Tartus ei taheta küll lõpetada seda ebaõiglust ja mitte midagi selles suhtes ei tehta. 18.10.2007 käis Tartus raekoja saalis kohtumas sundüürnikega Allar Jõks ja tegi ka omalt poolt lõppvastuse, mis oli suunatud linnavalitsusel, linnavolikogule ja ka seltsing Tartu sundüürnikele. See lõppvastus visati n-ö körvale ja lahendust pole? Linnavalitsusele sobis hästi, et Jõks lahkus ja asemele tuli uus, Teder. Tahaks teada, kas II raamat sundüürnikest Jaan Õmbluse poolt ka ilmub? Tervitused Tartust!

Huvitav, mis takistab keskerakondlikul Tallinna linnavalitsusel omandireform lõpetada? Võiks juba ükskord lõpetada Riigikohtu otsustele sülitamise ja asuda seadust täitma...

Teatavasti on Omandireformiga tekitatud ülekohus ca 100 tuh.eestimaalase suhtes, mis ületab kordades küüditatute arvu Siberisse. Omandireformi lõpetamine põhiseaduslikul alusel ei tohi enne tulla vaatluse alla kui väidetavalt Põhiseadusega vastuolus olev Omandireformi paragrahv 7 lg. 3 kehtetuks tunnistamisega tekitatud uus õigusselgusetus saab likvideertud. Selleks on eelkõige vajalik, et õiguspärase ootuse ja kindluse printsiip jääb püsima, kus seaduse kehtivuse ajal teostatud tehingud ja jõustunud kohtuotsused jäävad kehtima. Saksamaale lepinguliste ümberasujate omandiküsimus on aastate jooksul kujunenud Eestis suurejooneliseks äriprojektiks,kus sellest huvitatud advokaadibürood ja kinnisvara hangeldajad on kujunenud repressivorganiteks, kus teatud poliitilise suunitlusega maakonnakomisjonid täidavad tellimusi ja tunnistavad 70.a. hiljem natsiaegseid , OKUPEERITUD territooriumil väljaantud seadusi , et taastada Hitlerile kuuleka rahvakillu omandiõigusi Eestis

Aga toda Saksamaale ümberasunute vara küsimust ei ole artiklis üldse mainitud. Aga mis on sellest avantüürist tänaseks ikkagi saanud? Kunagi oli sellest mürglit taevani ja mäletatavasti jäi isegi Riigikogu töö selle, väga suurte varade ebaseadusliku tagastamise kinnimätsimise ürituse taha seisma. "Pealtnägijas" ja mujal on räägitud nii- ja naapidi otsustest, aga kuidas on siis lood täna ? Kas neid Hitleri, Vaterlandi kutse peale Saksamaale ümberasunutele, kellele Saksmaa kohustus varad kompenseerima ja ka kompenseeris, tagastatakse või ei tagastata neid varasid siin Eestis veelkorra?

Just nimelt, heastamaks omandireformiga põhjustatud ülekohut tuleb sundüürnikele, kes jäid ilma oma elamispinna erastamise võimalusest, tagada kompensatsioon neile tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Samas küsimus: Kuidas sai erastada omale eramispinna keegi Toomas-Hendrik Ilves Toompeale kui ta polnud mingi üürnik olnud ega ka mitte sundüürnik olnud? Kui Toomas-Hendrik Ilves tahab olla aus mees, siis ta tagastab ebaausal teel saadud tulu ja annetab selle sundüürnike kompensatsiooni fondi.

Palun ärge unustage, et heastada tuleb ka kooperatiivkorterite omanikele, mitte ainult sundüürnikele.

Nn ümberasujate vara osas on Riigikohus juba ammu õigusselguse majja toonud. Ainuke, kes sellest ei taha aru saada, on Tallinna Linnavalitsus, kes on pidanud maksma riigile korduvalt suuri rahatrahve (a 100 000 krooni) kohtuotsuste mittetäitmise eest.

Omandireform näitas ilmekalt ka seda, et Eestis nõukogude okupatsiooni polnud! Omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise NLiidu õigusjärglane.

http://www.ohtuleht.ee/472450
1990ndate aastate algul aset leidnud räpaseid erastamisi tuleks lähemalt uurida: "Kas keegi kunagi on kontrollinud neid suuri erastamislepinguid?"

http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/2000/38/aosa/%C3%84ri%20A30-Leping%20mida%20m%C3%B5ned%20.html
Kuidas lükati läbi Omandireformi aluste seaduse paragrahv 17 täiendus ja laiendati vara tagasisaajate ringi.

