Tänu USA-le olid meil metsavennad

Päris silmakirjalik USA tookordne lubadus päästa Baltikum venelase käest.Alles see oli kui USA ja Inglismaa 1944.a lepingutega andsid meid ära Euroopa jaotamise egiidi all . Sellest võikast episoodist on nüüd ka üle poole sajandi hiljem ebamugav rääkida. Kas nüüd baaside rajamine on justkui kompensatsiooniks kunagisele kuriteole.Hoopiski selle liigutusega sooritatakse Eesti vastu teine kuritegu, kus jääme rinderiigiks, kus ohvrid on märgatavalt suuremad .

1949. aastaks sai Nõuk. Liit oma tuumapommi koos võimekusega seda kauguste taha transportida. USA-l oli tuumapomm küll praktiliselt 1945. aastast aga puudus võimekus selle transpordiks Nõukogude Liidu elutähtsatele aladele, vahemaad olid liiga pikad. Jaapani pommitamiseks vallutati eelnevalt saar Jaapani lähikonnast, et pommi transportimiseks vahemaad märkimisväärselt lühendada. Tuumarelv muutus tõsiselt ähvardavaks ohuks alles raketitehnika arenguga, kui seda oli võimalik kiiresti transportida ükskõik millisesse maakera punkti. Varem oli tuumapomm rohkem praalimise kui tegelik oht, põhitähtsus oli ikka tavaarmeel.

"Väike nüanss" 2016-03-30 13:08:42

Veidi valgustuseks...

Täislastis pommitaja B-29, millega 1945 aatompommid visati, lahingraadius on 5000 km. Kui kanda sellega ainult ühte pommi (st. väiksemat lasti kui täislast), siis veel rohkem. Igati piisav lennukaugus, et NLiitu kogu territooriumi ulatuses katta.

Jaapani pommitamiseks "tavalastiga" tõepoolest vallutati saari Jaapani lähikonnast (näit. IwoJima veebr. 1945), kuid seda taktikat ei läinud vaja tuumapommi heitmiseks vajaliku võimekuse loomiseks. Tuumapommi viskamiseks pole sul tarvis pommituslennuväe massilist ja pikaaegset kampaaniat ja sellega seotud logistilisi probleeme. Piisab väiksemast pommitajast mis stardib näiteks lennukikandjalt.

uskumatu pläma.

Autori arvates oli siis stalinlik NLiit rahuarmastav ingel, aga USA kuri sõjaõhutaja?!?!

Bolševike ajupesu on ikka tõepoolest efektiivne olnud. Annab ikka sellist punasitta uskuda! Ajud peavad vist üldse välja pestud olema...

Ei tea, kas autor on mõni nõukaaegne propagandist või?

uskumatu pläma kallutajalt; loo autor ei räägi kusagil N Liidu rahuarmastavast poliitikast vaid hoopis kaalutlustest, mis sundis USAd kallaletungimõtted hülgama kuigi eestlasi oli peibutatud end ohvriks tooma ja aastaid metsas koopas reservi hoidma (ja me lollid uskusime)

Kalluta aga rebib välja üksikuid lauseid kontekstist ja siis opereerib nendega. Kas te kalluta töötate KAPO-s või Prokuratuuris, sest minutilise täpsusega oli teil kirja pandud tänane meeleavalduse kestus KAPO akende taga. Kas teil on kõikide kommenteerijate kommide kohta arhiiv või kaust (KGB-b nimetati nii) tehtud, kuna pidevalt te tsiteerite 1-1,5 aasta minu kui ka teiste kommide sisu. Päris huvitav kogemus oli mul, kui ma Ajalooarhiivis käisin oma kausta sisuga (KGB) tutvumas.

maali maalt 2016-03-30 21:19:11

Mida sa maali jälle ajad! Kas peale mooseseteenistuse lõppu tuli vaim peale ja näed nägemusi? Kus olen mina minutilise täpsusega kirja pannud millal lõppes see teie moosesekummardamise üritus Hirvepargis?

... 2016-03-30 17:16:27

Kogu artiklit läbiv peajoon kirjeldab kuidas pahad ameeriklased ikka sõda ihkavad ja õhutavad.

Kolmpunkti, aga, seletab, et midagi sellist selles kirjutises pole.

Eks ta ole...

Tõsise mehe tõsises jutus on mure Eestimaa pärast, mida püütakse hakata ette valmistama sõjatandriks. Mõned on sellise arengu üle lausa õnnelikud. Tule taevas appi!

Ameerika Hääl hakkas eestikeelseid saateid edastama alles 1951 aastal. Artiki autori käsitluses toimus see juba vähemalt 1945 aastast.

Rumala inimese rumal faktiväänamine.

Aga kolmetäpine noogutab kaasa...

Ah et siis Ameerikat hirmutasid muu hulgas ka NLiidu "võimsad" mitmed-setmed laevastikud!!!!!

Vohh, kus on alles argument! See, et USA oli just võitnud logistiliselt ja tehniliselt ülikeeruka meresõja Vaiksel ookeanil ja tema merejõudude vägevusele polnud teistel riikidel - isegi Suurbritannial midagi võrdset kõrvale panna - on autori arvates vähetähtis pisiseik.

USA+liitlased ei pommitanud Assadi vastu võitlevat opositsiooni vaid ISIS-t. Venemaa tümitas Assadi režiimi vastu ülestõusnuid. Kas kirjasaatja ehk suudab aru saada, et kui eesmärgid on erinevad, siis heita ühele osapoolele ette, et miks ta ei saavutanud midagi lõigus mida ta ka ei taodelnud, on veidi imelik.

