuidas kurikuulsa globaliseerumise juures ja normaalse turumajanduse tingimustes otsida siiski vahendeid olukorra niisuguseks kujundamiseks, mis aitaks väikesel Eesti rahval ja riigil püsima jääda ja edasi areneda. Lahkuvad koos maksudega Võib olla kõige üllatavam, kuid loogiliselt täiesti rappa jooksnud on Kallase tõdemus, et tublid ja haritud inimesed lahkuvad Eestist sellepärast, et neid siin põlatakse ja tõrjutakse (?). Ja et selle tõttu jääb suur osa maksutulusid laekumata. Peab ikka tegelikkusest üsna eemaldunud olema, et mitte aru saada: niisugune lahkumine toimub hoopis sellepärast, et Eesti ei suuda arenenud riikidega võistelda tippteadlastele, kunstiinimestele, spetsialistidele tänapäevaste tingimuste loomises, vaatajas- ja kuulajaskonna võimaldamises ja eelkõige muidugi töötasu maksmises. Kui ikkagi mujal on nende silmapaistvate inimeste töötasu mitu korda, isegi kümneid kordi kõrgem, siis ei piisa paljudel patriotismi, et kodumaa huvides siinse tagasihoidliku sissetuleku peale istuma jääda. Ei maksa siia segada edukaid ärimehi, kes investeeringute suhtes võtavad tõrjuva hoiaku. Neil on jällegi oma motiivid - ühelt poolt on seoses majanduse ja suure osa elanikkonna heaolu madalseisuga olukord mõnevõrra ebastabiilne, teisalt aga toetades kohalikku tööhõivet, õõnestaksid nad ise oma peamist huviobjekti - asukohamaadest mitmekordselt madalamaid palku. Muide, kolmik on veel võimul! Edasi järgnevad Kallase üsna nõmedad, poliitilist kultuuri eiravad süüdistused oma oponentide vastu: nad tahavad võimule saada ainult kättemaksuks, tahavad arveid õiendada nende edukatega (?), kes on nad kõrvale tõrjunud, tahavad neilt ressursse ära kiskuda ja edasi ikka samas vaimus. Võimuahnuses oleks küll palju õigem süüdistada praegusi võimulolijaid, kes klammerduvad oma positsiooni külge iga hinna eest, vaatamata üldsuse poolt nende tegevusele antud äärmiselt negatiivele hinnangule. Üsna ebameeldivalt kõlavad ka artikli lõpu ähvardused, kuigi nende täpsem tähendus vajaks veel selgitamist. Eriti see "Muide, kolmikliit on küll veel võimul." Kas tuleks siia juurde mõelda: "Küll me teile veel näitame!"? Kas tuleb tõesti arvata, et kolmikliit hakkab jätkuvalt teostama Kallase propageeritavat osa rahva suhtes otse öeldes inimvihkajalikku poliitikat? JAAN TEPANDI majandusdoktor

OJULAND MUSTAB KOLLEEGE POLIITIKAS Liberaalse Internatsionaali peasekretär Jan Weijers ei eita, et Keskerakonna tõrjumise taga seisab Reformierakonna välissekretär Kristiina Ojuland. Euroopas esinedes on Ojuland korduvalt esitanud halvustavat informatsiooni Keskerakonna kohta, rõhutades partei sobimatust internatsionaali liikmete hulka. Weijers ütles seda septembri algul Gibraltaril peetud LYMECi (Liberal and Radical Youth Movement of European Union) tippkohtumisel vestluses kesknoore Mart Viisitammega. Keskerakonna Noortekogu välissekretär selgitas Weiersile partei maailmavaadet ja seisukohti. Jan Weijers leidis, et Keskerakonnas on palju lugupeetuid inimesi ja ta pidas Keskerakonna poliitilist programmi igatpidi vastavaks Liberaalse Internatsionaali põhimõtetega. Weijers avaldas lootust, et Keskerakond esitab kahe aasta pärast uuesti avalduse Liberaalse Internatsionaali liikmeks saamiseks, ning siis laheneb olukord Keskerakonnale positiivselt. Jan Weijers ei eitanud, et Keskerakonna eemal hoidmise taga on Reformierakond ning selle välissekretär Kristiina Ojuland, kes on ühtlasi ka Euroopa Liberaaldemokraatliku Reformipartei (ELDR) asepresident. Gibraltari tippkohtumisest võtsid osa 25 liberaalse noorteorganisatsiooni juhti üle Euroopa. Kohtumise teemaks olid Euroopa regioonid ning Euroopa Liidu regionaalpoliitika. Gibraltaril kuulub kogu maa riigile, puudub tööpuudus ja sisse on viidud astmeline tulumaksusüsteem. KÕRVUTI: Keskerakonna Noortekogu välissekretär Mart Viisitamm leidis Liberaalse Internatsionaali peasekretäri Jan Weiersiga mitmes küsimuses ühise keele ja nende arvamused langesid kokku. KESKNÄDAL

