Igor Gräzin: Tartu rahu seadustas retside bande
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/igor-grazin-tartu-rahu-seadustas-retside-bande.d?id=28913175
Tartu rahu senistest käsitlustest on puudu üks oluline aspekt: „Tartu rahu on seni käsitletud ainult ühest vaatevinklist — Eesti riigi seisukohalt. Eesti sõlmis Tartu rahu just ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud retsidega ja legaliseeris Tartu rahuga ühe kriminaalse grupeeringu, mis oli Venemaal võimu haaranud.
Tollal, aastal 1920, figureeris mitu õiguspärast või õigusjärgluse alusel eksisteerivat Venemaa valitsust, mis tuletasid oma võimu kas tsaarist või Asutavast Kogust. Nemad olid vene rahva seaduslikud esindajad. Nendega Eesti pool ei rääkinud.

http://et.wikisource.org/wiki/Rahuleping_Eesti_ja_Venemaa_vahel_(Tartu_rahu)
Näiteks Tartu rahulepingu viies paragrahv räägib Eesti alalisest neutraliteedist. Seni, kuni Eestil pole sellist staatust, nagu on hetkel Šveitsil, ei ole mõtet rääkida isegi Eesti poolsest rahulepingu täitmisest.

to-le.Eks see ole õigus, et balti riikides toimuvat jälgisid 1919.a. inglased. Seepärast nad osutasid igakülgset abi Laidonerile saates oma laevastiku Soome lahte, mis venelastelt võttis ära kaks sõjalaeva ja seega tagas merepoolse kaitse. Samuti varustasid inglased Laidoneri kergekuuipildujatega, mis olid väga efektiivsed selle vene täägivõitlejate vastu, sest venelastel oli relvi napilt. Kuid inglased ei soovinud Laidoneri liigset tugevust peale Võnnu lahingut ja landesweeri Riiast väljalöömist. Inglased sekkusid ja Laidoner lahkus Riiast, kuid ka Läti sai iseseisvaks. Eesti saavutas oma iseseisvuse tänu inglastele ja vabatahtlikele Taanist ja Soomest. Ei saa eestlased ennast kiita, et koolipoisid võitlesid välja iseseisvuse. Siin abistas meid ka Judenitš valgekaartlastega. Ka venelased aitasid meid. Ning Lenin kirjutas alla rahulepingule.

http://www.minut.ee/article.pl?sid=13/11/24/2141242&mode=nested

Laupäeval toimus Paides järjekordne rahvuslaste ümarlaud, kus rahvuslased Eesti Iseseisvusparteist, Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogust, ERSP Tallinna ühendusest ja Rahvuslaste Tallinna Klubist arutasid Eesti praegust olukorda ja võtsid vastu avalduse, milles kutsuvad üles: "tunnistama üksnes Eesti Vabariigi Tartu rahulepingu järgseid piire. Lõpetama koheselt läbirääkimised Eestist 5,2 % maa ja loodusrikkuste loovutamiseks Venemaale. Mistahes järeleandmine territoriaalses terviklikkuses tuleb tunnistada riigireetmiseks ja peab kaasa tooma kohtuliku karistuse; eestlasi mitte lahkuma oma kodust ja kodumaalt, kuna see on meid valitsevate reeturparteide praegune eesmärk. Mitte müüma oma kinnisvara (maad, metsa, maja vm.) välismaalastele ega määratlemata taustaga ettevõtetele. Müüjale jääb moraalne vastutus, et omand ei jõuaks välismaisesse omandusse; koheselt lahkuma Euroopa Liidust, kui Eestit ei kohelda võrdselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega; koheselt alustama eesti patriootlikku kasvatust nii koolides kui kodus."

to järvakas
"...eestlasi mitte lahkuma oma kodust ja kodumaalt, kuna see on meid valitsevate reeturparteide praegune eesmärk. Mitte müüma oma kinnisvara (maad, metsa, maja vm.) välismaalastele ega määratlemata taustaga ettevõtetele. Müüjale jääb moraalne vastutus, et omand ei jõuaks välismaisesse omandusse..."
Sellele kirjutan kahel käel alla.

Taru rahu sõlmimine oli vaid poliitilise tahte deklareerimine, sest selle sõlmisid osapooled, mis riikidena rahvusvahelist tunnustust ei omanud.
Midagi sarnast toimus ka 1991. aasta 14. jaanuaril Tallinnas, kui kaks Nõukogude Liidu liiduvabariiki, mitte aga kaks rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, Vene NFSV ja Eesti Vabariik tunnustasid vastastikku oma suveräänsust, mis oli vaid poliitilise tahte avaldus.