USA ja tema liitlased hakkasid ISISe vastu tegutsema sügisel 2014. Seega u. 1,5 aastat tagasi. Kodusõda ise läks lahti 2011.

Kuusik aga teab, et juba neli aastat tegutsevad...

Nagu keegi kommenteerija juba enne tabavalt nentis, et autor on vist mingi nõukaaegne propagandatöötaja.

uskumatu pläma kallutajalt, tuntud villaseviskajalt, nagu keegi kommenteerija tabavalt nentis;

nüüd ta salgab maha juba ka selle, mis meie mehi peale sõda nii kaua metsades hoidis; ilma lootuseta võidule polnud ju mõtet sääl nii kaua sitsida; ja seda võitu ei saanud tulla ilma Lääne sõjalise abita; see lootus oligi Valge laev ja püsis ta seetõttu, et meie meestele selle tulekut lubati nii, et nood uskuma jäid

kallutaja mulab nagu mölameedia geiser

USA ja liitlased oli ISISega juba üle aasta (näiliselt) võidelnud, kui Venemaa al Assadi palvel seadusliku valitsuse poolel sekkus; kui USA grupi rünnakute all oli ISISe hoopis tugevenenud, arvestades teateid Islamiriigi kontrolli all oleva territooriumi suurenemisest, siis Vene õhuväe lahingutegevus alates 30.09.15 tõi sõtta murrangu: al Assad väed on võimelised täna enamjaolt iseseivalt edasi tegutsema, vabastades ühe uusi asustatud punkte, sealhulgas ka Islamiriigi valduses olevaid

Moscow’s most obvious achievement has been to reverse the course of the civil war – kirjutas The Washington Post pea kaks nädalat tagasi.

Tänu Moskva otsustavale tegutsemisele on avanemas väljavaated Süüria sõja lõpetamiseks ning seega ka Euroopat (sealhulgas Eestit) ähvardava Süüriast pärit põgenikeprobleemi järk-järguliseks lahendamiseks

Afgaani-NLiidu sõda 1979-89 põhjustas esimese moslemite üleskutse rahvusvahelisele pühale sõjale välisvaenlaste vastu. Afganistanis saavutasid mudžahiidid nõukogude vägede üle võidu. Enesetapurünnakute kasutuselevõtt tõi kaasa USA ja Prantsuse vägede lahkumise Liibanonist 1983, Iisraeli taandumise Gazast ja Läänekaldalt 1984-85.

Jutt sellest nagu oleks sõjajärgsetele metsavendadele Lääne raadiojaamad mingeid lubadusi andnud ei vasta tegelikkusele. See on legend. "Valge laev!" oli eestlaste (sealhulgas metsavendade) endi soovunelm, sest rahvusvaheline olukord lubas loota, et Baltikumi saatusse võiks muutusi tulla. Meestel metsas ei olnud lihtsalt valikut, välja tulles oleks nii Saksa sõjaväes kui ka omakaitses osalemine viinud vangilaagrisse, kust paljud tagasi ei tulnud ja kuhu tulnuks siis igal juhul jätta oma noorus ja tervis. Soovitan lugeda kasvõi vene autorit Jelena Zubkovat (kui eesti ajaloolased ei kõlba), ta räägib vastupanuvõitluse põhjustest kõigis Stalini poolt alistatud maades.

Matsamineku põhjuseks polnud ainult seotus Saksa sõjaväe või omakaitsega. Näituseks minu isa oli seal kokku ligi kümme aastat - alguses saksa ja pärast vene ajal ning põhjuseks oli hoopis seotus Uluotsa Rahvuskomiteega.

osav demagoog viib jutu raadiojaamadele mida kallutaja jutu järgi metsavennad ju ei kuulanudki (enne 1951st polnud Ameerika Häälel eestikeelseid saateid); raadiosaadete kõrval oli aga kontakte salateenistustega teistpoolt merd (Nõva rannaski on maaletulekul selliseid tulevahetuses piirivalvega langenud), peale selle mainitakse ka briti ja USA vastavaid organeid;

muidugi mindi metsa eelkõige peitu (seda võib ju ka passiivseks vastupanuks nimetada, aktiivse relvavõitlusega kehtiva võimu kukutamiseks tegeles vähemus), esialgu kuni olukorra selginemiseni (jutte et kohe-kohe läheb liitlaste vahel kanakitkumiseks liikus juba enne nende kohtumist Elbel), seejärel aga, kui sõda liitlaste vahel ikkagi ei puhkenud, oodati, et ehk siis millalgi ikka puhkeb ning ükski läänlane polnud nii loll, et meie (ja nende) vastupanuliikumist (tegelikkuses paljuski küll vaid redus olemine) selle soovunelma äravõtmisega summutada, ennemini käituti nii, et petlikud lootused edasi õilmitseks; ka siis veel, kui metsast vabatahtlikult väljatulijatele oli amnestia kuulutatud (välja arvatud nn veresüü olemasolul);

see, et Lääs taolist pettust meie metsavendadele ei korraldanud on samasugune uuema aja legend, kui et küüditavate nimekirju oma etteütlemistega ei aidanud komplekteerida kohalikud pealekaebajad; sellised eitused väljendavad tendentsi oma ajalugu ilustada, näidata ennast paremana ja lääneliitlast õilsamana kui ta tegelikult oli