Oma kõrgperioodil oli Eestis 109600 Kommunistliku Partei liiget, neist teenistujatena määratletuid 49180. Teenistujate all mõeldi üldjuhul ametnikke ja muud taolist kontingenti inimesi. Need arvud on muljetavaldavad aga tänaseks ei ole neist eman midagi kuulda, need on "sulandunud " meie ühiskonda. Hiljuti puutusid näppu materjalid Eesti Kommunistliku Partei tegevusest vana Vabariigi aegadel. 1929. aastal. Räägitakse Jaanuarikonverentsist kus pandi maha ja kinnitati vanad sihid, kodanluse võimu kukutamine, Nõukogude võimu taastamine, mille järel astutakse Nõukogude Liitu. Need mehed ja naised olid eestlased, paljude meie tänaste riigitegelaste esivanemad. Tol ajal oli neid ainumalt cirka kolmsada inimest aga neil oli "käsi sees" paljudes töölisorganisatsioonides jne. 1941. aastal on neid juba üle kahe tuhande. 1945. aastast algab Partei plahvatuslik kasv kus nõndanimetatud "teenistujad" muutuvad muude kategooriate üle valitsevaks. See pli "Nõukogude aparaat" millele toetus kommunistlik režiim ja need olid valdavalt eestlased. Ja nii olengi ma , mõningaid arusaamatuses pead raputama pandvalt, et kes õigupoolest okupeeris Eesti ja kes teostas siin okupatsiooni? Kõik need käbinid ja vaderid ja vainod olid eestlased ja nende selja taga olid eestlastest küüditajad merid ja kolhooside organiseerijad eestlastest Partei Rajoonikomiteede tegelased, kaasarvatud Valdade "omad poisid"
Olen avaldanud kahtlust, et kas siin ei peitugi meie "rahvuspoliitika alused" Meil on võimul ja võimu juures Kommunistliku Parteiga seotud ja kommunistlikku režiimi ehitanud-toetanud inimesed või on seda olnud nende vanemad, lähisugulased. Kas püüd kõikke halba Venemaa ja venelaste süüks panna, on püüd oma nägu selle maskiga kinni katta? Kõik Eesti mehed-naised, põlvepikkused poisikesed võitlesid Eesti vabaduse eest kommunistliku režiimi vastu?

Kui tegelesin Narva Hermanni linnuse restaureerimisega, siis kõik vene rahvusest inimesed üritasid minuga suhelda eesti keeles,olgu see restoran, hotell või muu koht. Arvan et vastupanu tekitas eesti keele SUNDUSLIK kasutamine.

Oh neid jubedaid eestlasi,kes ei lase headel venelastel siin kuidagi elada,igal-pool kuhu oma jala viime,nõuame eesti keelseid vastuseid oma küsimustele------kas siiski pole kõik vastupidi.Niikaua,kui siinelav venelane suhtub ülbelt eesti keelde,nimetades seda "surnud" keeleks,niikaua,kui siinelav venelane võtab kätte Vene lipu ja läheb austama eestlasi tapnud,alandanud,meilt vabaduse võtnud sõdurit,niikaua kui röögitakse "Poccija" ja ähvardatakse meile veel tasuda (samas vene moderaatorid neid ähvardusi ei kustuta),niikaua kui siinsündinud vene noor annab Eesti TV.ele intervjuud ülbelt vene keeles,vaevumata isegi proovima-----ärge lootkegi selle 70% eestlaste nende aktsepteerimist.Kui inimene röögib "Poccija"--siin on ka tema hinges see Poccija ja mitte Eesti Vabariik---nende hing on Venemaal kuid oma ihu sinna armastatiud maale vedada ei taheta,siin on ju palju toredam ühe väikerahva seljas elada----ja tekib küsimus:" Kes siin on ikka ahistatud ja diskrimineeritud?" Ka väikerahval on õigus elada ja elada nii nagu tema soovib,me ei lähe Venemaale nõudma,et meiega eesti keeles räägitaks,me ei lähe nõudma eesti-*keelset haridust,me ei lähe ähvardama ja mõnitama.Vaadake ikka enne ,keda te siin noomite ja "korrale kutsute"----jah selle te saavutate ainult meie hukkumise hinnaga--laske aga käia.

