http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eestis-on-keskmisest-enam-tootavaid-vaeseid.d?id=67074044

OECD raportist tuleb muuhulgas välja, et 9,1% Eesti leibkondadest, kus vähemalt üks täiskasvanu käib tööl, elavad sellele vaatamata vaesuses. Mõtlemapanevam on aga see, et vaesed on ka 6,3% neist leibkondadest, kus mõlemad täiskasvanud tööl käivad.

http://www.ohtuleht.ee/554348
Riigikogu sotsiaalkomisjon tänasel avalikul istungil, millel oli kõne all pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlikkus, püstitati muu hulgas küsimus, kas pensionäridele, kes käivad paralleelselt tööl, peab pensioni maksma.
"Kõige olulisem lahendus on see, et inimesed peavad võimalikult kaua püsima tööjõuturul," rääkis Tartu ülikooli õppejõud ja Praxise analüütik Andres Võrk, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".
43 protsenti pensionäridest käib paralleelselt tööl. Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse küsis, kas sel juhul on pension neile vajalik. "Reaalsus on see, et kui sa maksad väga paljudele inimestele pensioni, siis reaalsetele pensionäridele ei saagi palju pensioni maksta."

http://www.ohtuleht.ee/554426
Ida-Soome ülikooli poolt läbiviidud uuringust selgub, et Soomes elavate vene keelt rääkivate migrantide jaoks on oma kultuuri ja keele säilimine olulisem kui Soomes elavate eestlaste jaoks, kes üritavad võimalikult kiiresti sulanduda Soome ühiskonda.

http://www.ohtuleht.ee/554255
Krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia koostatud Euroopa tarbijate maksekäitumise raport näitas, et 52 protsendi vastanud eestlaste arvates ei jätku nende sissetulekust inimväärseks eluks ja 35 protsenti kaalub tõsiselt riigist lahkumist.
Selle näitajaga on eestlased uuringu kohaselt Euroopas esimesed. Eestlastele järgnevad ungarlased (47%), kreeklased (44%), poolakad ja prantslased (35%). Väikseim oli näitaja Taanis (14%) ja Norras (17%), kirjutab E 24.

http://www.postimees.ee/2603448/ekspert-aaremaade-tuhjenemine-ohustab-sisejulgeolekut
Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru hoiatab, et ääremaade tühjenemine oleks heaks kasvulavaks näiteks terroristidele.
Olukorra tõsidust möönis ka siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort: «Kui me võtame Eesti piirkonnad, mida ränne puudutab, siis on selge, et kui piirkond jääb tühjaks ja seal kedagi peale mõne vanamemme ei ela, siis turvalisuse tase neis piirkondades langeb,» kinnitas ta.

Eestis tuleks kasutada rohkem käsunduslepingut...

http://www.tarbija24.ee/151960/kasunduslepingu-alusel-tootaja-jaab-paljudest-tagatistest-ilma

Töölepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused:
Tööleping peab reeglina olema kirjalik, mis aitab vältida vaidlusi kokkulepitus – käsundusleping võib olla suuline;
Töölepingut saab tähtajalisena sõlmida ainult piiratud juhtudel – käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena;
Töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang – käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7;
Töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud – käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida;
Töötajal on õigus saada puhkust – käsundisaajal ei ole;
Töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida – käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub;
Töötaja vastutus on piiratud – käsundisaaja oma ei ole;
Töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad – käsunduslepingu puhul need puuduvad;
Töötaja tervist ning ohutust kaitseb töötervishoiu ja tööohutuse seadus – käsundisaajat ei kaitse;
Töötaja saab vaidluse korral pöörduda lisaks kohtule tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni – käsundisaaja saab pöörduda ainult kohtusse.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/pillak-nomme-juhtidel-kulub-kingitustele-rohkem-kui-toetustele.d?id=67042926&com=1&s=1&no=20

Ka töötutele mõeldud sotsiaalsetel töökohtadel töötajatest.

http://www.emta.ee/?id=2104
Teata ümbrikupalka maksvast tööandjast!

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/meeli-miidla-vanatalu-eesti-tootajate-ja-tooandjate-suhted-on-arengumaa-tasemel.d?id=67351276

Eesti tööandjad ja töötajad on euroopalikest väärtustest ja arusaamadest veel kaugel. Kõige rohkem esinev probleem on selles, et lepinguid ei sõlmita üldse või tehakse need valesti. See toob mõistagi kaasa massiliselt kaebusi.
Sagedased on juhtumid, kus tööandja pakub töölepingu asemel töövõtu- või käsunduslepingut. Seda tehakse isegi siis, kui töötaja töötab kauem kui kuu ning tema tööaeg on esmaspäevast reedeni, kaheksa tundi päevas.
Nii tullaksegi meie juristi juurde, kus selgub, et inimene on küll mingile lepingule alla kirjutanud, kuid perearsti juures selgus, et ravikindlustust tal ei ole. Teine variant - töötaja soovib iga-aastast põhipuhkust, kuid siis selgub, et temaga sõlmitud lepingu alusel ei ole seda ette nähtud.

