wow! üldiselt saime nüüd kõik aru, et kuna asja patroon on ilves, on tegu ühe kohutava asjaga. muust nagu eriti aru ei saanud, sest igas lõigus räägiti iseendale vastu ning mis kõige huvitavam - isegi edgarile pandi põnts ära, ai, ai, ai. ilmselt oli artikkel isegi lugupeetud peatoimetajale mõistmiseks liiga segane...

ma olen ennegi märganud, et arbo on üsna nürimeelne sell, aga peab end maailma nabaks. Sinu arusaamine on sinu probleem, ära istu oma nürimeelsusega teistele pähe, vaid hari oma silmaringi laiemaks.
Innovatsiooni on ehk sellepärast vaja, et Evelin saaks uue, "lööva" brändi kavandada. Härmale vaja uued roosid muretseda ja iga sent arvel.

küll sina kohe oskad asju ilusasti sõnastada, muudkui loe ja imesta! oma säravat mõistust ning intelligentsust demonstreerisid selle kommentaariga muidugi kõigile oskuslikult...

to arbo & teema:1)MILLE yle te VAIDLETE?Kumb teist TARGEM on?-kumb TARGEMAID fraase avaldab?2)MIDA teate yleyldse I N N O V A T S I O O N I S T?3)Kui ongi sellel teemal motivatsioon,siis on see MITTE-"kylamuttidejutu"-POLIITILINE, vaid MAJANDUS-POLIITILINE;...või kuidas?

viimasele - kui tähele panid, avaldasin esialgu arvamust selle artikli kohta, mis erinevates lõikudes üksteisele vastukäivaid väiteid esitab...
innovatsioonist midagi arvan teadvat, samuti sellest, mida selle aasta vältel meie majanduse uutele radadele juhtimiseks teha kavatsetakse.

Tore artikkel. 100% ärapanemise rõõmu ja 0% lahendusi. Ilves pähh, innovatsioon pähh, vaitsus pähh....
Ainult Keskerakond ei ole.
Oh oleks ikka saanud õigel ajal teostada Edgari idee riigiametnike hüppelisest palgakasvust (25000eek), oleks see kasvule vedanud kogu Eesti ettevõtluse ja maailma oma veel takkajärele....

kui süsteemi ehitatakse selleks, et valmistel ainult hääli korjata siis on see populistlik.

miks keegi peab alati lahendusi pakkuma? Miks ei või kriitiliselt hinnata ja lahendusi mitte pakkuda? Presidendil ja valitsusel on terve armee lahenduste otsijaid palgal, aga otsused on üks suur ämbrisseastumine. Tuleks ehk hoopis need mehed- naised teiste vastu vahetada,et nad leiaksid tõesti konstruktiivsed lahendused?

äkki saaks pisut konkreetesemalt, millised otsused need ämbrisseastumised on?

to ONaba;
//Oh oleks ikka saanud õigel ajal teostada Edgari idee riigiametnike hüppelisest palgakasvust (25000eek)//
Vassimine on ansip@laste elamisviis. KE lubas tõsta ametnike KESKMISE palga 25000 kroonini, seda nelja aasta jooksul.
Ansip pakkus üle: tema lubas KÕIGI keskmiseks palgaks 40000 krooni. Tartu uue, reformierakondlasest abilinnapea kuutasu on juba umbes 67000 krooni.

kui suudad, kasuta valitsuse ja preside4ndi otsuste analüüsimiseks ka enda mõistust. Miks keegi peab sinu eest kogu aeg mõtlema ja sulle viiteid andma?

nagu arvata oligi - kui konkreetselt küsida, tuleb ainult sooja õhku, kui sedagi.

Helde Issand!400 organisats.on innovats.jms.tarbeks.Aga võtab matsike mütsi näppu ja läheb mõttekest pakkuma ei pääse uksestki sisse.Läheb vennike lõpuks nii segi et ei teagi enam kus ukse taga vigiseda.
Kõikse parem innov.mõtete vastuvõtu süst.toimib seal kus valitsus jms.tegelased elavad nende sissetulekutega mis on kõikse vaesematel kes neil valitseda" ja samades tingimustes.Eksju?!

osutajale.
Siin on väike vahe. Edgar reklaamis ametnike palga tõstmist, kui majanduse arengu mootorit, mis iseenesest on absurd.
Ansip seevastu lubas kiiret majanduskasvu ja selle tulemusena palgatõusu, mis on mõnevõrra loogilisem. Numbritega ta muidugi pingutas oma naiivsuses kõvasti üle.

ja kes sind sõimanud on? Erinevalt sinust, kes sa siin teisi hullumajja saadad.