Tartu rahu kaotas ilmselt oma kehtivuse juba 1940. aasta 6. augustil, kui Eesti NSV võeti NL-i koosseisu ja astus ühtlasi välja Rahvasteliidust.

Veel variante
1,Tartu rahu muutus kehtetuks, kui nn peaminister presidendi ülesannetes Uluots kutsus avalikult Eesti kodanikke üles NSVLga käivasse sõtta minema. Sel juhul kaotas Tartu rahu kehtivuse Sinimägede lahingutes.
2. Seoses Eesti saamisega NATO liikmeks.
3. Eesti toetas 2008. aasta Vene- Georgia sõjas Georgiat.

Kuidas Meri Lissabonis allkirja ei saanud

http://www.ohtuleht.ee/555306
Kõnelused Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu üle olid kestnud ja kestnud, kui lepingutekst Petroskois meie arusaamist mööda parafeeriti. Oli oktoober 1996. Venelased selgitasid küll, et tegelikult sai ju allkirja vaid delegatsioonide kooskõlastatud projekt. Aga kes neid kuulas. Kaua me siis veel venitame, ärritusid president Lennart Meri noored kaaskondlased ja arvestasid, et Lissabonis algaval OSCE tippkohtumisel suudab Lennart Meri kindlasti president Boriss Jeltsini ära rääkida ja lepingule kas või koridoris alla kirjutada.

12. jaanuaril 1918 vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
1918. aasta 17. juuli USA – Jaapani ühismemorandumis teatatakse, et Nõukogude Venemaa poliitika ja territoriaalne suveräniteet jääb puutumatuks.
1918. aasta 17. oktoobril Wiliam L. Soundersi kiri USA presidendile Wilsonile: kommunism on Venemaa jaoks parim riigikord. Toetati Trotskit, Pöögelmanni & Co.
1920. aasta 15. veebruaril toimus Vladivostokis Punaarmee ja USA vägede ühismiiting, kus tähistati võitu Koltšaki vägede üle ja rõhutati liitlassuhteid. Koltšaki vastu sõdisid ka Eesti Punased Kütid.

Eesti Vabadussõda võib ka Eesti Kodusõjaks pidada, ja seda peeti omakorda 5 aastat kestnud Venemaa Kodusõja raames, kus osalesid ka kümned võõrriigid.

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=5217&Itemid=285&lang=et

Rahvuslaste Keskliit on valmis loobuma Tartu rahu piirist 27.10.1994

„Õhtuleht” 27.10.1994

Rahvuslaste Keskliit
on valmis loobuma Tartu rahu piirist

Eesti Rahvuslaste Keskliit (ERKL) on valmis loobuma Tartu rahulepingu kohaselt Eestile kuulunud Petserimaa ja Narva-taguste alade tagasi nõudmisest Venemaalt.

„Me ei toeta võõraste alade vallutusi ei endi ega teiste poolt. 1920.aasta rahulepinguga kinnitas Eesti endale maa-alasid, mis olid ingeri ja vene etnilised alad juba eelmisel aastatuhandel. Oleme valmis lahti ütlema nõuetest nendele aladele praegusel kujul,” on kirjas ERKL programmis.

/.../

*
Märkus: ERKL esimees oli tema eksisteerimise aja jooksul Tiit Madisson

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=6210&Itemid=285&lang=et

„Eesti Päevaleht” 07.07.2008

Toppige see Tartu rahu endale…

Tartu rahule sülitamine on hea komme. Tartu rahule sülitasid nii Moolotov, Ribentropp kui ka Ruusvelt. Selle maailma vägevad pole Tartu rahule pööranud kõige vähematki tähelepanu, miks peaksime meie? Kas me oleme nendest targemad? Kas me teame, mis on meile parem? Ega me ometi ei taha öelda, et Konstantin Päts oli reetur?

Selge, et ei olnud. Üldse ei saa ma aru, miks lehed avaldavad lugusid teemadel, mis on juba ammu selged. Kui globaliseerumine on hea, siis on rahvusriik halb. Ja sõda, mis peeti rahvusriigi loomiseks, oli viga. Ja Tartu rahu on lihtsalt selle vea saba. Me kõik saame aru, et kõige tähtsam on raha, pidu, laen ja homoabielu. Kindlasti on veel midagi olulist, aga kindlasti pole see Tartu rahu, nii et toppige see endale…l