Kõige kurioossemad on aga need juhtumid, kus töösuhe näiliselt toimib - töötaja teeb tööd, tööandja maksab igakuiselt töötasu, aga tuludeklaratsiooni täitma asudes avastab töötaja, et tema töötamise fakt ei ilmne Maksu- ja Tolliameti andmetest. Ehk alles siis saab töötaja teada, et ta on „mustalt" töötanud.

Samas esineb Tööinspektsioonile laekunud info põhjal järjest rohkem olukordi, kus ka töötaja ise pole huvitatud töölepinguga töötamisest, et saada rohkem "puhtalt" kätte.

Haruldased pole ka sellised kaebused, kus töötaja töötab 2 nädalat, kuid töölepingut temaga ei sõlmita, sest tööandja hinnangul ei sobinud tema isikuomadused koostööks.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vordlus-miinimumpalk-jatab-meid-euroopas-vaeslapse-ossa.d?id=67430342

Eurostati poolt kogutud jaanuarikuu andmed näitavad, et erinevused kuupalga alammääras on Euroopas suured: 157 eurost Rumeenias 1874 euroni Luksemburgis.

Esimesse rühma kuuluvad üksteist riiki, kus miinimumpalk jääb vahemikku 100–500 eurot kuus: Rumeenia, Bulgaaria, Läti, Leedu, Tšehhi, Eesti, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Poola ja Türgi.

Teise rühma kuuluvad viis liikmesriiki (Portugal, Kreeka, Malta, Hispaania ja Sloveenia) ning võrdlusena toodud USA, kus miinimumpalga tase on keskmine, ületades 500 euro piiri, kuid jäädes napilt alla 1000 euro kuus.

Kolmas rühm hõlmab kuut liikmesriiki (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Belgia ja Luksemburg), kus miinimumpalk oli üle 1200 euro kuus.

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php?title=File:MW_map_EUR_January_2013.png&filetimestamp=20130218141050

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/lihtsaid-viise-kuidas-petta-kergeusklikku-tootajat.d?id=67423928
Töövaidluskomisjonidesse esitatakse keskmiselt 3000 avaldust aastas. Nende hulgas on küllalt juhtumeid, kus töötaja on lubanud endal lihtsal viisil naha üle kõrvade tõmmata.

Mõned tüüpilised Eesti petulood, osaliste nimed muudetud, on järgmised:

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/absoluutses-vaesuses-elas-2012-aastal-eestis-97-500-inimest.d?id=67454290

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/eesti-pollumajanduses-tootava-inimese-tegelik-sissetulek-on-langenud-enam-kui-17.d?id=67459452

http://epl.delfi.ee/news/online/riin-aljas-eesti-pensionifondid-on-arenenud-riikide-seas-koige-kehvemad-811.d?id=67437528

Eesti pensionifondid on arenenud riikide seas kõige kehvemad.

http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/soome-ajaleht-vordles-eurohindu-tallinnas-ja-helsingis.d?id=38004029
Soome ajaleht võrdles eurohindu Tallinnas ja Helsingis.

http://www.tietotori.fi/Keskustelualueet/Kaikki%20keskustelut/FAV3-00102F62/I0044CFF3
Helsingis on paljud toiduained odavamad kui Eestis, palgad aga keskmiselt neli korda kõrgemad. Vaid viina hind on Eestis madalam, sest purjus rahvast on ju valitsusel lihtsam juhtida.

http://rahvuslane.blogspot.com/2011/04/matti-ilves-miks-eestis-on-palgad-nii.html
Tõeline madalate palkade põhjus peitub meie kommunistliku taustaga ettevõtjates(!) ning ettevõtete juhtides ja nende soovis võimalikult kiiresti rikastuda, elada laia elu ja seda töötajate arvel. Selle asemel, et ettevõtteid arendada ja töö tootlikust nendes tõsta otsib ka Tööandjate Keskliit võimalusi, isegi tööpuuduse tingimustes, Eestisse veelgi odavama tööjõu sissetoomiseks. Tööandjate - ka välismaiste (omavad juba 80% ettevõtetest), kes Eestis ettevõtted rajanud - soovimatus teha ettevõtete arendamiseks vajalikke investeeringuid ongi madalate palkade põhjus. Töövõtjad omalt poolt saavad siin väga vähe ära teha. Veel üheks väikeste palkade põhjuseks on meie nõrgad ametiühingud, kes ei suuda seista töötajate huvide eest ja survestada tööandjaid, et need kõrgemate tööjõukulude korvamiseks tegeleksid piisavalt tootmises tööviljakuse tõstmisega.
_____________________
Toon veel mõningad majandusteadlase Andres Arraku andmed: Euroopa rikka maa inimene töötab aastas 1500 tundi, USA-s 1700, Eesti inimene aga sellise näruse palga saamiseks 1900 tundi.