Eesti taasiseseisvumise ajal suhtusid siinsed venekeelsed inimesed, kes olid n-ö juured Eestimaa mulda pannud, keeleküsimusse väga tõsiselt ning kõigiti tunnustasid eestlaste õigust oma riigis kehtestada eesti keel riigikeeleks. Pealegi oli ENSV-s olnud tavaks (võib isegi öelda - kindlaks korraks) seadused, seadlused, määrused jne üllitada kahes keeles - eesti ja vene keeles. Ka üleliidulised dokumendid ilmusid eesti keeles - enamasti need tõlgiti ETA-s (Eesti Teadeteagentuuris).

Paraku oleme nüüd jõudnud olukorda, et Eesti seadused jm (suurelt jaolt Brüsselist lähtuvad või nt Saksamaa eeskujudel kirja pandud), mis üldjuhul võetakse vastu eestikeelsena, pannakse ümber küll inglise keelde (selle ameerika murdesse?), kuid märkimisväärne osa elanikkonnast, keda pole 20 aasta jooksul suudetud eestikeelseks muuta ning eesti õiguskeelt mõistma koolitada (eestlastelgi on Riigikogust ja teistest valitsemisasutustest tulevate dokumentide mõistmine kaunikesti keerukas). Millele loodetakse? Kas tõesti sellele, et nii eestlaste kui ka siinsete venekeelsete noor põlvkond lähebki tänu pealesunnitavale hüperglobaliseerumisele üle inglise keelele?

end peidate, näiteks
Viljandi sotsid ei tea teist mõhkugi, saaksid ehk ka targemaks kui kohtuksid????

"Kirde-Eestis puudub eestikeelne suhtlusvõimalus, eriti seda keelt rääkida. Tuleks kaaluda Sergei Stadnikovi soovitust hakata seal kasutama kahte võõrkeelt."

Millised võõrkeeled siis?
Inglise?
Prantsuse?
Saksa?

to Mardus

http://rahvuslane.blogspot.com/2012/02/delfi-rahva-haal-kas-eestis-oli-ikka.html

Eestlastena me muidugi peame seda okupatsiooniks, kuid tegu võib olla ka lihtlabase JOKK-iga. Pätsil olid suured volitused ja õigused, ta võis sõlmida lepinguid ilma rahva arvamust küsimata.
Kui Eesti oli tõesti okupeeritud, siis tuleks Eestil ka Venemaalt välja nõuda kõik okupatsiooni jooksul tekitatud kahjud. Venemaa ei ole Eestile mingeid kahjusid tasunud. Samas Saksamaa on juutidele ja teistele natside tõttu kannatanutele toetusi maksnud. Kui Venemaa on end kuulutanud N. Liidu õigusjärglaseks (vähemalt positiivsete saavutuste puhul ta seda teeb), siis ei tohiks olla probleeme ta mõnda rahvusvahelisse kohtusse kaevata.

Nüüd aga tekib küsimus, miks Eesti seda siiani teinud ei ole? Mida kardetakse? Kui oli okupatsioon koos repressioonide, reostamiste, hävitamiste jms-ga, siis ei tohiks kohtusse pööramisel mingeid takistusi tekkida. Aga ehk kardetaksegi seda, et siis tuleks ilmsiks ka Pätsi režiimi roll okupatsiooni kehtestamisel ja kogu meie ilus jutt okupatsioonist kukub kolinal kokku. Muud takistust ju olla ei tohiks.