Leping, mida mõned juristid ei tahtnud näha

Punkt baltisakslaste omandi kohta ilmus teksti märkamatult, nagu delikaatsed punktid Eesti seadustes sünnivad.

100 000 eestimaalase jaoks on kalendris kõrvuti kaks sarnase tähendusega kuupäeva. 13. ja 14. juuni.
13. juunil tähistame "sajandi mürgisemat orast" - mõlema aastata, 1990 ja 1991. aasta 13. juunil vastuvõetud omandireformi seadusi, mis algselt oli mõeldud NL-i valitsuse vastu, hiljem seoses iseseisvumisega aga eestlaste endi vastu, sest de jure nõukogude okupatsiooni ei olnud ja pealegi oli Venemaa juba 1990. aasta 12. juunil NL-ist lahkunud. http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4263
Omandireformi käigus on toime pandud isikuvastaseid kuritegusid, millised Euroopa Liidu tingimustes võivad saada klassifitseeritud kui genotsiid ühe rahva vastu majandus-poliitiliste grupeeringute poolt ja mida on raske õigustada lihtsa haldussuutmatusega. Rikutud on Põhiseadust ja Põhiseaduse kolme põhiprintsiipi: õiguskindluse printsiipi (§ 3), õiguspärase ootuse printsiipi (§ 10) ja võrdse kohtlemise printsiipi (§ 12). Lisaks sellele on rikutud Põhiseaduse kuut paragrahvi.

Võib lisada ka 1942. aasta 12. juuni, mil SS - Reichsführer Himmler kinnitas rassiliselt sobivate eestlaste - lätlaste saksastamise otsuse 25 aasta jooksul ja mittesobivate küüditamise Peipsi taha. Leedus ja Poolas jõudsid natsionaalsotsid küüditamisega Generalplan Ost raames ka alustada. Algse lahenduse pakkus välja 1941. aasta 2. aprilli Rosenbergi memorandum, mida sõja võiduka edenemise korral hakati täiustama.

http://www.arhliit.ee/uudised/3593/
Valitsuse istungil küsib Edgar Savisaar majandus- ja kommunikatsiooniministrina omandireformi reservfondist erakorraliselt kümme miljonit krooni elamuehituseks.
Selle päevakorrapunkti seletuskirjas on öeldud, et raha jaotamine kohalikele omavalitsustele toimub majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel.
Ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe sõnul on erakordne rahaküsimine seotud koalitsioonileppe punktiga, mis näeb ette sundüürnike elamuprobleemide lahendamist.
Endise majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni mäletamist mööda on sel moel raha jagatud juba viis-kuus aastat. “See tähendab, et valitsus üritab omandireformi vahendite arvelt sellesama reformiga tekkinud probleeme lahendada. On selge, et sundüürnikega tuleb tegeleda ja riik peab siin kohalikke omavalitsusi rahaliselt toetama,” ütles Atonen.

“Hea, et nad seda raha endale ei võta,” kommenteeris ekspeaminister Juhan Parts täna kavandatavat valitsuse otsust. “Mis aasta meil praegu on? 2005! Peaaegu kõik sundüürnikud oleks võinud selleks ajaks oma isikliku arengukava koostada ja nende probleemid oleksid tänaseks lahendatud ning nad oleksid õnnelikud.”

Parts lisas, et samas ta ei arva, nagu ei peaks inimesi toetama, kuid seda ei saa teha 25 aasta tagust aega meenutaval moel. “Meie loogika oli valitsuses selles, et riik saab toetada inimesi soodsate laenude alusel ja selleks oli ja on Kredex,” lausus Parts.

Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.