http://www.ohtuleht.ee/558805/vordlus-meie-vorgutasud-soomlaste-omadest-kallimad

Soome elektrifirma juurdehindlus on Eesti omast üle nelja korra suurem, aga naabrite võrgutasud üle kahe korra odavamad.

http://www.aripaev.ee/article/2013/12/29/ansip-autode-kaibemaksu-teemat-kasitleti-kiirustades

Ansip: 5600 Eesti "ettevõtjat" kasutavad ettevõtet ainult selleks, et oma isiklikku elu ettevõtluse vormis makse optimeerides elada. See ei ole ausatele ettevõtjatele ega eraisikutele vastuvõetav. Sellised maksuaugud tuleb likvideerida. See on meie kõigi huvides.

http://www.aripaev.ee/?PublicationId=04e5cf6a-f924-4c23-a1cd-462d77ca2d61

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul riivavad ettevõtjate meelepaha esile kutsunud kavandatavad maksumuudatused peamiselt ebaausate huve.

http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/seadus/uuest-aastast-tousevad-mitmed-sotsiaaltoetused.d?id=67525784

2014. aastal jõustuvad mitmed sotsiaalvaldkonna seadusemuudatused, mis inimeste rahakotti natuke raha juurde toob või neile paremaid sotsiaalteenuseid osutada võimaldab.

- Tõuseb toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 euroni kuus. Perekonna teise ning iga järgneva liikme toimetulekupiir hakkab olema 72 eurot kuus. 2013. aasta toimetulekupiir perekonna esimesele liikmele oli 76,7 eurot ning perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 61,36 eurot kuus.

- Tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele praeguselt 280 eurolt kuus 299 euroni kuus. Perekonna iga järgneva 14aastase ja vanema perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb 140 eurolt 149,5 euroni ning iga alla 14aastase perekonnaliikme sissetulekupiir tõuseb seniselt 84 eurolt 89,7 euroni kuus.
2014. aastal on töötasu alammäär 355 eurot. Jne.

http://sport.postimees.ee/2645760/jaan-martinson-eesti-havitab-tulevikku
Tegelikult on täielik jama, et spordiklubid ei saa treenereile maksta palka, vaid stipendiume, mis jätab nad ilma sotsiaalsetest tagatistest. Paraku ei jääks vähemalt lastega tegelevad klubid palka makstes ellu. See ei ole arvamus, vaid maksuameti analüüsi tulemus.
Paratamatult kujuneb Eesti Vabariigis välja nii, et lapse kehaline harimine on kõrgepalgaliste privileeg. Me räägime ju praegu vaid klubimaksust, aga maksavad ju ka varustus, võistlusreisid, laagrid. Kümneid ja sadu eurosid.
Valitsus leidis tänavu, et lapsed ei vääri lubatud huvihariduse toetust, Tallinna Sadamal keelati sponsoreerimine, omavalitsused vähendavad pearaha, nüüd see jama stipendiumidega... Kas tõesti ei huvita Eesti riiki laste tulevik? Või on tõesti meie valitsejad võtnud nõuks Eesti rahva välja suretada?

http://tume.blogspot.com/2007/01/blog-post_26.html

Eelmise wabariigi aegu.

Из книги "Эстония и Финляндия - ретроспективное социоэкономическое сравнение", Хельсинки, 1993 год:

Уровень доходов и покупательской способности заработных плат
В этом разделе мы пытаемся сравнить подушные уровни доходов хозяйств в Эстонии и Финляндии в 1938-1988 годах. Однако, статистические данные, особенно об Эстонии, недостаточны для полного сравнения двух стран. Этот раздел фокусируется на следующем вопросе: "Где было лучше в 1938 и где в 1988, после 50 лет развития в различных социо-экономических системах?". Какой была разница, и какой она стала? Ранее на эту тему имели место спекуляции, однако до сих пор не было представлено достаточных эмпирических доказательств /.../.

Уровни зарплат в обеих странах можно сравнить напрямую, используя курс обмена национальных валют. В 1938 году средняя часовая зарплата промышленного работника была 688 пенни в Финляндии и 37,9 центов в Эстонии. Курс продажи финской марки (FIM) на Таллиннской бирже был 8,10 эстонских крон (EKR) за 100 марок. Таким образом, прямая конвертация уровней зарплат дает результат, согласно которому средняя часовая зарплата эстонского работника была примерно 70% от уровня финского работника, другими словами финские зарплаты были выше примерно в 1,4 раза. Примерно таким же был бы результат, если бы для сравнения использовался курс доллара в Таллинне и Хельсинки (8,06 EKR : 100 FIM) /…/.
Какой стала ситуация через 50 лет, в 1988?

http://www.aripaev.ee/article/2014-01-03/vaata_milline_oli_sinu_sektori_palgakasv

Kuidas on aastaga kasvanud erinevate tegevusalade palgad ja millises sektoris on kasv eriti hoogne?

http://www.tartuekspress.ee/index.php??page=1&id=1889&ok=1

Kas miinimumpalga eest tasub rabada?