_Innovatsiooni on ehk sellepärast vaja, et Evelin saaks uue, "lööva" brändi kavandada. Härmale vaja uued roosid muretseda ja iga sent arvel. _

_Miks ei või kriitiliselt hinnata ja lahendusi mitte pakkuda?_
Need laused peaks Guinessi raamatusse raiuma.
Miks meil küll see isik peaministri toolil ei istu?

kui lugedes MÕLEMAD silmad lahti teed, siis ehk näed, kes keda sõimab...

to ONaba;
//Edgar reklaamis ametnike palga tõstmist, kui majanduse arengu mootorit//
Kontrollisin. Vassid jälle!
„Võrreldes enamiku EL-i liikmesriikidega on Eesti palkade poolest täiesti konkurentsivõimetu.
Kui erasektor kavatseb oluliselt palku tõsta, mis saab siis avalikust sektorist? Keskerakond soovib järgmisteks aastateks plaanitud palgareformiga ka siin olukorda parandada. Keskerakonna palgareformi peamiseks eesmärgiks on saavutada NELJA AASTA pärast avaliku sektori palkade osas Euroopa keskmine tase.
Peame tõepoolest võimalikuks, et avaliku sektori keskmine palk on nelja aasta pärast 25 000 krooni. Kavandatav palgatõus puudutab ca 130 000 riigieelarvest palka saajat. Mitte kõigil ei suureneks palk aritmeetiliselt ühtmoodi. Avalikus sektoris töötab inimesi, kelle amet vääriks palju enamatki kui sihiks seatud 25 000 krooni. Iseenesestmõistetavalt peavad palgatõusust eelkõige osa saama haridus-, kultuuri- ja meditsiinitöötajad, päästeametnikud ja politseinikud.
Teame kõik, et Eesti on võtnud suuna üle minna teadmistepõhisele majandusele. Sellisel juhul on äärmiselt tähtis, et haridussüsteemis ja riigisektoris töötaksid kõrge kvalifikatsiooniga inimesed.
Üks vastuväide tugineb hirmul inflatsiooni olulise suurenemise ees. Lihtne matemaatika ütleb, et palgatõusuks vaja minev 2 miljardit krooni on 15 korda väiksem summa, kui Eesti elanike järgmise aasta laenukoormus (30 miljardit krooni). Paari miljardi kroonise täiendava palgaraha MÕJU MAJANDUSELE ON VÕRRELDAMATULT VÄIKSEM kui summa, mida inimesed pankadest laenavad.
Meie oleme välja pakkunud ulatusliku palgareformi konkreetse kava, mis võimaldabki NELJA AASTAGA viia avaliku sektori töötasu Eestis Euroopa tasemele ja panna sellega piiri tööjõu ulatuslikule väljavoolule, mis juba on alanud.“ (KN 8. 11.2006, Palgareform ja poliitika)

Osutajale.
Palk on vaid asja üks pool. Võta võrdluseks kõrvale "enamiku EL-i liikmesriikide" ettevõtete tootlikkus, suhesta palgaandmeid sellega ja võrdle suhtarve. Pilt muutub kohe. Tekib küsimus, et mille või kelle arvelt see raha palgatõsusuks võetakse, kui tootlikkus ei tõuse?

to ONaba;
//kui tootlikkus ei tõuse?//
Tootlikkust peab tõstma tööandja - tootlike töövahendite hankimisega !

Näiteks: kui tööandja tahab tuletõrjuja tootlikkust tõsta, siis peab ta asendama ämbri tõhusama töövahendiga.
Paljuleierdatud ’Eesti madal tööviljakus’ tuleneb sellest, et välismaised firmad toovad oma tootmise Eestisse siis, kui masintöö arendamine välismaise firma koduriigis on kulukam kui odav käsitsitöö Eestis. Tulemuseks ongi Eesti käsitsitöötajate madal tööviljakus võrrelduna masintööga välisriigis.