Kohalikud omavalitsused on jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate (Sotsiaaldemokraadid), Isamaaliidu (IRL) ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.
Omavalitsustel tuli munitsipaalelamute ehitamiseks pöörduda abi saamiseks erasektori poole, mis on tunduvalt kallim variant maksumaksja jaoks, ereettevõtja jaoks aga parim lahendus.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3634/uud_uudidx_363404
Nn munitsipaalkorterid kuuluvad tegelikult eraettevõttele, kellelt siis Tallinna linn neid rendib. Munitsipaalomandiks ei muutu nad kunagi.
http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=13565&agr=1

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?173002
«Kaotatud kodud« on raamat, milles käsitletakse omandireformi olemuslikke põhimõtteid ja tegelikku kulgu, kõrvalekaldumist kavandatud kursist ja reformi ülekohtuseid tagajärgi.
Lugejale saab selgeks, et omandireform kujunes taasiseseisvunud Eestis suure osa elanikkonna jaoks ebaõigluse ja ühiskonnas kaose tekitajaks. Veelgi enam – omandireform kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet, kuna Euroopa avalikkus pole varem taolise vara laustagastamise ja sellest tuleneva ülekohtu tekitamisega kokku puutunud ning see on toonud kaasa mittemõistmist ning hämmingut. Pretsedenditu oli varade tagastamisel võlgade ja 50 aasta investeeringute mittearvestamine.
Raamatus on hulgaliselt faktilist materjali seadusandluse muutumise, valetagastamise otsuste sünni, parlamendi, valitsuse ja omavalitsuste seisukohtade kujunemise ning nende pideva muutmise kohta.
Väljaandmist on toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna linn.

„Kaotatud kodud" on saadaval Apollo raamatupoodides ja Eesti Üürnike Liidus (Tallinn, Sakala 23A, tel 62 72 910). Küsida võib ka Keskerakonna piirkonnakontoritest üle Eesti ning Kesknädala toimetusest (tel 62 74 583).
http://books.google.ee/books/about/Omandireform_ja_omandireformi_l%C3%A4biviimi.html?id=wdKHGQAACAAJ&redir_esc=y
Omandireform ja omandireformi läbiviimine Eesti Vabariigis aastatel 1991-2004: Raport
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/see-raport-polevat-avalikuks.html

Selles sakslaste majade küsimuses olevat ju sügisel toimunud kohtutes mingi oluline läbimurre !?

Eriti julm ja masendav selle omandireformi juures on asjaolu, et kui EEsti riigi poolt Saksamaa käest mingitki hüvitist nagunii nõuda nõuda ei julgeta ja Venamaale kurikuulsate juuli-lepetega lausa garanteeriti, et , et Venemaa käest mingitki hüvitist ei küsita, siis on sundüürnikud tehtud ainsateks II Maailmasõja ja okupatsiooni eest vastutajateks.

Sakslastele tuleb tagastada aastal 1921 maareformi käigus äravõetu. Ka sel teemal on juttu olnud, sest EW käitus väga bolševistlikult.

Punaarmeest maha jäänud elamispinnad parseldati isamaaliste tegelaste poolt vaikselt maha, mitte ei kasutatud sundüürnike probleemide lahendamiseks.

Kohalikud omavalitsused, konkreetselt Tartu, tuleks põhjalikult n-ö läbi puistata, kuna siin toimus ametnike vahel lahkunud vene sõjaväelaste korterite ärastamine ja mahaparseldamine. Ka Urmas Reinsalu, käies hariodusosakonna saalis 2006.aastal kohtumas seltsing sundüürnikega, kinnitas samuti seda fakti, mis tol korral toimus. Ametkond KOVtes on põhiliselt sama, mis oli ka tol korral, ainult mõni on pensionil ja mõni on jõudnud ametikõrgendusega raekotta. Aga dokumendid, mis tehtud 2001. aastal elamukomisjoni, esimees Jüri Kõre ja komisjoni poolt erastatava korteri suhtes kodanikule sündüürnikule, olid "ära kadunud" ja ei jõudnudki miskipärast temani?! 2008.aastal, 7 aastat hiljem, aga tõi selle dokumendi välja linnavalitsuse arhiivist linnasekretär Mölder ja hakkas justkui huvi tundma ja lahendama seda probleemi, aga varsti "kadus huvi" ka linnasekretäril lahendada see probleem ja ta laskis ennast sellest "koormavast" ülesandest taandada?! Tänase päevani on see lahendamata... Aga sundüürnik ootab endiselt seda erastatavat korterit, mis seisab dokumendis 16.03.2001 nr 18!?