Ja nyyd on nad suured sõbrad.........

Ärgem unustagem, et Kesknädal on varemalt kirjutanud Siim Kallase kohta: "kõrge kommunistliku nomenklatuuri tegelane Siim Kallas" (http://www.kesknadal.ee/?aid=534) http://www.kesknadal.ee/?aid=595 väidab, et Eesti on Rootsist sotsiaalset maha jäänud Siim Kallase "kokkuröövitud" raha tõttu. Siim Kallasel puudub ettekujutus "kuidas inimesed tegelikult elavad ja mida vajavad" (http://www.kesknadal.ee/?aid=786) Siim Kallas ning Mart Laar koos oma õukonnaga, just nimelt selles järjestuses, on valmis oma käed ja kingad puhtaks pühkima Teise Eesti sopast, sodist ja rämpsust ning "tõmbama piiritagusesse uttu". (http://www.kesknadal.ee/?aid=790) Siim Kallas pole vanainimeste heaks midagi teinud (http://www.kesknadal.ee/?aid=846) Siim Kallase naiivne ähvardus(http://www.kesknadal.ee/?aid=874) jne... Kasutage aga lahkelt otsingut (http://www.kesknadal.ee/index.php?action=otsing) ja muigeainet peaks jaguma.

Ja nyyd on nad suured sõbrad.........

Ja nyyd on nad suured sõbrad.........

Ja siis heitis Siim poiss Edgariga voodisse võttis **** ****st ja... Vaata Peetrus kõike seda korraldasin mina, Jürka, kas ma saan nyyd taevasse ja õndsaks?

Kod. Reinde ütleb oma kommentaaris välja selle, mis suurele osale lugejatest ammu selge on -- "Kesknädal" on partei propagandaleht, millelt objektiivseid hinnanguid oodata ei ole mõtet. ("Punkt 2 - Kesknädal on Keskerakonna poolt ausalt ja avalikult väljaantav poliitikaleht, mis propageerib selgelt vasaktsentristlikku maailmavaadet ja avaldab oma sadade autorite kirju üle terve Eestimaa, ka välismaalt.Kui keskerakond oli opositsioonis, oli Reformierakond võimul - loomulikult peab üks normaalne oposits. nüpeldama koalits. Punkt kolm - liitlast ei sõimata, üldistes joontes.") Mitte ei saa aru, miks peab opositsioon põhimõtteliselt koalitsiooni nüpeldama -- kui koalitsioonis nii toredad mehed on, nagu kod. Kallas uuemate "Kesknädala" andmete järgi, oleks võinud ju nendega koostööd teha? Selle näite põhjal on selge, et "Kesknädalas" ilmunu teenib vaid Keskerakonna võimuletuleku, mitte aga Eesti ühise kasu eesmärki ning sellele vastavalt tuleb ka lehele hinnang anda.

Aga loosung "Rahva Poliitikaleht", ega siis kesikute kari terve rahvas ole. Kus korradi otsast ta siis aus leht on, kui ennast võõraste sulgedega ehib. Rahvas vähemalt kogu Eesti rahvas ei ole ju kesikud!

Justnimelt -- kirja "rahva poliitikaleht" tuleb U. Reinde tsitaadi alusel tunnistada lugeja sihiliku eksitusseviimise katseks.

jANIS, MITTE KATSEKS VAID "see ongi tedlik ja tahtlik rahva eksitusse viimine" nii de jure, kui ka de facto!