Minu kommentaar artikli juurde sai tehtud, vähemalt püüdsin, veidi irriteerivalt, et näha sellisele mõttele antavaid kommentaare. Neid pole, ka artiklit ennast on kommenteeritud üpris tagasihoidlikult. Küllap ACTA hoiab meeli pinevil, suunab tähelepanu mujale. Ainult keegi "hääl" on teinud "isikliku" märkuse, seda pigem heatahtliku täiendusena.
Venemaa kuulutas end N Liidu õigusjärglaseks küll aga see õiusjärgsus on tegelikult väga komplitseeritud küsimus. Venemaa oli üks Liiduvabariikidest, küll suurim aga siiski ainult. N Liidu lagunedes, Venemaa iseseisvaks Vabariigiks kuulutamisega tekkis teatud vaakum, Liidu rahvusvahelised lepingud, kaubanduslikud tehingud ja kõik muud sellised asjad vajasid teatud garantiid, neid sõlminud riik kadus. Kes oleks pidanud garandi osa täitma? "Õigusjärgsus" jagada üle kogu endiste Liiduvabariikide? See poleks iialgi õnnestunud ja ei saa õnnestuma. Kõik kuulutasid end jalamaid okupeeritud, anastatud riikideks, isegi rahvad kel polnud kunagi oma riiki olnud. Lootusetu, ja nii pidigi Jeltsin, alias Venemaa deklareerima end N Liidu õigusjärglaseks. Võim Nõukogude Liidus ei olnud venelaste ega mitte ühegi teise rahva käes, võim oli Kommunistliku Partei käes, Partei aga oli teatavasti internatsionaalne. Parteid aga, tetavasti on see Venemaal alles ja peab end samuti NLKP õigusjärglaseks aga mil viisil tema saaks endise Liidu lepete ja tehingute garandiks olla? Selle partei varadki kadusid, ka Eestis, nagu "mutiauku" Et Venemaa enda kanda võttis N Liidu "õigusjärgsuse" see oli rahvusvahelises plaanis fataalne, möödapääsmatu. Isegi Vene Keisririigi kohustusi pidid kommunistid , vähemalt mõningaid, aktsepteerima, kuigi avalikkusele deklareerisid, et "tööliste ja talupoegade vaba riik" ei võlgne imperialistidele mitte krossigi. Kui mõelda end Venemaa tasandile, siis Jeltsini tegu oli küll õilis ja õige, kuigi sai koormaks Venemaale, kuid samas lahmiv ( kah Jeltsinile omaselt) Venemaa, oma riigi seisukohalt, oleks pidanud möönma mitte vastutust kommunistide poliitiliste tegude eest. Kukkus ehk veidi konarlikult välja aga...

Veel. K Pätsi suhtes on üles kistud palju küsitavusi, nende seas ka üsna lahmivalt naiivseid. Isiklikul mulle on "kahtlane" see, et Päts surus maha vapsid aga amnesteeris kommunistid - nojah, ega vapsidki kaua "istunud"
Nõukogudest veel niipalju, et selle riigi sidemed teiste maailmariikidega olid riigi lagunemise ajal põhjapanevalt tähtsad. USA ja nii mõnedki teised hoiatasid "paadi kõigutamise" eest ja siin peeti silmas, ma arvan, just majanduslike sidemete, kapitali ohustamist. Räägitagu meile mis tahes aga "kapital" tunnustas N Liitu, "poliitikas" oldi vaenlased. Tarvitses Venemaa "õigusjärglaseks" kuulutada, siis ka asjad laabusid.

Rahvuste teemal arutledes ja võrdlusi tehes on ülioluline kogu taust. Eestlastel nagu enamikel väikerahvastel on ainult üks koht, kus nad saavad oma keelt rääkida ja säilitada. Säilitamist segab oluliselt mistahes suurema levikuga keele kohalolek. Inglise-, hispaania-, portugali-, hiina-, vene-, ungari-, türgi- ja paljudel teiskeelsetel vähemustel on veel vähemalt üks riik, kus nende emakeeles saab kõike teha. Suure levikuga keeli ei ohusta mistahes väikerahva keele ametlik ainukehtivus ega suur suhteline enamus mingis asulas . Kõik arutelud, kus eeltoodut "ei märgata" on demagoogilised. Kas kogemata või tellitult on omaette küsimus.

Venemaa Föderatsioon ei pea end Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega EW Tartu rahu sõlmis.

http://nstarikov.ru/blog/8717
Venemaa maksis Rootsile 2 milj. taalrit eestlaste alade eest aastal 1721 Nystadi rahu raames.